Nyyd on siis see otsus tehtud, lähen mehele ja lõpetan selle illegaali jandi siin Ghanas ära. Taibukam lugeja tahaks nüüd kohe kindlasti küsida, et kuidas ma abielu registreerin, endal pole passigi. Aga nagu ma varem olen maininud, pole tegu õigusriigiga ning raha eest saab peaaegu kõike – küsimus on lihtsalt summas. Nii palju mul ei ole raha välja käia, et Ghana sünnitunnistust ja haridusteed osta ning sel viisil kodanikuks saada, aga selle ca 500 EEKu, mis dokumendita abielu regamine maksab ikka leiab. Ja sealt edasi Ghana kodaniku naisena passi taotlus on juba lihtne – ilmselt mõned 50 cedised (ca 500 krooni) siin-seal tuleb käiku lasta aga investeering on seda väärt – saan kodanikuks, võin muretult ringi liikuda ning potentsiaalsetel tööandjatel ka elu lihtsam, nad saavad mind palgata ilma välismaalase maksu maksmata. Nimelt peab siin välismaalase palkamise eest maksma, ostad riigilt nn välismaalase kvoodi. 1 kvoot = 1 välismaalane firmas. Kvoodi hind sõltub frma investeeringutest Ghanas, mida suuremad investeeringud seda odavam on välismaalase palkamine. Teatud summadest alates saab mõne välismaalase koha kingituseks. Näiteks see stuudio, millega koostöös oleme reklaame tootnud omab ühte tasuta välismaalasest töötaja kvooti ja ühte tasuta välismaalasest juhatuse liikme kvooti. Enivei – mina ei pea enam nende kvootide pärast muretsemam varsti.
Minu tulevane Kojo Obaseki Ampofo on umbes 50 aastane (kes seda täpset vanust külades ikka arvutab) kõrgest soost karja kasvataja Kwanfifi kandis. Kõrgest soost seetõttu, et tema onu on nende küla kuningas. Tema eelmine naine suri tõve kätte ära. Aga muidu elavad külaelanikud kaua. Kui siin Accras ringi vaatad, et 4 värvitrükis matusepostritel on numbrid tüüpi 35 kuni 60 siis väikestest kohtadest läbi sõites kohtad vastavaid reklaame saavutustega 116 aastat jne. Seega lese staatust ilmselt lähiajal paistmas pole aga egas ma selle päranduseks saadava kitsekarjaga suurt miskit peale hakata ei oskakski.
Oma tulevasega ma veel näost näkku kohtund pole, aga jutu järgi olevat igati ontlik papi. Inglise keelt aga väga ei mõistvat. Igatahes järgmine kord kui vahemehed Kwanfifi kanti lähevad annan neile fotoka kaasa. Loodetavasti toovad nad selle tagasi ja loodetavasti sisaldab see siis minu tulevase pilti ka. Kindlasti on vaja ka varandus yles pildistada: et siis maatükid, ja kitsekesed. Lihtsalt see asi, et ma pärast pulmi plaanin ikkagi Accrasse elama jääda aga hea on teada mis, kes kodus ootamas .
Suurt pidu me ei tee, võtan parast regamist lihtsalt s6pradega kuskil väikse õlle.
Perekonna nime vahetan raudselt pärast regamist Ampofo vastu ära. (Mulel see Köök, pole kunmagi istunud). Jääb üle vaid otsustada, mis eesnimest saab. Ethel Ampofo – kõige hullemini ei kõla muidugi, aga samas miks mitte hakata edaspidi kasutama minu Ghanalikku eesnime Abna – teisipäeval sündinud? Oleks suht kohane eriti kui arvestada, et regamise päevaks olen valinud 13.04, mis on samuti teisipaev. Muidugi kolme nimega on siin suht kombeks ringi joosta, niiet Ethel Abna Ampofo? Paris cool eks? V6i Abna Ethel Ampofo? Ma ei suuda valida tõesti! Soovitage miskit! Ma võin miskit täitsa uut ka võtta, midagi mis tähendab miskit cooli näiteks, et ole vaja üldse selle Etheli ega Abna küljes rippuda. Ses mõttes, et sellest Abnast ma enivei lahti ei saa kuna kõik teisipäeval sündinud naisolevused Ghanas Abnad on
.
Esimene aprill on ka Ghanas esimene aprill, vist 🙂
Ma loodan ka, et see jutt on aprilli nali. Kas Martin hakkab siis isameheks ja pulmapiltnikuks ka. Muide, ega esimesest dokumendist ehk sinu sünnitunnistusest mingit kasu saa olla, see täitsa alles veel,
To rin: me kasutame kyll siin sama kalendrit jah.
To Eve: Martin teeb kohe pulmavideo! Ise aitan monteerida. Pulmavideo sisaldaks siis jargmisi tseene: “Ethel kirjutab tahtsale paberile alla” “Ethel, Vivek, Sushil, Aqua, Martin ja misiganes selle Kreeklanna nimi oli joovad 6lut” Parast soidame Kwanfifisse ja salvestame kaadrid: “Kitseke narib muru” “Kylarahvas imetleb pruuti” ning “Varske abikaasa vaatab, oi mis tore paber ning ytleb miskit kohalikus keeles”
Synnitunnistusest Eesti passi taotlusel pole abi kuna napujalg puudu aga Ghana ei ole veel nii peen, niiet abielu regamise juurde ehk kehtibki dokumendi pahe. Mine sa tea, akki saan selle abil endale isegi load osta.
Austraalias kah sama kalender, aga nalja ei tee keegi. Või noh, kes see ikka teeb, kui ise ei tee. 😀
Ehk saame siis mingi aadressi ka, et saaks pruutpaarile kingi saata. Huvitav ainult, mis see olla võiks?
Aadress: Kwanfifi linnakust louna poole, see kyla mis on kolmanda kynka taga ja lihtsalt Kojo Obaseki nimele, koik tunnevad teda.
Kuna kitsed jooksevad suht vabalt ringi siis helkurid ei oleks paha mote, et pimedas nahtavad oleks – teinekord moni auto ikka satub sinna kanti. Nii umbes 57 tykki siis.
Printsess Ethel 🙂
Ehkki see oli (vist?) selgelt aprillinali, ei ole mõte ise pragmaatilisest küljest vaadates paha, kui ta muidugi teostatav peaks olema. Ei oleks see esimene ega viimane fiktiivne abielu maailmas.
A propos, mina ise aktsepteerin küll selliseid pisikesi ametivõimude alttõmbamisi, tõsiselt ka – mis teha, NL aegne kasvatus.