Ma läksin Suhkrumari kõrvalt Ghanas tagasi tööle kui ta oli vaid 2kuune, endaarust esialgu küll osakoormusega aga sellest osakoormusest sai märkamatult täiskoormus ja paar kuud hiljem lausa kaks ametiposti.
Silveri kõrvalt sain Ghanas põneva tööpakkumise (animaatori koht selles firmas kus ma lõpuks tegevjuht olin) siis kui ta oli 10 kuune, ning enne seda käisin Ülikooli juures 2D/3D animatsiooni kursustel. Tolle tööpakkumise võtsingi siis vastu, et see tundus ideaalse võimalusena äsjaõpitule praktikat saada.
Kogu selle pika sissejuhatuse idee oli selles, et selgitada miks mu lapsed on palju lapsehoidjaga kasvanud.
Muide – Ghanas saab lapse lasteaeda panna juba kolmekuuselt.
Suhkrumari on hetkel aasta ja kolme kuune ning Silver kolme aastane. Me elame nüüd Pärnus ja mina otsin siin tööd.
See tähendab, et lapsed peavad varsti lasteaeda minema või hoidja hoolde jääma, eeldusel et mind vähemalt tööintervjuudele ühel hetkel kutsutakse.
Lasteaeda ei taha luti ja lutipudeliga lapsi.
Lutist tegelikult ei olegi kumbki laps eriti huvitatud olnudki. aga Suhkrumari on hetkel küll täielik lutipiima sõltlane – ei ühtegi magamaminekut ilma pudelist piima imemata.
Kusjuures Ghanas oli selle asjaga paremini – päevauned sai ikka pudelita hakkama ja piima kulus vaid öösel. Nüüd aga ei tule kõne allagi, et päeval piimata magama jääks, ning öösel ärkab peale õhtust piima veel kaks korda et ennast tankida – ükskõik kui palju siis ta ka õhtul enne magama minekut sööks!
Teine asi on potitamine, Marie ei taha üldse potil istuda ja Silver käib potil vaid siis kui seda meelde tuletada ja teda ka pükste pusimisel aidata.
🙁
Olgugi, et enne tööle minekut Ghanas Nannyle alati meelde tuletasin, et ta potitreeningut ei unustaks.
Silveri puhul tõi ta tihti vabanduseks, et juba jäimegi hiljaks (mille peale ma alati uurisin, et mis siis nüüd teeme saadame kooli ka mähkmetes või?) ja noh Marie oli kogu aeg veel liiga noor ja siis umbes üleöö sai liiga vanaks.
Nüüd on tagumine aeg kõik puudujäägid tasa teha – seega Silver käib täna keerdus pükstega ringi. Marie mähkmevaba olemise tulemus on 6 paari ahjunajal kuivavaid alukaid (seisuga kell 14.00) ja päevaunne jäi Suhkrumari ka alles kell 13.40 kui ma piimapudeli osas lõpuks alla andsin. Näis, kaua ma temaga õhtul jaurata jaksan.
Ma lihtsalt ei taha, et neil lasteaias probleeme tuleks või palgatav lapsehoidja esimese nädalaga kohast üles ütleks.
Kolmas probleem on käitumine – nad on hüperaktiivsed ja loomulikult on nad veel ka IT spetsialistid.
Mul on nii palju asju vaja ettevalmistada – kirjutada korralikud kaaskirjad, tuunida CV-d, koostada MTÜ põhikiri teha Swedbankile ETY Agentuuri majandusdeklaratsioon jne – aga kui ma laste ees arvuti välja tõmban ei toimu mingit töötegemist – It spetsialistid asuvad abistama.
Ma ikka loen blogidest kodus töötavatest emadest ja no ei saa aru, kuidas nad seda teevad. Et mismõttes lapsed mängivad ja sa saad rahulikult arvutis asju ajada.
Ma katsun omad tegemised öösel tehtud saada ( ja blogin hetkel salaja telefonis) aga selle õhtul tegutsemisega on ka see jama, et ma kipun ise suht vara magama jääma.
Näiteks Silver ei jää üksi magama – ma pean teda kaisutama kuni ta magama jääb
ja
siis vaikselt ära hiilima. Aga selle kaisutamisega mul tuleb endal ka siuke uni, et parema meelega kobiks ma tema kõrvalt lihtsalt oma voodisse ning arvuti välja võtmine ja tööle asumine on paras enesesundimine.
Aga noh see eest võin rõõmustada, et aasta ja kolmekuune Marie sööb kõik toidukorrad oma käega (Ok, seda küll suurt kadudega laup alla aga siiski täitsa ise)
Siiski ideed kuidas lapsed kiirkorras ümber kasvatada oleks igati teretulnud. 😉
Meie lõpetasime lutipudeliga uinumise lasteaeda minnes. Õnneks juhtus nii, et pudelilutt läks katki. Näitasime poisile, et katki ja ta ise veendus selles. Palusin tal katkise luti prügikasti viia, viis. Kui uneaeg siis rääkisin, et lutt oli katki ja viskasid prügikasti. Jorises ja jauras küll aga 3 päevaga oli piimapudel ununenud. Poiss rääkis küll vahel, et lutt läks katki ja ta viskas prügikasti aga probleemi see ei tekitanud.
PS! Minu lapse rühma tuli hiljuti üks 1a 6k tüdruk, kes on veel luti ja pudeliga. Probleemi ei olnud aga soovitati võõrutus siiski ette võtta aga peamiselt sellepärast, et mõni rühmakaaslane ei hakkaks neid lutti ja pudelit ihaldama. Mõni teile laps võib olla ka lähiajal võõrutatud ja seega teema veidi tundlik.
Mul oli to-do list ikka väga pikk veebruarikuu alguses. Ja veebruari lõpuks olen ikka samas seisus ja listi lisandub ainult asju juurde. Nüüd mul ainult nädal jäänud, et terve nimekiri ära teha…Peata kodukana 😀