Või, mis väikelapsega – üks ju puha beebi. Ealises mõttes on tegelikult mõlemad beebid – lennufirmade jaoks – nimelt alla 2 aastane on nende jaoks beebi ja võib reisida ema süles makstes vaid 10% piletihinnast. Nüüd aga kui neid on kaks nõuavad lennufirmad siiski ühele lapsele istekoha ostmist sest ühe täiskasvanu pileti juurde saab liita vaid ühe alla 2 aastase lapse kuid teisele nn beebile on lennufirmad lahkesti valmis istekohta müüma, niiet lendamatta ei jää ikka. Lennukis saab lapse jaoks aga küsida spetsiaalse voodi. Silver on selle jaoks küll juba liiga suur ja raske kuid Sahar-Marie’sid mahuks lennukivoodi kaalukriteeriumitesse lausa kaks!
Tegelikult ei sõidagi ma seekord lastega päris üksi, vaid meiega reisib kaasa Eestist minu ülemuse firmasse värvatud neiu! Väga lahe! Mul nii hea meel, et ma pole varsti enam ainukene Eestlane Ghanas!
Siinkohal tuletan meelde, et kasiinosse otsitakse endiselt kahte ilusat inglisekeele oskajat neidu klientidega suhtlema. Selle kuulutuse osas on väike muudatus ka – nimelt pakutav töökoht ei ole enam Accra kõrvallinnas Temas vaid kasiino on avanud enda uksed ka Accras! Näed piiluge selle lingi taha http://amirhotelaccragh.com/ See on nimelt mu bossi nn ärikeskus, mis peidab endas hotelli, kasiinot, meediafirmat, reisibürood, supermarketit, restorani, kinnisvaraäri, ilusalongi ning kindlasti midagi veel mis ma ära unustasin. Boss siuke laia profiiliga ettevõtja – aga see kisub juba eraldi postituse teemaks!
Tagasi laste juurde tulles. Meie reis kestab kokku 15 tundi. Lendame välja Tallinnast laupäeva hommikul kell 7 ja Maandume Accras sealse aja järgi kell 8 õhtul. Vot nii. Hollandis jääb meil ligi 6 tundi kahe lennu vahele ja see on hea – me jõuame rahulikult Euroopa lendude tsoonist Aafrika väljumiste tsooni isegi kui Silver otsustab kangekaelselt käituda ja ma teda näiteks järele lohistama pean. Aga ma panustan siiski heale käitumisele.
Sahar-Marie panen kõhukotti nagu eelmine kord Silveri. Ning Silver peab ISE kõndima. Et ta aga väga valesse suunda ei kõnniks ning plehku ei pane kasutan sama süsteemi, mis juba siiapoole lennates. Ehk siis laptopi koti küljest võetud rihm üht otsapidi minu teksade külge ning teist otsapidi Silveri vöö külge. Kentsakas on jah last niimoodi ketti panna aga palju täbaram on teda titt süles ja laiali pudenev seljakott seljas mööda Schicpoli lennujaama taga ajada. Nimelt tulles hoidis see süsteem suurema jama ära, sest Salam-Silver arvaski, et kõige parem aeg ringi jalutamiseks on siis kui tsoonidevaheline turvakontroll minu kotti puistab ja lastetoite degusteerib.
Schicpolis on ka vahva beebi lounge kus saab lape võrevoodisse isegi magama panna järgmist lendu oodates….mhmmm huvitav kas Silverile leiaks ka mänguväljaku. 2013 Aprillis oli Silver just beebi lounge vanuses ja siis tsillisime seal, nüüd aga pakuks talle rohkem huvi ilmselt pallimeri. Proovime leida!