Olin jõululaupäeval tööl ja kuna kliente vähe liikus siis sattusin üle pangasaali kolleeg Merjega arutama, et mismõttes inimesed seda SMS-laenu võtavad. Meie vestlusesse sekkus asendusteller Sergei väitega: “Aga see on ju väga mugav, kiire ning soodne! Ise ka teinekord võtan.” “Soodne?!?” Tundsime, et peame selle noore hinge hukatusest päästma nii kiiresti kui võimalik ja hakkasime talle üksteisevõidu tutvustama panga pakutavat: väikelaenu, arvelduskrediiti ja varsti turule toodavat ATM-laenu. Põhirõhu panime just arvelduskrediidi hüvede esile tõstmisele.
Arvelduskrediit – võimalus minna kindla limiidi ulatuses oma kontoga miinusesse. Intressi arvestatakse ainult nende päevade eest, kui klient on krediiti kasutanud. Intressimäär on olenevalt limiidist 14–19%. Lepingut on võimalik sõlmida korraga üheks aastaks ning selle aja jooksul ei ole vaja krediidi kasutamiseks enam kuskile smsida või luba küsida – lihtsalt kui oma vahenditest enam ei jätku, siis oste sooritades või automaadist raha võttes läheb kontojääk miinusesse, esimene laekumine kontole aga selle miinuse jälle kustutab.Sergei vastu: “Ei, vot see on hoopis kallis. Esiteks juba see lepingutasu on 190 krooni ja teiseks ma maksan pangale veel intressi 19% aastas! Lihtsam on võtta SMS-i teel tonna ja kahe nädala pärast maksta tagasi 1200.-“.
Sel hetkel astus pangasaali klient, kelle Sergei endale napsas ja mul jäi aega arvutuste tegemiseks. Tulemus jahmatas mindki. Antud näite puhul (1000 krooni kasutamine kaks nädalat maksab 200 krooni) sain SMS-laenu aastaintressiks 512% !!! Selle info peale muutus tõsiseks Sergeigi 🙂
Praeguseks olen surfanud ka veebilehtedel www.smslaen.ee ja www.ferratum.ee ning saanud teada, et 200 krooni on 1000-kroonise laenu hind 15 päevaks, seega kujuneb aastaintressiks hoopis 480%.
Läksin kunagi panka. Kellegi BIG-i laenu lõpetama /”Tere päevast, Martin Gorris olen, tõin teile selle-ja-selle need-ja-need paberid”/
Teller lappas enda andmebaasis tubli mitu minutit /”Vabandage, meil ei ole teienimelist klienti”/
“MINA,” röögatasin ma, “Ei ole olnud ja ei hakka kunagi teie kliendiks”. Saime siis need paberid jonksu. Päras jahedat hüvastijättu ma kahetsesin, et ei küsinud telleritarilt, kas ta ise hakkaks kunagi BIG-i kliendiks.
Panustan eitavale vastusele.
Aga Sergei ei rääkinud, milleks tal ikkagi sellist laenu vaja on? Teinekord võtan? See on siis oskamatus kulusid planeerida ja võimalus ja valmisolek selle eest maksta?
Me ei täpsustanud, milleks konkreetselt tal seda laenu vaja oli, kuna antud probleem seisnes pigem selles, et ta oma suutmatuses kulusid planeerida väljapääsuna nii valet toodet kasutas. Me saime Merjega šoki sellepärast, et Sergei isegi pangatöötajana ei süvene pakutava toote intressimäära.