Need kaks yksikut tappi on siis need kohad kuhu tahaks välja jouda, kui yhel hetkel passi asjad korda saavad. Et Aafrika l6unatippu siis alustuseks – ja just nimelt maad mööda oleks soov sinna liikuda. Ja hiljem Aasiat ning Ladina-Ameerikat avastama!!
Need sinised plarakad on siis yhed lemmikumad kohad, mis teele ette jaid. Ehk siis Monaco, Barcelona, Nerja, Estepona, Lääne-Sahara. Ja Lome, Togo pealinn jättis väga-väga hea mulje – kuid olgem ausad, ma olin selleks ajaks, mil Togot kylastama joudsin juba yle aasta aja Accras elanud :))
Millal sa kuhugi paikseks kavatsed jääda ja kuhu. Kas Eestimaa jääb igaveseks selja taha?
Ennem kui k6iki kohti nainud ei ole ei tea kyll oelda, kus paikseks jaada. Praegu meeldiks paikse elupaigana enim Barcelona.
Hispaanias on praegu päris raske tööd saada. Pidasin Iñaky ja tema kambaga jaanituld ja – mis seal salata – suurem osa inimesi peol olid töötud (aga mitte kuidagi kurvad või nii ja mitte et nad autodega poleks kohale tulnud).
Aga Barcelona on muidugi tase omaette, eriti linna põhjaosa, mis jääb pärast plaaže. Ikka täitsa lõpp, mida ja kuidas nad ehitavad ja milline fantaasia projekteerijatel on ja millised fantastilised detailplaneeringud igal sammul vastu vaatavad.
Põhiplaaži äärde jääb muuhulgas bretooni kohvik Crêperie Bretonne – Annaîck. Klaasustega majja on slepitud kahekorruseline hõbedaseks värvitud buss, milles asuvad köök ja kassa. WC-sektoris on kraanikauss toetatud mootorile ja tualettidel on ees bussiuksed. Nende suht vahva veeb on siin:
http://www.creperiebretonne.com
Selline asi siis – el vi bretó. Bretooni elu.