Ühe Multikultuurse pere seiklused - Eestis, Aafrikas ja Liibanonis
Teenuste kättesaadavusest eri- ning eristava vajadusega klientidele
Reisid väikelastega Ghanas ja Liibanonis ning elu Aafrikas.
Asjaajamised ja uue elu alustamine Pärnus kahe lasteaialapsega
Salam-Silveri koolis on selline huvitav süsteem, et enamus päevadel algab kool kell 8.05 aga kolmapäeviti alles kell 8.55 ehk alates teisest tunnist sest esimese tunni ajal on iganädalane koosolek. Ma väga seda süsteemi ei fänna, sest sellisel juhul ma ei pruugi olla võimeline alati hommikul üle vaatama millisena laps kooli poole teele asub ja kontrollima Read More …
Selle sügise suur-sündmus oli kahtlemata Salam-Silveri kooliminek. Valmistusime selleks terve suve – ostsin jupphaaval kooli asju, harjutasime kooliteed, kujundasime kodu. Ema toetas õppetööks vajaliku mööbliga. Puhkuse võtsin siis Septembri kolmeks esimeseks nädalaks, et Silveri koolirütm sisse harjutada. Puhkuse ajal käisin ise aga kriminaalhoolduses hoolega oma viimast praktikat tegemas. Kõik sujus. Eile kirjutas juht aga mulle Read More …
Täpselt nädal tagasi sai Salam-Silver siis uhkelt kooli saadetud. Kusjuures paar nädalat varem toimus meil kooliga tutvumine, kuhu läksin koos perega. Peale kooliga tutvumist rääkis Silveri õpetaja klassis natuke õppeaasta algusest ja ütles siis, et talle antud raske ülesanne. Nimelt peab ta ilma lapsi tundmata valima paar last avaaktusele esinema ja luuletust lugema. Pöördumise peale, Read More …
Eile oli Salam-Silveril tähtis päev. Ta lõpetas lasteaia. Meie lasteaias jäi kevadel lõpupidu siis koroona tõttu ära ja see toimus eile. Ütleks, et väga õnnestunud päeva valik – ilmaga vedas. Peale pidu toimus piknik Jõõpres (minu lapsepõlve kodukandis) Teispere talus. Ning peale pikniku oli kodus kingituste jagamise aeg. Kinkisin ma eelkõige meelerahu endale, aga ei Read More …
Kunagi kui ma veel Pärnu ranna kandis elasin siis üks sõber uuris mu käest, et kus mul lapsed lasteaias käivad. Vastuse peale, et praegu Põnnilas (eralastaed) aga vasrti loodan Tammsaarde või Kesklinna omasse panna. Uuris sõber edasi – aga miks just selline valik. Mina vastu – et noh hea lähedal ju. Seepeale põrutas sõber: “Einoh, Read More …
Minu jaoks ei ole töö kodukontoris midagi uut. On ju Elisa Eesti kaugtöö vedaja ning minu kontor asub minu kodust täpselt 126 kilomeetri kaugusel. Seega kui mul just tihedalt koosolekuid või selliseid näost-näkku asja ajamisi ei ole, siis säästan 4 tundi bussisõitu ja töötangi kodust. Eks kontoris ole jah mõnevõrra mugavam, sest seal mul kaks Read More …
Kuivõrd mu enda tööpäevad viimasel ajal üsna pikaks veninud, siis on ka lapsed sõna otseses mõttes viimased 10 päeva toas istunud. Sest noh teiste lastega ma neid õue peal kokku lasta ei tahtnud ja kell 7 õhtul kui juba pime, siis üheskoos jalutama enam ei kippunud. Aga nüüd suurem kaos tööl likvideeritud ja täna lõpetasin Read More …
Praeguses koroona kriisiolukorras kuulun mina nende üle reageerijate hulka, kes soetas toiduvarud varakult ja kes nüüd ringi ei liigu, lapsi teiste lastega kokku ei lase ja käib poes vaid äärmisel vajadusel. Suures massihüpnoosis haarasin isegi mõne vetsupaberi rulli rohkem kui muidu. 😀 Kuigi esmane ostunimekiri oli riis, makaronid, läätsed, konservid, 250g kaupa pakendatud hakklihatuutud sügavkülma Read More …
Eelmine nädal taidlesin maja taga oma enda väikseis aianurgas ning täna võtsin siis ette lehekoristuse ühisalal. Meeldib ju mulle endalegi seal grillida ja lastel kiikuda ning liumäest alla lasta. Küsisin tütrelt enne õue minekut, et kas ta plaanib mulle mingi hetk appi tulla aga ta vastas, et see oli ikka päris raske töö ja täna Read More …
Ma olen selleaastast lehekoristust ikka päris mitu nädalavahetust edasi lükanud – et halb ilm jne. Küll sadas vihma, küll oli tuul liiga tugev ja küll oli lihtsalt märg… Mingi analoogne vabandus oli mul eile ka valmis – sest hommiku poole ometigi vihma sadas ja üsna tuuline oli ka (mõtle, riisud lehed kokku ja siis tuul Read More …