Kõige pealt muidugi väga rõõmustav, et meie rohkem kui kuu aega kestnud veekatkestus sai nädalavahetuseks läbi. Saab rahulikult sooja dushi nautida …..aaaaaaaaaaaaaaaaah……… ja ei mingit kollaste kankudega vee tassimist müügipunktidest.
Hiljaaegu kui emaga MSNis suhtlesin siis ta küsis kas siin millesktki puudust ei tunne ja ma vastasin, et justkui ei tunne. Teda pani see imestama sest ta teab ju, et Ghanas võimalused väiksemad. Mõtlesin uuesti ja tõdesin endiselt – no ei tunne puudust – kõik on olemas. Jah see vestlus tuli mulle meelde mõned päevad hiljem kui jälle kanistrit 25 liitri veega oma toa poole tirisin. No kuidas ei tunne, millegist puudust – vesi daaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah!!!!!
Ja siis veel see, et vihmaperiood on alanud ja seda vett on tõesti nüüd igal pool. Yllatav on tegelikult kuidas vihm siin kõik pea peale keerab – liikluse, teed, inimeste töölejõudmise. Ghalanased peaksid ometi ju selliste ilmadega harjunud olema. Aga, ei ühtäkki ei oska enam autod sõita ja inimesed on kaoses. Jah, seda küll et mõnes kohas peab tavapärase sõitmise asemel autoga teel ujuma aga totaalne segadus on ka neil lõikudel kus vesi ei ole tänavat enda alla matnud. Yhtäkki autojuhid ei tea, et tänavaotsi ei peaks masinatega ära blokeerima ja teatud suunas liikujatel onteatud hetkedel eesõigus. Normaalne liiklus lihtsalt ei toimi enam – vihma sajab ju. 
Täna hommikul pidasin plaani, et kuna vihma sajab ootan samas majas elava hindust kolleegi ära ja sõidan temaga tööle. Aga ei, ilmselt oli tema nõuks võtnud, et vihmaga ta oma autot ei rooli või midagi taolist. Igatahes lõpuks ütles minu närv hilinemisekartuses üles ja otsustasin maksku mis maksab vihmaga takso võtta.
Mässisin läpaka kilesse ja astusin tänavale. Hea 15 minutit sain seal seista kui esimene tühi takso ette juhtus. Tavaliselt on neid igal nurgal ja muudkui kutsuvad sõitma – aga vihmaga ei kedagi. Jõudsin tööle 20 minutilise hilinemisega olles peaaegu et esimene inimene. Ei sekretäris kes alati esimene on, ei ülemusi, ei personalijuhti – ses mõttes hästi, et ei olnud tõesti kedagi kohal, kellele minu hilinemine korda oleks võinud minna. Lahe. Yks õnnetu projektijuht siiski istus nurgas ja lehitses facebooki.
“Where is everybody?” uurin oma sülearvutit kilest välja mässides.
“Its raining….” kõlab lihtne seletus.
miks need pikad veekatkestused ei võiks siis vihmaperioodidel olla? Egas need märjad perioodid siis väga ootamatult tule!