Minu abikaasa on Liibanoni kodakondusega palestiinlane ja me elame Ghanas. 2013 aasta Veebruaris kui meie esimene laps sündis ta ei saanud viisat, et tulla sünnituse juurde ega ka mitte ajaks kui pidime tagasi lendama, et olla abiks pagasi ja beebiga reisimisel. No ok. Siis ei olnud kõik meie Ghanas sõlmitud abielu dokumendid legaliseeritud – nimelt Ei saanud Eesti Välisministeerium kuidagi allkirjanäidisega vastust Ghana Välisministeeriumist. Ma andsin paberid sisse tegelikult KOHE peale Eestisse jõudmist aga kogu protsess venis nii kaua, et ei saanud isegi lapse sündi registreerida ning talle nime panna ette nähtud kuu aja jooksul peale sünnitust vaid kogu selle bürokraatia jama tõttu läks paar päeva üle. Nimelt vallasemana ei saanud registreerida, sest ma olin ju abielus aga kui abielustst sündinud last ma teda ka ei saanud registreerida enne kui abielu ise Eesti pereregistrisse ei võetud.
Minule tundusid juba sellal seal Eestit esindanud Saksa Saatkonna põhjendused ja keeldumised nii jaburad, et ma suutsin vahepeal isegi arvata, et abikaasa lihtsalt ei taha tulla ja mõtleb neid ettekäändeid ise välja. Jabur idee jah aga no arsti tõend – tõlgitud ja notari kinnitusega minu raseduse, sünnitustustähtaja ning selleks valitud haigla kohta sai ju DHL-ga Ghanasse saadetud. Et mismõttes ei olnud see neile piisav argument? Aga ei olnud.
See aasta otsustasin ma varakult asja ajama hakata ja kirjutasin Juulis oma murest Eesti Suursaatkonda Londonis, sest Ghanas Eestit esindava Saksa saatkonna kodulehel on kirjas, et Perekonnaliikme viisad Eestisse tehakse just nimelt Londonis.
Sain väga sõbraliku ja abivalmi vastuse:
Tere!
Kõigepealt pean vajalikuks selgitada, et viisat Londonist posti teel taotleda ei saa. Kõik viisataotlejad peavad saatkonda ilmuma isiklikult. Teie abikaasa peaks viisa taotlemiseks pöörduma isiklikult talle lähima (tõenäoliselt Kairos) Eesti saatkonna poole.Ühtlasi juhin Teie tähelepanu sellele, et vastavalt Eesti Rahvastikuregistri seadusele on Teil kohustus hoolitseda enda ja oma lapse elukoha aadressi õigsuse eest. Millegipärast on Teil ikka veel Eesti aadress, kuigi olete juba aastaid elanud Ghanas.
ELUKOHA ANDMETE KANDMINE RAHVASTIKUREGISTRISSE
[RT I 2005, 25, 192 – jõust. 27.05.2005]§ 391. Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest
(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.
(2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
[RT I 2005, 25, 192 – jõust. 27.05.2005]Parimate soovidega,
Sven Tölp
Konsulaarnõunik
Eesti Vabariigi
Suursaatkond Londonis
Et ühesõnaga mu abikaasa variandid on a) Sõita Egiptusesse – elada seal hotellis ja taodelda viisat.
b) Taodelda turisti viisa Inglismaale ja taodelda seal viisat Eestisse.
Eestisse saab ta ikkagi taodelda turisti viisat, sest perekonnaliikme viisat pole olemas (vahet pole, mis Saksa Saatkonna ning meie enda välisministeeriumi koduleht väidab). Sest Sven Tõlp Eesti suursaatkonnas Londonis teab paremini:
Mulle jääb arusaamatuks, kuidas Te saate Tallinnas korterit üürida ilma seal elamata. Väga kulukas ettevõtmine oleks see Tallinna üürihindu arvestades. Aga selle pärast pole vaja muretseda, sest Rahvastikuregistri andmeil elate lapsega hoopis Lavassaares.
Pereliikme viisa ei ole mingi eraldi viisatüüp, tõenäoliselt ajate segi elamisloaga. Lühiajalised viisad on C-viisad ja neid väljastatakse kuni 90 päevaks. Tõenäoliselt ajasite sakslased oma jutuga segadusse. Nende kodulehel olev info on täiesti õige. Viisa saab kuni 90-ks päevaks. Muul eesmärgil Eestis viibimiseks (töö, õppimine, peresidemed) on vaja elamisluba ja selle taotlust saab sisse anda Londonis ka. Lihtsalt Aafrika oludes võib mugavam olla sõita Kairosse. Londonissse saab sõita küll UK viisa olemasolul nii ghanalane kui ka araablane. See on reaalsuses läbi proovitud.
Sven Tölp
Ei ma ei lõiganud midagi sealt kirjast välja. See hakkaski ilma tervitusfraasita.
Jah, härra Sven’i hämmastavad teatud seigad minu finantsvõimaluste ja elukohtade osas. Mis siis ikka. Aga tore on, et saatkondades ikka minu blogi loetakse ja tegemistega väga hästi kursis ollakse.
Igal juhul need tavatingimustel antavate viisa tingimused ei ole üldse lihtsad. Lisaks sellele, et taotleja peab tõestama, et ta jumala eest ei kavatse Eestisse jääda vaid ikka tagasi läheb peab tõestama, et tal on riigist viibimiseks piisavalt raha.
6. Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid [(iga Eestis viibitud päeva kohta 71 eurot (0,2-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär)];
See viimane väljavõte pole enam Sveni kirjavahetusest vaid hoopis Välisministeeriumi kodukalt, kus uurisin abikaasa tavatingimusel viisa saamise tõenäosust.
Ehk siis kahekuulise viisa saamiseks peaks kas minu või abikaasa kontol olema 60*71= 4260Euri
lisaks tõendid, et tal on töö, kinnisvara, pere vms Ghanas või Liibanonis – aga no voila – pere on ju hoopis Eestis. Piisavalt hea põhjus siin hüppesse minekuks eks? 🙂
Et noh tore on näha, et meie seadusandlus on nii perekonda toetav….
Ma muidugi olen siin abikaasale vahepeal jalgu trampinud ja nõudnud, et mind ei huvita tuled või piiririkkujana aga mina ei lenda Ghanasse KAHE väikelapsega (kellest üks on peaaegu 2 aastane ja hüperaktiivne ning teine alles 1.5 kuune beebi). Aga noh tegelikult – mis mul muud ikka üle jääb. Surun hambad risti ja lähen tagasi ju ikka – karjugu lapsed kasvõi kõik see 18 tundi. Panen siinkohal ostunimekirja kõrvatropid endale ja kaasreisijatele.
perekas
OMG! Päris inetu. Alates nipsakas toonides ametlikest kirjadest, kus õpetatakse oma rahadega ümber käima ning süüdistatakse sakslaste segadusse ajamises, lõpetades sisulise pornograafiaga, mille järgi pead tõendama, et sa pole eesel. Uskumatult piinlik. Kahju teist 🙁 Loodetavasti leidub lahendus.
Mul oli kunagi probleem USA viisaga, ütleme et nende poolt oli asjaajamine lihtsalt veidi kohtlane ja võttis palju aega, aga mis mul kunagi meelest ei lähe on Eesti riigi ametnike ülbe ja hoolimatu suhtumine. Mina ei tea, kust neid inimesi võetakse, kas kuskilt kohalike sotsiopaatide varjupaigast vms aga täiesti õudne on ajada Eesti poolega igasuguseid rahvusvahelist laadi asju.
Ma sellise kirja peale pöörduks välisministeeriumi ja küsiks aru, et kuidas on võimalik, et ametnikud, kelle ülesandeks on abistada oma riigi kodanikke, suhtlevad nendega sellisel toonil. See on täiesti kohatu ja ebaprofessionaalne käitumine.
Müstiline käitumine ja kiri tõepoolest. Loodetavasti saab ikka korda!
http://www.lexisnexis.com/uk/lexispsl/immigration/synopsis/93030:93031/European-law-rights/Rights-of-residence-of-EEA-nationals-and-their-family-members
http://europa.eu/legislation_summaries/internal_market/living_and_working_in_the_internal_market/l33152_en.htm
No ja kui ta lihtsalt uk visa Saab saad talle ehk siia vastu tulla ja koos edasi soita? Siis ei ole neil seaduse jargi tegelikt oigust mitte riiki lasta.
Tänud kasulike linkide eest. Siit loeb välja, et on aga ikka olemas perekonna liiklmetele soodsamad tingimused, millede kohta uurisin aga sain vastuse, et ei saa , ei ole olemas ja et äkki ajasin selle kohta küsimisega Saksa saatkonna rahva segadusse. Mhmmm võib olla peaks need lingid härra Sven Tõlpile edasi saatma…
Igal juhul see läbi UK tulek ja sinna vastu minek (või koos sealt kaudu tulek) jääb esialgu tulevikuplaaniks. Sest minu teise lapse sünni tähtaeg on juba järgmine kuu ja sellises staadiumis ei lenda ma kuskile.
Meil ei olegi ju esialgu talle siia elamisloa ja mille kõige tegemise plaani – tema töö ja äri on siiski Ghanas. Lihtsalt vaja oleks olnud teda siia appi kui teine laps sünnib. Ideaalis oleks ju tema see kes meie esimese lapse eest hoolt kannab kui mina ise haiglas olen. Ja hiljem koos tagasi Ghanasse sõita, sest eks nii pikk lennureis ühe peaaegu 2 aastase lapse ja ühe peaaegu 2 kuuse lapsega ei saa olema lihtne.
Tänud kõigile kaasa mõtlemast!
See mitte EU kodaniku reisimine on minu isikliku kogemuse põhjal siis kui nt eu kodanik reisib oma abikaasaga EU sees aga mitte Schengenisse kuuluvase riikI. mu mehel ei olnud vaja nt Bulgaariasse viisat, mida muidu oleks vaja olnud, kuid kuna reisisime koos, piisas ainult abielutunnistusest. sama oleks see, kui mina koliks kasvõi prantsusmaale ja mehel, kes on ghaanalane on soomes püsiv elamisluba ja muidu ta ju prantsumaale elama minna püsivalt ei saaks, kuid minuga koos saab ja see 3 kuud on aega kohalikus politseis/migratsiooniametis registreerida- see on erinevates maades erinev kus. Et see perega reisimine jne kehtib juhul kui inimene juba reaalselt eu maapinnal. sama on see, et kui on eu kodaniku abikaasa, saab peresidemete põhjal taodelda seda elamisluba, perel on õigus koos olla, nõutav ainult sissetuleku nõue, mis eestis väike. Kuid sinu mehel on vaja ju eu-ks sisenemiseks viisat, st ta ei saa ghaanast väljagi kui passis mõne eu riigi viisat ei ole, et see londoni saatkond ei tule kõne alla. Sealt kairost saab seda elamisluba taodelda tulevikus, kuid selleks pead sina püsivalt eestis elama, et ghaanas elades ei saa teda aidata, selles mõttes. Et tulevikuväljavaatena on see ju teile variandiks olemas. Turistiviisat saate ka ju saksa saatkonnast taodelda, arvan, et kui koos reisiksite ja täidate avalduse koos, ei kontrollita pangaseisu nii täpselt ka. . Kuid jah, eks see veidike jamaks kisub, see viisade olukord, kui koos reisida tahate. eelnevad lingid olid uk juhtumid ja uk ei lase ka oma kodanikke naasta, kui elad väljaspool eu-d, koos mitte eu kodanikust abikaasaga, kui pole sissetulekuid jne, neid artikleid olnud palju. Kuid juba olles eu sees, on se perega kaasliikumise õigus. nagu nt see : http://www.japantoday.com/category/lifestyle/view/new-immigration-laws-hinder-some-married-expats-returning-to-uk