Ühesõnaga jah, plaan oli eilne ja tänane päev veeta tõsiselt õppides ning referaate ja esseesid kirjutades aga läks nii, et Sahar Marie sai selle sügisese viiruse kätte, mille taustal paistetasid tal mandlid üles nagu ikka ja see tähendab, et ei mingit lasteaeda see nädal. Niiet minu graafikujärgsed vabad päevad kuluvad peitust mängides, klotse kokku korjates ja väikeste rüblikutega koos süüa tehes. Mida iganes ma ka ju ette ei võtaks tahavad nemad ju aidata ja no see näeb välja umbes nii….
Aga need referaadid ja õppimine – just just, ma pole ju blogis veel rääkinudki aga läksin tagasi Kõrgkooli, kuid hoopis teise ala peale kui varem. Nüüd õpin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldust. Täitsa erinev teema minu varasemate tegemistega võrreldes aga usun, et olen õigel teel. Sotsiaaltöö valdkond on ju väga lai. “Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala lõpetanud töötavad sotsiaaltöötajatena, sotsiaalasutuste juhtidena, spetsialistidena sotsiaalministeeriumis, lastekaitsespetsialistidena, noorsootöötajatena, kriminaalhooldusametnikena, spetsialistidena rehabilitatsioonimeeskondades, juhtumikorraldajatena sotsiaalkindlustusametis, töötukassas jne” (Loetud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kodulehelt).
Ning minu praegune töögraafik toetab õppimist täielikult. Kuna teen tööl ligi 11 tunniseid päevi, siis tekib selle kõrvalt ka mõnusalt vabu päevi kus lapsed lasteaias aga ise kodus. Noh nagu täna oleks pidanud olema. Aga läks teisiti. Tänased kirjatööd ja õppimised tuleb ikkagi lükata õhtusesse/öisesse aega. Õnneks sai päris palju aineid VÕTA korras üle kanda ja selle võrra mul teisest natukene vähem tööd.
Täna hommikupoole kutsusin ema appi ja käisin ühes hästi toredad kohas õppekäigul. Nimelt Pärnu Laste ja Noorte tugikeskuses ja kun anad otsivad enda meeskonda ka uut liiget siis lingin siia ka töötukassa lehelt vastava kuulutuse. Väga tahaks, et sinna just SEE ÕIGE meeskonna liige leitaks: Kuulutus leitav siin.