Land Roverit olete kunagi proovinud osta? Okei. See on ka vanast peast kallis auto, eksole. Ja kui siis kusagil Saksamaal keegi seda ühtäkki €2590.- eest müüb, tundub niisuguse võimaluse käestlaskmine täiesti idiootlik. Loogiline jätk asjale on, et te kirjutate müüjale saksakeelse meili ja küsite ühtlasi tagasihoidliku küsimuse teemal “kas see auto mul ikka Eestisse välja sõidab?”. Vaikus.
Pärast pausi tuleb vastus. Hoopis inglisekeelne ja umbes sellise sisuga, et “Tere, vabandan viivituse pärast, aga läks niimoodi, et kolisin Brightonisse ja auto on nüüd Londonis. Andke aga teada, kui veel huvi on”. Aga huvi ju on ikka, sest auto on odav. Päev hiljem, jälle mingil müstiliselt varasel ajal, saabub müüjalt vastus, et ta shipiks hea meelega auto Eestisse küll, aga enne tuleb teha nii-ja-naasugune leping ja andke aga enda andmed, siis ta saab lepingu ette valmistada. Auto seisvat kusagil Galceava Courieris ja ootavat lihtsalt ärasaatmist.
Aga “Galceava” on ju puhas tšehhi keel… ja võimalus, et selline asi Lõuna-Inglismaal asub, näib kaduvväike. Veel enam; kui googeldada “Efix Auto Transporti”, mis ostjaga lepingut tahtvat sõlmida, avaneb ka viide foorumile, kus – ennäe imet – on täpselt samasugune mail, nagu mu elukaaslase Martin Gorrise postkastis. Ainult müüja ei ole mitte Ilse Borner, vaid Christine Kierdorf. Aga mis seal ikka, saatused korduvad, nii et ka Christine on pidanud kolima just Saksamaalt Brightonisse ja müüb enda valepoolse rooliga autot hirmodavalt… Et siis raha välja võtta, pilet osta ning lennata Kariibidele, Tokyosse, Tenerifele või kes teab kuhu, kus kasvavad palmid ja müüakse odavat õlut.
Nii et kui te ei taha kellegi lennupileteid ja hotelle sponsoreerida, siis säilitage autot ostes kaine mõtlemine. Meie Martiniga jälle kirjutame maile – Ikka Ilse Bornerile, et saada täielik ülevaade ta fantaasiast ja siis siin blogis sellest kõigest ülevaadet anda.
Turvalist liiklemist reaalselt eksisteerivate autodega!