Paljud välismaalased, minu tuttavad internid näiteks, kurdavad et Accras pole miskit teha. No ses m6ttes, et ajaveetmise v6imalusi nappivat. Aga kes, otsib see leiab. Detsembris näidati Accras Itaalia residendis tasuta 10 päeva järjest uusi Itaalia filme. Pean tunnistama, et rahvast käis tänamatult vähe. Aga eksa ma kusagil mujal kui Prantsuse kultuuri keskuses reklaami yleval rippumas ei näinud kyll. Suursaadik muudkui ei väsinud valjuhäälselt kuulutamas kui m6ttetu asutus on Ghana valitsus ja kuidas Togos neil oli k6ik valitsuse toetus ja 200 inimest saalis kui sama asja tegid. Ghanas olevat ka alguses valitsuse omad pundis olnud ja kultuurikeskuses suur saal välja lubatud kuid nädalake enne festivali nägid kohalikud sellest raha teenimise v6imalust ning kysisid saali rendiks ca 30000 Eesti krooni. Nii kolitigi festival suursaadiku residentsi.
Minule väga sobis, et yritus just suursaadiku residendis toimus – vaga ilus koht on. Residendi taga aias oli k6igele lisaks ka mini jalgpalli valjak ja nii sai kahel 6htul pärast filmi suursaadikuga jalkat taguda. Mina kyll ei mäleta, et ma kunagi varem oleksin jalkat mänginud aga olin esimene päev kohe meeskonna kapten ning valisin kampa suursaadiku, yhe pikema poisi ja yhe Hispaania tsiki. Väga tasavägine mäng oli aga v6itsime 3:2. Teisel jalka 6htul olid festivali vaatamas ka paar Kongo kutti ning saadikul kylas naine ning lapsed. V6iks öelda, et jalkameeskonnad jagunesid Kongo vs Itaalia feat Eesti. Igatahes, selgus et Itaallaste näol oli tegu ikka t6sise jalka perekonnaga sest suursaadiku lapsed tegid oma kiiruse ja palli sihtimise oskusega Kongo täismeestele silmad ette ning v6itsime tookord 6:4.
Tol korral leidis aset ka yks tragikoomiline vahejuhtum, nimelt soovis suursaadik mulle yhte trikki 6petada ja sootis mulle kiire palli. Mina aga olin selleks hetkes mängust suht hasardis ning virutasin palli tema poole tagasi täie vihaga ja tabasin otse silma. Saadik ise sellest suuremat numbrit ei teinud, aga turva platsi serval oli kyll shoki äärel.
Igatahes paistab, et turvale jäi see syndmus pikemaks meelde, sest kui ykspäev veebruari l6pus Accra tegijamas pizzarestos omanikuga veebijuttu ajamas kaisin olid samas kohas istumas ka järgmine suursaadik koos sama carabinieriga (pildil see pikk poiss), kes mu kohe ära tundis ja kiire ylevaate tegi, mida ma residendis olen korda saatnud. Nii l6ppes minu veebi myyk toopaev sellega, et pidin veiniklaasi taga uuele tulijale aru andma, kuidas kehtiv suursaadik endale sinise silma sai. Ja juttu jätkus kauemaks…
Turvakontroll Itaalia residendis oli jälle omaette komöödia, nimelt ennem igat filmi skanneerisid väraval kohalikud turvatöötajad iga siseneja yle. Siseneja sai selle protseduuri ajaks oma koti toolile toetada – seda v6imalust pakkusid turvatöötajad ise: “You can put it here!” Parast skanneerimist haarasid r66msalt oma koti ja suundusid edasi. Koti sisu vastu aga keegi huvi ei tundnud – ei skanneri, ei silmaga. Hämmastav suhtumine – “peaasi, et miskit kahtlast ihu kylge pole peidetud” v6i kuidas seda m6ista?