Lääne-Aafrika kiiksud///Habits that stuck from West-Africa

Lääne-Aafrika kiiksud Habits that stuck from West-Africa
Eile postitati beebigruppi küsimus selle kohta millist vett keegi oma lapsele annab, kas toorest kraanivett, keedetud vett või pudeli vett. Arvamusi oli nii ja naa suguseid, igal juhul emad, kelle kodukandis vähhegi normaalne kraanivesi on kippusid seda ka niisamuti andma. Tore!

Meie oleme siin ikka paki ja pudeli vee peal olnud. Praegu mõtlen küll, et kui ikka enamus Eestis joodab üle aastasele lapsele keetmata kraanivett siis ilmselt on ohutu ja lähen ka seda teed. Samas ma mäletan väga hästi oma eelmist kodukülastust ja seda kuidas süüa tegema hakates käsi automaatselt pudeli järele haaras. Ning seda kui vastikult veider oli toidu valmistamise või kohvi keetmise eesmärgil kraanist vett võtta. Ma tean, et on ohtu aga sellegi poolest oli alati kergelt ebamugav tunne kui kraanist söögi valmistamiseks vett võtsin.

Teine kiiks , mis mul Eestis esines oli see, et ei saanud ennem mamagama minna kui telefon ja laptop polnud 100% laetud või ööseks laadima jäetud – sest äkki ei ole hommikul elektrit.

Ma teadsin iga õhtu, et hommikul on elekter ja proovisin ennast sellest igaõhtusest laptopi ja telefoni laadima panemise kombest välja harjutada aga see päädis sellega, et ma vähkresin voodis küljelt küljele ja muudkui korrutasin endale “Hommikul on elekter, hommikul on elekter, elekter ei lähe kuskile…… a ma lähen panen vähemalt telefoni laadima, et kui ikakgi elektrit ei ole siis abikaasa ei saa helistada ja hakkab muretsema” No ja loomulikult kui ma juba telefoni pärast üles tõusin, siis läksin panin juba laptopi ka laadima.

Yesterday there was a question posted to Estonian baby group in Facebook “Which water you give to drink for your child? Tap water, boiled tap water or bottle water” There was different opinions but majority of mothers were giving to their children regular tap water. Nice!

Our family in Ghana is using sachet or bottle water in all matters. But now seeing how most of Estonian moms let their children drink tap water, then I believe it is safe there and once I reach home I am going to do the same. Although I know it won’t be easy!

I remember clearly my last visit to Estonia and how awkward it felt to fetch water from tap for cooking or making coffee. I knew it was safe but still I felt uncomfortable fetching water from tap.

Another weird bit I noticed having while I traveled was that I tend to put my cell phone and laptop for charging every night – ‘cos what if there won’t be electricity in the morning?

I knew every evening that there will be electricity in the morning and I tried to train myself out from this habit but it never happened. My attempts concluded with me being completely incapable to sleep while phone was not charging. I was turning left and right in the be repeating to myself “There will be electricity in the morning, there won’t be any light of…. Well let me go and put at least cell phone charging…cos if there will be light off and my husband wants to call he will worry” and obviously when I stood up for cell phone I made sure that the laptop was charging also.

🙂

Vee ja elektri jagamine

Ghana vesi ja elekter sõltuvad Volta jõest-järvest. Et siis kui Volta tase langeb siis kõigile enam vett ja elektrit ei jätku ja jamad hakkavad pihta. Nagu nüüd. Näiteks meie linnaosas on iga kahe päeva tagant uue graagiku järgi selline mõnus elektikatkestus, mis kestab umbes öösel kella kolmest järgmise päeva õhtu kella kaheksani. Mõnna eks?

Vana graafik, mille järgi elekter läks õhtul umbes 6-7 vahel ja tuli tagasi mingi kell öö (no selline aeg kus ma maga ja kella ei vaata) istus mulle kuidagi rohkem sest asi see siis paar tundi küünlavalgel istuda ei ole või läpparist filmi vaadata, ning õhtusel ajal konditsioneerist hiigelpuudust ei tunne. Aga päeval on ju kuratlikult palav –  kujuta ette istuda Aafrikas päev läbi ilma konditsioneeri või isegi selle noh propellerita.

Muidugi saab siis mõnda teise linnaossa peitu pugeda, sest siis kui meie kandis pole elektrit siis mujal jälle on ja need kaks päeva kus meile antakse elektrit on kuskil mujal selline tore katkestus.

Vee tulemise ja minemise graafik on pisut ebaregulaarsem aga üldsielt on juhtunud nii, et siis kui parasjagu elektrit ei ole siis on vesi olemas ja veekatkestuse ajaks antakse jälle elektrit. Mis tegelt ei ole üldse tore, sest me abikaasaga soetasime hiljuti vannituppa selle kuumaveeboileri alternatiivi mis voolava vee koheselt kuumaks kütab aga noh selle aparaadi toimimiseks on oluline nii elektri kui ka vee olemasolu!!! Seega saame praegusel ajal sooja dushi nautida iga kolme päeva kohta ühel päeval. Või tegelikult poolel päeval sest vette ei anta kunagi päris õhtuni välja &%$$#@**&%!

Siis ma ikka kirusin, et kurja nad niimoodi naljatavad – tehku parem üks päev kolme päeva kohta kus pole nii elektrit kui ka vett. Sest kui ma juba niikuinii pliidil ämbridushi jaoks vett soojendan siis ei tee minu meelt oluliselt rõõmsamaks kui ma seda vett saan tünni asemel kraanist ammutada.

Siin on ju see teema, et reeglina tuleb kraanist vaid ühel temperatuuril vett – leiget.

Yleeile oligi selles mõttes eranlik päev, et sain mis tahtsin – polnud nii vett kui ka elektrit. Järgmine elektrikatkestus on  meie linnaossa (West Legon) plaanitud homseks, st algusega mingi täna öösel kell kolm. Seekord olen ma ennast juba ettenägelikult raamatuga varustanud ja puha. Pean lihtsalt ettevaatlik olema, et  seda täna  läbi ei loeks – ma jõudsin ju juba kogematta alustada ja noh mulle need kriminullid ikka istuvad 🙂 Hetkel siis käsil Ian Rankingu “Hide and Seek”

Teenus “seljass6it” l2bi vee €0.50

Kaks ood on hoolega vihma kallanud. Eile oli ikka paris j6hker sadu – isegi vihmaperioodi ajal sellist ei nae.

Sellest tulenevalt mitmel pool uputab, Circle juures (piirkond Accras, mille normaalolukorraks on liiklusummik) on rentsel (optimistlikumad kohalikud kutsuvad seda muidu j6eks) yle piirete. Sillad ja t6kised katki ning jama kui palju.

Sealne normaaltingimustes v2ga vilgas tro-tro (minibuss) jaam on t2na tyhi. Tro-trosid ei ole.

On aga kohalikud kellelt on v6imalik osta 1 Ghana cedi ehk 50 euro sendi eest “seljas l2bi vee tassimise teenust”. 🙂 Nojah – Abiks ikka!

Vesi! Vesi! Vesi!

Kõige pealt muidugi väga rõõmustav, et meie rohkem kui kuu aega kestnud veekatkestus sai nädalavahetuseks läbi. Saab rahulikult sooja dushi nautida …..aaaaaaaaaaaaaaaaah……… ja ei mingit kollaste kankudega vee tassimist müügipunktidest.

Hiljaaegu kui emaga MSNis suhtlesin siis ta küsis kas siin millesktki puudust ei tunne ja ma vastasin, et justkui ei tunne. Teda pani see imestama sest ta teab ju, et Ghanas võimalused väiksemad. Mõtlesin uuesti ja tõdesin endiselt – no ei tunne puudust – kõik on olemas. Jah see vestlus tuli mulle meelde mõned päevad hiljem kui jälle kanistrit 25 liitri veega oma toa poole tirisin. No kuidas ei tunne, millegist puudust – vesi daaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah!!!!!

Ja siis veel see, et vihmaperiood on alanud ja seda vett on tõesti nüüd igal pool. Yllatav on tegelikult kuidas vihm siin kõik pea peale keerab – liikluse, teed, inimeste töölejõudmise. Ghalanased peaksid ometi ju selliste ilmadega harjunud olema. Aga, ei ühtäkki ei oska enam autod sõita ja inimesed on kaoses. Jah, seda küll et mõnes kohas peab tavapärase sõitmise asemel autoga teel ujuma aga totaalne segadus on ka neil lõikudel kus vesi ei ole tänavat enda alla matnud. Yhtäkki autojuhid ei tea, et tänavaotsi ei peaks masinatega ära blokeerima ja teatud suunas liikujatel onteatud hetkedel eesõigus. Normaalne liiklus lihtsalt ei toimi enam – vihma sajab ju.

Täna hommikul pidasin plaani, et kuna vihma sajab ootan samas majas elava hindust kolleegi ära ja sõidan temaga tööle. Aga ei, ilmselt oli tema nõuks võtnud, et vihmaga ta oma autot ei rooli või midagi taolist. Igatahes lõpuks ütles minu närv hilinemisekartuses üles ja otsustasin maksku mis maksab vihmaga takso võtta.

Mässisin läpaka kilesse ja astusin tänavale. Hea 15 minutit sain seal seista kui esimene tühi takso ette juhtus. Tavaliselt on neid igal nurgal ja muudkui kutsuvad sõitma – aga vihmaga ei kedagi. Jõudsin tööle 20 minutilise hilinemisega olles peaaegu et esimene inimene. Ei sekretäris kes alati esimene on, ei ülemusi, ei personalijuhti – ses mõttes hästi, et ei olnud tõesti kedagi kohal, kellele minu hilinemine korda oleks võinud minna. Lahe. Yks õnnetu projektijuht siiski istus nurgas ja lehitses facebooki.

“Where is everybody?” uurin oma sülearvutit kilest välja mässides.
“Its raining….” kõlab lihtne seletus.

Kollaste kankude hooaeg

Aga meie linnas ei ole vett juba kuuendat päeva. Valitsus keeras kraanid kinni. See on aeg kus linnas liikleja lemmik aksessuaariks on kollane kanku.
Linn muutub kohe väga rõõmsaks ja kollaseks. Kui kollased kankud linnapildist ära kaovad tasub kodus jälle katsetada ehk kraanist tuleb miskit.Praegune veeprobleem on niivõrd tõsine, et isegi tankerautod keelati ära – olevat probleem, et teevad vee reservaadi tühjaks kui raske raha eest polütanke täidavad..
Kollased kankud õnneks ei ole veel ära keelatud niiet mina saan rahulikult oma veevarusid täiendada Eesti rahas hinnaga 20 liitrit 50 sendi eest

Elekter võeti eile ära – Kui riigis voolu vähe siis jagavad linnaosade kaupa. 3 paeva on üks linnaosa elektrita ja ülejäänudel on siis 3 päeva järgmine linnaosa vooluta jne. Olen õnnelik, et siiamaani Ghanas külmkappi soetanud pole – küll praegu vihastaks seaks kui lihakraam kapis rikneks. Ega siis valistuse omad ette ei teata, mis päeval millises linnaosas millal vool ära läheb.

Aga minu sõber Lõuna Aafrika Vabariigist elab uhkes hotellis ja kui terveks päevaks linnapeale läheb jätab toas konditsioneeri tööle, tuled põlema ja telekagi mängima sest tema elab hotellis ja ei pea elektriarvet maksma 🙁