Meie eilne hommik Bchamoni mägilinnakeses algas Araabia kohvi ja Manakeshidega. Peale hommikusööki sättis meheõde juuksurisse minema ja uuris kas me emaga tahame kaasa minna.
See tundus hea võimalusena linna näha ja nii jätsime lapsed ämma ja majaabilise hoida ja asusime teele.
Mul ei olnud tegelt erilisi iluprotseduure plaanis, niiet ütlesin salongis et tahan natuke vaid tukka lõigata. Ema arvas, et ootab niisama aga välja tulime me kõik uute soengutega.
Kui ma seal värv peas istusin panin tähele, et suitsetamise keelumärk on vaid dekoratsioon ning kuigi tegemist on naiste ilusalongiga, kus käivad ka päid katvad naised, töötab seal palju meesjuuksureid.
Ka minu meheõde (kes on abielus ja moslem) föönitas meesterahvas.
Kui hiljem selle kohta uurisin, vastas ta “Aga mehed kammivad palju paremini!”.
Ta selgitas, et paljud naised eelistavad meesjuuksurit ning usaldavad tema maitset paremini kui naisterahva oma.
Eestis, mind selline asi ei üllataks aga Araabiariigis ning moslem-naise suust kuulduna küll.
Üldse tegeles salongis ühe kliendiga kolm salongitöötajat.
Üks värvis, teine föönitas ja kolmas stiliseeris. Meie emaga saime viimase lihvi Ukrainlannast juuksurilt, kellega sai soengu üksikasju vene keeles täpsustatud.
Õhtul läksid lapsed hoidjaga mänguväljakule ning meie emaga nautisime Araabia poppmuusika saatel vesipiipu ja mündist jäälimonaadi.
