Kuigi me jõudsime Egiptusesse kõikide meditsiiniliste viperuste kiuste, ei laabunud asjad ka kohapeal just päris nagu õlitatult. Aga noh – miks peakski, eksole, see oleks ju liiga lihtne!
Pärast hotelli registreerimist toimetati meie pagas tubadesse. Astume sisse – kaks kitsast voodit. Näitasime härra uksehoidjale nelja sõrme ja küsisime voodite kohta. “Lisavoodid tulevad viie minuti pärast,” kinnitati meile enesekindlalt.
Läksime jalutama, tulime tagasi – ja oh imet – ei mingeid lisavoodeid.
Õhtusöögi eel igaks juhuks mainisime retseptsioonis, et meil on neli inimest ja hetkel ainult kaks voodit. Lubati tunni jooksul korda ajada – sobis hästi, sest söök pidi kestma pool tundi. Tagasi tulles – voilà! Meil oli kolm voodit! Ehk siis 4 inimest ja 3 ühe inimese voodit. Luksus missugune.
Võtsin siis jalad selga ja suundusin taas administratsiooni. Juba teati peast, mis tuba – 749, eks ole. Uurisin neljanda voodi kohta. “Viie minuti pärast tuleb!” kõlas tuttav lubadus. Nii me selle “meil on toas 4 inimest, aga 3 voodit” mantraga edasi-tagasi käisime, kuni lõpuks öeldi: “Teil on juba üks lisavoodi – rohkem ei saa.” No siis ma sain veidi pahaseks. Ja tõstsin häält. Vabandasin, et segan, aga nelja inimese tuba peaks ikka suutma mahutada ka neli magajat, mitte kolm! Paistis, et see mõjus – poole tunni pärast oligi neljas voodi kohal ja saime lõpuks magama minna.
Hommikul, peale hommikusööki, suundusin taas retseptsiooni – seekord lootuses, et uus päev toob uue töötaja (ja võib-olla ka rahu maa peale). Soovisin tuppa vett, uurida seifi kasutamist ja küsida veel ühte rätikut – sest neid oli muidugi endiselt ainult kolm.
Noormees leti taga oli uus. Küsis toa numbrit. “749,” vastasin. Klõbistas numbrit arvutisse, noogutas ja küsis siis ootamatult: “Mitu inimest on toas?”
“Neli,” vastasin.
“Ja mitu voodit?”
“Neid on lõpuks neli!” hüüatasin kergendatult.
“Selge. Me toome siis tuppa ühe rätiku, neli vett ja veel ühe voodi!”
“Eee… ei, ärge enam voodeid tooge… järgmine mahuks ainult maja ette!”
Hiljem toa poole jalutades jäi see mind siiski painama – miks ta neid inimeste ja voodite arve päris? Ja miks ometi viiendat voodit tahtis meile tuua?
Silveril oli sellele kohe loogiline selgitus:
„Ilmselt on neil süsteemis märge: tuba 749 – hull vooditädi.”
