Ma korra päevas kiikan Mallu blogi (juba enne seda kui ta kirjutas rasedusest ja sellega seotud muredest-rõõmudest) no lõbus on 🙂 Ja postituse all olead kommentaare refreshin päevas mitu korda – on kohati veel lõbusam kui postitus ise :).
No eile sai ta siis vastu päid ja jalgu sest naeris noorte emade üle vastavas kommuunis. Ma ei tea, kas asi on minu tolerantsuses ironiseerijate suhtes aga no mina küll seda potitust nii hirmsaks mõnitamiseks ei pidanud. Lugesin ja Naersin. Ses mõttes, et ma siiralt usun, et Mallu eesmärk oli ikkagi kirjutada lõbus postitus, mitte õel postitus nagu ligi 100 kommentaatorit arvas.
Ja oleksin täpselt sama moodi lugenud ja naernud kui mõnele mu oma kirjutatud komistusele seal “lahkelt” vastatud oleks.
Tõesti Eesti keele grammatikas ma pole kunagi tugev olnud ning kirjutan tihti nagu torust tuleb – seega kui mõni targem inimene läbi huumori prisma välja toob nt väljend “5 kuusele” saab minu kirjutatud viisil hoopis uue tähenduse ja sellele uue tähendusega küsimusele vaimukalt vastab – no mis siin vihastada. Parem naeran enda üle pisut ja panen kõrva taha – jään kindlasti kauemaks meelde kui grammatika õpikust loetud viisil.
Ise noore emana olen küll oma vastused Google abil leidnud (einoh ma ikka vaatan allika usaldusväärsust ka, et kas Google suunab mu vastuse saamiseks Perekooli foorumisse või mõnda asjalikumasse kohta)
Ja kui ma ühel hetkel üle Interneti juhtun küsin “Miks lapse kaka ikkagi on roheline” ja keegi sellest inspiratsiooni blogimiseks leiab – no so what?
Oskusega enda üle naerda ei olnud seal midagi pistmist, sest blogi postituse kritiseerijad olid enamjaolt hoopis teise taustaga kui antud postituses kritiseeritavad. Millest see järeldub? No see puhta miljoniküsimus ju. 😀
Suur hulk inimesi tahtis lihtsalt blogi autorile mõista anda, et ta pole kübetki parem nendest emmedest, kes seljatagant järsku arusaamatu rünnaku osaliseks said.
Ma ei tea,kas ta peab ennast paremaks või mitte (noh kirjaoskus on tal parem, aga võib olla need noored ema on hoopis kõvad pead matemaatikas siis kokkuvõttes ei ole ju keegi kellelgist üle). Mulle lihtsalt tundus, et blogi autor tegi lihtsalt lõbusa postituse, mitte ei tahtnud otseselt kedagi mõnitada. Aga võib olla ma lihtsalt roosade prillidega.
Ethel, kui sulle tõesti kohale ei jõua, siis ma teen sulle “lõbusa postituse” murjameid keppivatest eesti litsidest.
Kaur, anna aga minna. Mina küll abielunaisena ennast “Eesti litsi” rollis ei pruugi ära tunda. Kuid see on ju vana tõde, et Eesti meestel vimm välismaalastele minevate kaasmaalannade on. Igal juhul tabavaid ning läbimõeldud huumoriga tekste on alati vahva lugeda.
Noh, nii palju siis oskusest enda üle naerda.
Liina – ma hetkel ei näe veel seost, ega ka postitust ennast – aga no ehk tuleb veel. Püüdsin lihtsalt Kaurile mõista anda, et kui ta sellega mulle tahab varba peale astuda siis peab ta katsuma veidi konkreetsem olla, et ma end antud loos ikka ära tunneks ja nn õpetust saaks 🙂 Kui see eesmärk peaks olema…
Olen jah välismaalasega abielus ja elan Aafrikas – mõnele see ei meeldi. No jällegi – so what?
Ethel, ma ei taha (ega tahtnud) sulle varbale astuda. Miks ma peaks!
Ma tahan hoopis näidata, et irvitada saab IGAÜHE üle. Igaüks meist kuulub mingisse gruppi (rasedad, litsid, arvutinohikud, vaesed, …), mida võiks avalikult narrida nii, et narrijal pisar püksis ja narritaval silmas. Aga enamik inimesi EI võta endast teistsuguseid avalikult mõnitada. Sest see ei ole ilus. Ja jätab narrijast endast narri mulje.
Ja narrimise halvustamine ei ole seotud huumorimeele ega selle puudumisega, vaid taktitundega.
Noh kommentaarist võis nii arus saada – “kui sulle tõesti kohale ei jõua, siis ma teen sulle “lõbusa postituse” murjameid keppivatest eesti litsidest” Et noh miks mulle peaks midagi kohale jõudma postituse abil, mis otseselt pole minu pihta. Irvitada saab muidugi kõige üle, ja minu meelest oli Mallu kirjutatud postitus hästi sõnastatud ja ei saa aru, miks see rahava nii kurjaks ajab. Selleks tõingi selle näite, et kui minu kallal nii nokitaks – no ma ei saa kurjaks. Pigem on lõbus lugeda ja nentida, et läks jah metsa sellega. Kusjuures ma ise küll antud grupi liige pole aga tunnistan ausalt – õigekirjaga ei ole kõige paremini ja postituse/kommentaari lõpus vajutan enter tihti õigekirja ning väldete loogilisust üle kontrollimata. Seega ma olen täiesti selles grupis, kelle kohta paljud Mallu kaitsjad hurjutasid, et täiskasvanud inimene võiks ju õigekirja osata. Ja neil on õigus – muidugi võiks. Aga ma olen rohkem matepea. (kuigi austusest lugejate vastu oles kena minust siiski postitustele/kommentaaridele kriitiline pilk peale visata enne nende Internetiavarustesssaatmist likvideerida vähemalt näpukad) Kas ma peaks siis sellepärast kellegi peale kurjaks saama, et ta minu või teiste minusuguste vigade üle nokib? Las nokib, eriti kui ta seda nii lõbusal viisil teeb?
Ma ei näe erilist vahet ükskõik mis põhjustel rumalate kodusistuvate emade avalikul mõnitamisel ja koolikiusul. Ei, siiski näen – koolikiusamisega tegelevad lapsed/noorukid, “emmede” mõnitamist peavad heaks ja õigeks antud juhul täiskasvanud inimesed.
Jah, ma lugesin ja naersin ka ja juba ammu teeb mind murelikuks eesti keele tulevikuperspektiiv, aga ma ei usu, et taoline AVALIK mõnitamine, enese üleoleku demonstreerimine ja paremaks kuulutamine mingit muud eesmärki, kui eneseupitus, täidab ja antud “emmesi” see kindlasti enesetäiendamisele ei suuna.
Saage juba ükskord suureks inimesed ja PALUN, tõesti palun saage ise aru ja õpetage oma lastele ka, et teistsugustel lastel/inimestel on ka õigus maamunal olla ja neid ei pea selle eest kiusama, et nad erinevad on – koolikius saab alguse kiusaja kodust!
Mhmm.. sa Udupea siis leidsid, et kirjeldatud postitus oli pahatahtlik mõnitamine aga ikka naersid? See, küll sinu kohta palju head ei räägi….
“Kas peaks kellegi peale kurjaks saama, et ta teiste vigade üle nokib?” – vabalt. Eriti kui järgmises sissekandes selgub, et inimene ÜLDSE ei saa aru, mida talle ette heidetakse. Ja paigutab iseennast efektselt samasse gruppi, mida ta päev tagasi laial rindel mõnitas.
See, kas tasub internetis üldse kellegi peale kurjaks saada, on omaette teema.
No seda ma öelda püüdsingi, et rohkem tolerantsust ja vähem ülereageerimist palun…. 🙂