Miss Consalez

Mingi kella 2st öösel alates hakkasin sissemagamise kartuses närviliselt kella vaatama. Aratus kell 6.00 – sahmakas kylma vett vannitoas, et mingi pilt ette tuleks, valisuks de-lukustada, et teenijanna sisse saaks ja siis laste juurde, kes loodetavasti kuulsid äratuskella ja on ärkvel – wrong!!!! K6ik kolm magavad m6nustasti, aga reageerisid live-aratuse peale yllatavalt kergesti.
Tuiskan alla hommikusööki ja l6unapakke valmistama. Esimesena on all Josh, kes pooleldi tukkudes hakkab esikus sokke jalga sikutama. Toidan kassi ja katan hommikusöögilaua. L6unapakkide komplekteerimise ajaks j6uab mulle appi Cheleste. Laekub majaabiline ja märkab et Josh ei kanna koolivormi juurde kuuluvaid pykse (minul oli inf, et lapsed teavad, mis koolis seljas peab olema, niiet ma ei osanud valesid pykse tähele panna). Lähevad siis ylesse 6igeid pykse otsima, kus majaabiline pikalt saadetakse. Josh laekub tagasi koolivormi pykste asemel seljas endiselt tema lemmikud – laigulised.
Sööme hommikust, r66mustan kuidas vähemalt esialgu k6ik paistab sujuvat. Koristan lauda – noor daam Alexis on jälle kuskile kadunud.
7.04 laekub autojuht ja proovib anda oma panust laste kiiremini s6iduvalmis saamiseks ning selgitab kuidas kell on 8 ja me K6IK oleme tegelikult hiljaks jäänud. Saan shoki, et jälle on mu kellanäit tund aega nihkunud – kuidas see koguaeg juhtub?????
Autojuht tuleb ja selgitab, et tegi ainult nalja. Cheleste, kes ikka veel usub, et kell on 8 karjub autojuhi peale: “So what we are late, we set alarm for 6 am, we did our best!” Torman yles, et hambad pesta ja selga visata midagi, mis ei oleks T-särk. Tuiskan tagasi alla. Josh seisab koolikott seljas liikumatult välisukse ees ja on seda ilmselt teinud alates sellest hetkest kui autojuht laekus infoga, et kell on 8 ja me oleme K6IK hiljaks jäänud. Laekub ylimalt rahuolev mukitud ja sätitud 10 aastane Alexis ning s6it kooli v6ib alata. Autos saan laste käest teada, et ma pean nendega kooli jääma sest seal toimub lastevanemate päev. Damn, aga ma ju lubasin reedel oma otseselt ylemusele, et laste kasvatamine mitte kuidagi minu töörutiini ei sega. Lastevanemate päeva alguseks oli märgitud kyll kell 9 aga mulle v6imaldati 6petajatega kohtuma hakata juba ennem seda. Palutakse siis arvutiklassis oodata esimest. Vaatan aknast välja ning pilku pyyab rattast kinnitav kena t6mmu (mitte must eks) noormees. Juurdlen, kas koolil on t6esti ka keskkooli osa. V6i 6petaja??? Kena igatahes. 10 minutit hiljem juhatatakse sama noormees arvutiklassi kus ta pöördub minu poole otsides kedagi Miss Conzalest, kahjutundega nendin et mina see kyll ei ole. Noormees ei anna alla ja kysib, et aga noh esindate vähemalt Conzalest. Damn, no ei ole!! Kinnitan, et mina olen hoopis Geraghtey laste juurde. Tyyp ei anna ikka veel alla ja hakkab mulle laste eesnimesid meelde tuletama. Alexis ja Cheleste ja väike Joshua – nojaaa, nemad on ju “minu omad” kyll. Ja vaikselt hakkas meenuma seegi, et Annaliese oma Portugali exist yht-teist rääkind on.
Lahen siis kena t6mmu klassijuhatajaga klassiruumi, kus pean uurima Alexise vihikuid ja saan tagasisidet tema eksamitulemustele. Yritan asjaliku muljet jätta aga ei suuda m6tlemata jätta välimuse nyanside yle – tyypi kas juukseid oli ikka meeles kammida jne. Muigame Alexise 6petajaga vaheldumisi. “So you also grew up in Barbados?” “No, I grew up in Estonia.” “Where is that?” “In North, close to Finland” “Wow, you have pretty scattered family!” Alexis kohalt: “She is not my family!” 6ps “ Oh?! Well, yeah – but I need you to sign this for her” ja ulatab mingi “olen saanud tagasisidet” vihiku. Oma aine raames kommenteeris Alexise klassijuhataja ka kahe noorema lapse tulemusi ning suunas mind siis edasi järgmisi 6ppej6ude ootama – kedagi nii komput enam näha ei pakutud. 
Arvutiklassis sain teada kui tublid minu tytred on IT-s ja ega Joshilgi halvemini lähe. Nimelt on kogu pere siin riigis uus ja ega tavalised rea-6petajad teagi, kes nende laste vanemad on.
Direktori kabineti ukse taga oodates takseerib mind yks vanem blond naisterahvas ja uurib “You are too young to be a mother, are you teaching here?” Oh – L6puks ometi!!!! Muidugi liiga noor – ja kui ta vaid teaks kui suurte laste pärast ma siin koolis ringi tatsan. R66msalt selgitan talle olukorda.
Nende “olen saanud tagasisidet” vihikute täitmine kujunes igas klassis ypris piinlikuks, nimelt lahtri “lapse nimi” täitmiseks kasutasin abi eksamitöödelt, et mitte kirjapildiga eksida. Ja oli see pereknonnanimi nyyd täpselt mis?
Nyyd siis katsun kiirelt valmis saada oma tööylessannetega, sest kell 17 pean ma olema juba valmis poetiiruga ja pliidi ääres 6htusööki valmistamas. Seega töölt uleks jalga lasta 15-16 vahel.