…katsun rohkem säästa ning kogumishoiust kasvatada.
Mul suured plaanid endale OMA korter osta (et kas siis seesama kus ma hetkel elan ära osta või mõni teine sarnane). Ma käisin pangas laenunõustamisel ka ning sain teada, et kui oma õppelaenud ja krediitkaardi ja värgid-särgid kinni panen siis SEB annaks mulle +/-45 000. Sinna oma finantseering juurde ja juba, et saaks elamise…. Ainult sellega tekkis pisut see nokk-kinni/saba-lahti situatsioon, et kui ma maksan ära kõik need värgid särgid, et laenu saada siis ei jääks mul enam seda omafinantseeringut.
Ilma õppaelaenu kinni panemata saaksin u 37 000. No see pole ka kõige hullem. Sellega võiks vaadata nii 42000 euroseid kortereid. Mis tähendaks aga raudselt vanemat sorti puumaja…… mhmmmm njaaa. Et siis säästa ja koguda on vaja.
Ma kunagi olin täiega kokkuhoidlik ja sain läbi paaegu ilma mitte millegita. Riideid ei ostnud, saapaid ei ostnud, makarone meeldis süüa, sisustusvidinaid ka ei ostnud. Ja ei tundud, et millestki ilma oleks jäänud. Aga noh võib muidugi olla, et ma käisin ringi nagu kaltsakas ja ei saanud sest ise aru… Noh mul tol ajal kunagi härra Eks kutsus mind ikka, et lähme shoppama, et tüüpi ostaks mulle uued saapad… ja noh siis ma vaatasin teda nagu ilma imet, et Jumal küll – mul JU ON JUBA ÜHED SAAPAD! Siis ta pakkus välja, et no ok, ostame uued teksad siis – mul jälle segadus, et TEKSAD ON JU KAAAAA OLEMAS….. no ei tulnud jah selle peale, et selliseid asju on normaalse inimesel kapis rohkem kui üks paar. (Ei ma a ei käinud määrdunud riietega ringi. Mul oli veel ka “Teine paar pükse” mida ma kandsin siis kui teksad pesus olid)
Nüüd ma ei saa aru – muudkui ostan igast jama kokku. Pudi-padi ja riideid (endale ja lastele ja ikka tundub, et vähe on). Maiustusi ja muidu snäkke. Kui abikaasa veel siin oli siis ostsin veel siidrit/veini ja mingit filmi vaatamise snäkki (popcorn, erinevad juustud, kartulivahvlid/krõpsud) sinna kõrvale (aga sellest ma võõrutasin ennast kohe kui abikaasa Aafrikasse tagasi läks).
Siis ma ostan mingi shampoone ja palsameid kokku lihtsalt emotsiooni ajel. Et mitte siis kui vannitoas mõni pudel tühjaks saab vaid pigem nii: “Oh mingi lahe argaania õli palsam – korvi” “Oh Natura-Siberica – issand kui äge.. – korvi” “Oh mingi Austraalia parabeenivaba – ma olen nii öko…. korvi!!!” Ja nüüd mul ongi sõna otseses mõttes vannitoa kapis KAST poolikuid shampooni ja palsamipudeleid. Sellele saab aastal 2017 lõpp.
Ma ostsin endale liitrise dushigeeli ja liitrise shampooni ja varsti ostan endale liitrise palsami ka (aga mitte enne kui ma olen oma kastis olevad poolikuid palsamipudelid tühjaks kasutanud) Suured shampoonid/palsamid on soodsamad ja vannituba näeb parem välja ka kui pole niipalju potsikuid ja notsikuid.
…..Katsun endale ja lastele vähem keemiat ja suhkrut sisse ajada
Mul on väga aktiivsed lapsed ja igasugused magusad mahlad ja värvilised kommid ainult suurendavad nende tormakust. Mu lastele meeldib väga mahla juua ja mail läkski pakk päevas. Jah pakk seda samust poes müüdavat suhkrut ja värvaineid täis mahla. Mingi-vahe püüdsin raha kokku hoiu eesmärgil osta hoopis kannujooke ja neid kannu sisse valmis teha aga, mis puutub suhkrusse ja värvainetesse siis pole ju sealt midagi paremat loota. Seega rüüstasin veidi vanaema keldrit ja liitusin Põllu-ja aiasaaduste ost-müük Facebooki grupiga kust leidsin talupidaja, kes müüs aroonia siirupit. Smartpostiga laekus esimene last juba mõned päevad tagasi. Lapsed küll arooniasiirupist tehtud mahla armastavad vähem kui poes müüdavaid jõhvikajooke, aga kui miskit peale vee juua soovivad siis läheb aroonia siirupi jook küll. Polegi neil vaja liitrite kaupa vedelikku sisse ajada iga päev. Alternatiivideks on veel tee-joogid.
Pärnus avati suvel pakendivaba pood Paljas Pala, kuhu eile 750 klaaspudel kotis esimest korda sammud seadsin lootes edaspidi laste mahlad sealt soetada. Mingeid öko-mahlajooke seal isegi oli. Aga nad olid ikkagi juba pakendatud ja pisut kallivõitu. Sellist vanaema tehtud maha laadset toodet sealt ma siiski ei leidnud. Nad ütlesid, et sellist kodumahla on raske säilitada jne aga noh….vana-emad // talurahvas ju kaanetatud purgis säilitavad? et noh saaks ikka kui väga tahta. Igatahes ma jagasin seal seda Põllu- ja aiasaaduste ostu-müügi grupi lehekülge. Ehk leiavad miskit sealt ikkagi oma tootevalikusse, et võiksin tulevikus vähem smart-postitada…
Ma lootsin ka et Palja Pala külastus toetab natukene minu esimest uusaasta lubadust säästmise osas – et täidan oma kodused klaaspurgid soodsa pasta ja riisiga aga makaroni kilo hind 4.3 Eurot????? Riisi kilohind 2.15 .mhmmmmm ma siiski ostan neid tooteid edaspidi tavalisest poest ja pakendatult. Hetkel ma lihtsalt ei jaksa NII öko olla kahjuks….
Pigem piilun öko ja muidu säästu mõttes hoopis äkki turukraami, näiteks kartulite poole. Paljast Palast astun ikka teinekord läbi, sest tegelt on nad üpris uus pood ning usun, et aja jooksul tekib nende tootevalikusse veel head ja paremat. Igatahes looduse säästmine on hea mõte ja mul on väga hea meel, et Pärnusse selline pood tehti. Eile olin ma rohkem toiduainete otsingul aga kuna see pood müüb pakendamata kujul ka kosmeetikat ning pesuvahendeid siis võib täitsa olla, et oma liitrise palsami (vt esimest lubadust) leian ma just sealt….
… katsun kodus rohkem Päris Toitu teha.
See punkt toetab väga hästi minu kahte esimest lubadust. Nimelt pea iga päev ostan ma lastele koju kas paki kotlete või viinereid või kananagitsaid. (1-2 euri lugu) . Ja siis noh lapsed peale lasteiast tulekut pistavad terve selle paki pintslisse (ei nad söövad muidu küll lasteaias). Kui mul on vaba päev siis ma ikak teen mingi söögi valmis enne kui neile järgi lähen aga nendeks päevadeks kui ma olen tööl olen ikka varunud mingi poolfabrikaadi, et emal ja hoidjal kergem oleks. Aga mõistlikum oleks vast vabal päeval kokata pisut suurem ports, et jätkuks ka järgmisel päeval soojendamiseks – tervislikum ja soodsam!
0 Replies to “Uuel aastal ma…”