Igastahes siin ta on – kurikuulus linnaosa Accras – Nima! Kurikuulus sellepärast, et kuulu järgi K6IK kriminaalid elavad just seal ning yks korralik Ghanalane sinna oma jalga ei pista. Peale kella kahekast 6htul on seal motorrattaga s6imine keelatud. Korralikud Eestlased jalutavad Nimas aga ypris julgelt ringi ja midagi ei ole juhtunud. Ptui! Ptui! Ptui! (yle vasaku 6la).
Ise kohapeal elades, kas oskad öelda, mis on riigi vaesuse põhjuseks? Haridus?
Laiskus.
Ok ma siis ikka tapsustan ka: Siin on koik tingimused olemas kasvatamaks mida iganes – aga ei kasvatata. Puuvilju ja juurvilju imporditakse – nagu mida asja????
Kas sa kujutad ennast ette maksmas 5 krooni yhe sibula eest? Aga kolm krooni yhe muna eest? 25 krooni lahja piima liitri eest? Ostmas nelja näkast tomatit 10 krooni eest???
Siin oli kunagi vaga lahe USAs oppinud president Kwame Nkrumah, kes rajas suured kakaoistandused – ningu tyybi valitsemisaeg labi sai jaeti istandused maha ja lasti rohtu kasvada ja nyyd nutetakse taga.
Voi hiljutine naide elust enesest. Istusin parsjagu yhe Liibanoonlasest hotelliomaniku kontoris ja putitasin miskit ta arvutiga kui tuleb sisse kehvas riietuses noormees ning hakkab oma kurba lugu raakima ja kuidas kangesti oleks ikka abi vaja. Liibanoonlane siis k6va häälega m6tlema, mis tööd abivajajale leiaks kui noormes teda katkestas. Mitte tööd ei tulnud tema otsima – rahalist abi tahaks tema lihtsalt. Ja välja visatud ta saigi.
Inimesed liigutavad siin ennast ainult tulemustasu eest. Vaga vaikese tulemustasu eest. Kui liiga palju maksad, siis jargmist korda naed tootajat alles mitme paeva parast kui raha otsas.
Eks see siis suhtumise küsimus. Milleks rabeleda, kui saab niisama ka.
Kas välismaalased saavad maad osta, et näiteks istandusi rajada?
Võib tuleb äri ajamiseks keegi kohalik kampa võtta nagu seda on paljudes maades?
Mul mingi aeg tüütas Skypes üks Ghaan tüdruk, et ma talle Western Unioniga raha saadaks. Jumal olevat mind valinud teda aitama. Mängisin mingi aeg seda kassi-hiire mängu kaasa. Salvestasin vestlusi.
Näiteks:
[12:09:34] annet oti: hello
[12:10:23] Mina: hello
[12:10:42] annet oti: how are u today?
[12:11:10] Mina: like everyday
[12:11:23] Mina: my life is same
[12:11:23] annet oti: ok
[12:12:00] annet oti: oh ok
[12:13:12] annet oti: how is work doing?
[12:13:19] Mina: normal
[12:13:27] Mina: first day
[12:13:40] annet oti: oh i see
[13:24:22] annet oti: hello
[13:24:27] annet oti: online?
[13:26:02] Mina: yes
[13:26:15] annet oti: are u bussy?
[13:26:34] Mina: why?
[13:27:08] annet oti: oh i was jest asking ok
[13:27:30] Mina: ok
[13:28:00] annet oti: can i ask u something?
[13:28:12] Mina: yes
[13:28:33] annet oti: why dont u want to help me?
[13:28:45] annet oti: 🙁
[13:29:11] Mina: I told you, because I don`t know about you nothing
[13:29:38] annet oti: so what do u want to no about me?
[13:30:14] annet oti: i have told u everything
[13:31:27] Mina: businessplan is like a document
[13:31:56] annet oti: i do not no how to do it show my how ok
[13:32:21] Mina: anyway you arefro me still stranger
[13:32:37] Mina: yes, use fro that internet
[13:33:08] Mina: I you can use Skype tehn you can use internet for that do
[13:33:39] annet oti: ok i will try and do that
[13:34:15] Mina: type jsut ” how do make business plan ” and you get lot webpages
[13:34:35] Mina: Like this: http://www.myownbusiness.org/s2/
[13:34:47] annet oti: ok
[13:35:31] annet oti: can i ask u something again?
[13:35:41] Mina: it must be necessary fro bank too
[13:35:45] Mina: yes
[13:36:20] annet oti: dear can u help us to get some food to eat tommorow?
[13:37:06] Mina: how tomorrow?
[13:38:21] annet oti: bcos we do not have food to eat
[13:39:19] Mina: sad then
[13:40:11] Mina: I can just to help and my possibilites are meager. You need find a peopel from USA.
[13:40:17] Mina: people
[13:41:44] Mina: or you must go to “Red cross” organization
[13:52:19] annet oti: oh pls
[14:13:37] Mina: i know, but what I can do, nothing
See oli siis 9 vestlus. Mõned vestlsued kestsid terve päeva! Vaatas mu (tühja) profiili ja et ma meeldisin talle ja et saame sõpradeks. Alguse vajas ta raha kooli õppemaksu jaoks. Soovisin rohkem infot. Palusin saata kooli koduleht. Ütles, et see on uus kool ja pole veel jõutud teha. Lubas koolijuhatajaga rääkida. Andis numbri, et ma helistaks ja uuriks ise tema kohta. Järgmine päev teatas, et rääkis koolijuhatajaga ja koduleht saab valmis 2 aasta pärast. 🙂 Siis oli vaja raha vanaema ja venna jaoks, et nad raskelt haiged ja ei saa tööl käia ja süüa pole. Siis oli vaja raha äri loomiseks, et tahab turul toidukaupu müüma hakata Soovtasin küsida pangas selle jaoks raha ja et kirjutagu äriplaan. Otsigu netist näiteid. jne Soovitasin, et otsigu keegi rikas USAst, kuid Jumal olevat just mind valinud teda aitama ja ta ei oska teisi Skypest otsida. No siis ma soovitasin talle maailma rikkama pastori David O.Oyedepo (nigeerlane) poole pöörduda.
Maad saavad osta. Igasuguste too ja arilubade saamisel huvitab investeeringute suurus Ghanasse. Sa void teha firma aga kui sa tahad sinna firmasse ka valismaalasi toole votta siis vaadatakse kui palju oled Ghanasse investeerind enne kui neile tooluba antakse. Mida rohkem oled investeerind seda odavam on ka tooviisa.
Eks siin need valismaalase kasvatavad ja tegutsevad siin paris hoogsalt. Ghana rahvustoiduna soodava kalafarme peab naiteks Hollandlane.
Tead kui see Annet veel yhendust votab soovita tal internetikohvikule kulutamise asemel parem suua osta. Odavamas kohas maksab tund aega netis surfamist ca 5 krooni. Selle eest saab siin korraliku kohutaie.
tsiteerin:
[LaiskusSiin on koik tingimused olemas kasvatamaks mida iganes – aga ei kasvatata. Puuvilju ja juurvilju imporditakse – nagu mida asja????Kas sa kujutad ennast ette maksmas 5 krooni yhe sibula eest? Aga kolm krooni yhe muna eest? 25 krooni lahja piima liitri eest? Ostmas nelja näkast tomatit 10 krooni eest???]
See laiskus on selline kahe otsaga asi, ma ütleks. Aga tõsi ta on, paljuski on asjad kinni suhtumises. Samas paljudel inimestel ei olegi mingisuguseid võimalusi midagi kasvatada. Ega siis kõikidel ei ole maad ja kui ka on, siis tihtipeale ei ole vett või ka tööjõudu. Palju sa ikka näiteks üksi või koos väikeste lastega suudad maad ära harida ja midagi kasvatada? Arvestades, et vett tuleks enamasti pea peal põllule tassida. Ghanas ei saja vihma vahel ju mitu kuud. Ja kui keegi ei taha eriti maksta ka köögiviljade eest, mis sealjuures üsna kiiresti riknevad ja enamasti valmivad need kõigil ka samal ajal, sest jälgitakse vihmahooaega, nii et korraga on väga palju vaja ära realiseerida. Külmkapp või -hoidla on ju sealses mõistes suur investeering. Minul tekiks küll küsimus, et kas on mõtet seda va põldu harida? Kas selle tööga reaalselt jõuaks ka kuskile, saaks piisavalt tulu ja kas riskid tasuksid ennast ära?
Mulle on jäänud mulje, et enamasti on põlluharimine naiste ja laste teha, mehed vast löövad käe külge, kui on mingi eriti oluline asi nagu saagikoristus vmt käsil. Pigem istutakse kuskil tänavanurgal ja ei tehta midagi. Seda siis linnades ja suuremates külades lõunaregioonis. Ja Ghana lõunaregioon on põhjaregioonist ikka väga erinev nii inimeste võimaluste kui ka vegetatiivse perioodi mõttes – nagu öö ja päev. Põhja pool on näiteks põuda päris tihti ja samas jamss ja kassava, mis on nende põhitoit, tuleb põhiliselt just sealtpoolt. Lõunas on muidugi loodus tunduvalt lopsakam ja peaks teoreetiliselt olema lihtsam kasvatada, aga inimesi on jälle rohkem ja pole kõigil seda maalapikest.
Omast kogemusest võin öelda ka seda, et tihti on küsimus ka selles, et kui midagi teed, siis on alati kuskil keegi, kel kade meel ja ei taha lasta sul edasi pürgida. Käi aga pappi välja ja anna igale väiksemalegi asjaosalisele, keda oled sunnitud kaasama, aga oma osa kätte, enne ei liigutata lillegi. Seda siis suuremate ettevõtmistega seoses, väikse põllulapi vastu ilmselt ei tunneks keegi erilist huvi. Ja kui natukenegi on näha, et midagi hakkab millestki tekkima, siis tekib piltlikult öeldes iga nurga peale keegi saamamees, kes mingi asja eest mingit nänni tahab saada.
See teema on tegelikult väga mitme vinkliga asi. Ühtpidi vaadetes ei saa meie kultuuri esindajad, mina sealhulgas, paljudest asjadest aru, miks nad nii teevad. Teisest küljest tundume meie ka oma põhimõtete ja arusaamadega neile vahel ikka väga imelikud.