korter, uus kodu, avatud planeering

1 aasta korteri-ostu tralli

Kui ma aasta tagasi Eestisse tulin,  siis see plaan oli mul kindel, et tahaks siin osta ikka päris oma kodu.

Finantse mul polnud aga mitte mingisuguseid, seega sammuks number üks sai mul ” leida piisavalt tasuv töö”

Piisavalt tasuv selles mõttes, et kuigi olen abielus, siis laenu võtsin üksi. Nimelt minu abikaasal on siin vaid tähtajaline elamisluba ja seega temaga koos laenu taodeldes oleks selle maksimaalne kestus võinud olla 3 aastat. (mis on siis hetkel minu abikaasa elamisloa pikkus).

Kui olin oma “tasuvat tööd” hoidnud pisut üle 6 kuu, läksin oma kodupanka laenunõustamisele.  

Seal vangutati minu õppelaenu ning telefonijärelmaksu peale pead ning pakuti suht sellist summat, millega oleksin elamise (või kaks elamist) saanud osta kuskil paneelmajja 30 kilomeetri kaugusele linnast – see ei ühtinud minu ettekujutusega tulevasest kodust. Ma võiks maakohas elada küll aga maakoht  ja paneelmaja ei sobi minu meelest kokku. Ka linna vaatasin elamist pigem väiksematesse majadesse.

Kodupangas anti muidugi vihje, et väiksemates krediidiasutustes nagu Citadele ja Krediidipank ollakse paindlikumad ning neis äkki võimaldataks mulle pisut suuremat limiiti. Ausalt öeldes, arvasin ma siis, et see pisut suurem limiit tähendab nii umbes 5000 eurot rohkem. Ja ei tormanud seega kohe Krediidipanka nõustamisele. Nii jäin ma ilma ühest üsna magusast 55 000 eurosest korterist, mille kohta ma hiljem sain teada, et oleksin suutnud laenuga osta küll.

Väikepankade pakkumised

Siiski paar kuud hiljem sai uudishimu minust võitu ja käisin võimalusi uurimas ka Krediidipangas ning seal peeti minu palka täitsa piisavaks. Isegi õppelaenu ei pidanud kinni panema ning sain enda laenulimiidiks 51 000. No omafinantseering juurde ning selle summa eest juba Pärnu linnas üht-teist oli (ja on ikka veel) saadaval.

Olin kinnisvara kuulutustel silma peal hoidnud juba pikemat aega ja näinud kortereid mis läksid turult kiirelt aga silma jäid ka paar sellist kuulutust, mis seisid muutumatuna kuude viisi. Nii saigi lõpuks paari korterit vaatamas käidud ning üks välja valitud ja sellele juba konkreetne taotlus tehtud. Korteri müügihinnaks oli siis sel hetkel 54500. Aga pank pidas seda liiga kalliks :(. Ütles, et minu laenuvõime poolest nad annaks vajaliku summa küll, aga kuna nemad hindasid korterit odavamaks siis jäi nende pakutavaks summaks vara vastu vaid 43 000. Omafinantseeringuga olid mul niigi juba keerulised lood. Et kui teadsin, et selle vajamineva 5000 kraabin ääriveeri veel kokku siis suuremat omafinantseeringut, mis antud tehingu jaoks vaja oleks olnud, polnud aga kuskilt võtta. Nii ei jäänud muud üle kui tingida!

Tegin siis väljavalitud korterile oma pakkumise 48 000 Eurot. See sai tagasi lükatud aga ma ei andnud alla ning kordasin paari nädala pärast sama pakkumist 48 000 ja Bingo! Nüüd minu pakkumine sobis! 

Kuigi pank oli oma hindamise teinud oli siiski vaja ka kinnisvara büroost hindamisakti. Hindamisakti järgi sai ostetava korteri väärtuseks 49 000 Eurot ning kõik klappis! Võisin notariaja kokkuleppida!

 Ma lükkasin siis selle notariaja võimalikult kaugesse tulevikku, milleks oli tol hetkel 19 Aprill, sest Tele2s oli telefoni järelmaks vaja lõpetada ning korteri sissemakse raha sajast erinevast kohast ühele kontole kokku kraapida.

Küsisin pakkumist ka Citadele pangast ka aga kuigi seal oleks olnud pisut soodsam aga seal tuli laenulepingu tasu ligi 600 Eurot ning nad arvestasid ka Kredexi käenduse määra suuremana kui Krediidipank ning seega oleks sealt tulnud Kredexi lepingutasu üle 400 euro. Samas kui Krediidipangas sai selleks 77 Eurot.

Tundub, et justkui väiksed summad, aga kuna mul omafinantseeringu kokku saamisega oli niikuinii raskusi, siis mängisid ka need 600 ja 400 ikka väga suurt rolli. Nimelt tuleb eluasemelaenu puhul lepingutasud maksta enne laenu saamist. Väikelaenude ja tarbijakrediitide puhul saab lepingutasud liitsa laenusummale ja siis maksta tagasi graafiku alusel ja nii ei pea väikelaenu võttes, endal suurt midagi kontol olema. Eluasemelaenu puhul peab enne laenu saamist endal olemas olema lisaks omafiantseeringule ka kõik lepingutasud ning notaritasud ja riigilõivu summa.

Kuidas liikusid rahad

Kui otsus tehtud ja notari aeg kokku lepitud maksin Kinnisvara büroo kontole korteri broneerimiseks ettemaksu summas 1920 Eurot. See jäi siis vahendustasuks.

Päev enne tehingut kandsin notari deposiitkontole ülejäänud omafinantseeringu summa 2880 Eurot.

Ning hoolitsesin, et Krediidipanga kontol oleks 77 Eurot Kredexi lepingutasuks ning 10 ülekannete jaoks.  SEB kaardikontol pidi olema vähemalt 170 Eurot notaritasudeks. Ja peale notarsikäiku tuli maksta riigilõiv. 

Paar päeva peale kõigi lepingute allkirjastamist kandis Krediidipank laenusumma korraks minu kontole ja seal kohe edasi müüjatele.

Kaks nädalat põnevat ootamist, ning olidki korterivõtmed käes!

Nüüd tuleb veel vana üürikas ülesse öelda ja olengi sügisel uude kodu kolimiseks valmis!

korter, uus kodu, avatud planeering

 

Natuke olen sinna määblit juba sisse ostnud ja ega väga palju mööblit sinan juurde ei tulegi. Noh pelleti kamina plaanin paigaldada sinna kahe toa vahelise posti juurde. Aga praegu seal siis pole ka eriti seinu.  Tulevikus plaanin lastetoa ja enda magamisnurga eraldada kolmeosaliste liugustega. Noh et on nagu uks ja kolmest moodulist koosnev vahesein samaaegselt. Siis saaks sellest korterist justkui avatud köögiga kolmetoaline elamine. Aga sellest juba mõni teine kord. Tänase postitusega soovisin anda pisut infot neile, kel endal kunagi esimese korteri ostmine tulemas ja võib olla ka ei tea, millal mida maksma peab. 

 

Ära tegin!

Ma olen nüüd uhke kinnisvara (laenu) omanik 🙂

Täna siis sai allkirjastatd nii laenuleping kui notariaalne ostu-müügi leping. Võtmeid veel kätte ei saanud – need saan HILJEMALT 05.05!

Alguses oli lepingu projektis kirjas, et korteri üleandmine toimub täna. Aga kuna müüad saavad oma uue kodu kätte järgmine nädal, siis lükkus see minu uue kodu kätte saamine natukene edasi. Tegelt 2 nädalaga võtmed kätte saada on minu meelst üsna hea. Seaduse järgi võivad ju muidu eelmised omanikud lausa kuu aega vanas korteris sees venitada.

Ega nad seal otseselt ei elagi sees – aga noh mööbel on seal. Nad ise elavad alumises korteris, mis on ka müügis.

Laenulepingu allkirjastasin kell 10 hommikul ja notar oli siis kell 14. No vot selle vahepealse aja ma kolistasin linnas mööda kasutatud asjade poode, realiseerimiskeskust ja muidu kodu-tavaari müüvaid poode mööda ringi ja tegin plaane.

Ses mõttes läks hästi, et ma midagi ära ei ostnud. Noh, et kui ma eile õhtul seda notari projekti lugesin ja nägin, et mustandis seisis, et üleandmine toimub täna siis tekkis mul plaan kohe peale lepingute allkirjastamist korterisse kraamima ja mõõtma ja mässama minna. Ja selles mõttes palju ei puudunud sellest, et ma oleks notarisse jalutanud täna mingi väiksem kineskoop telekas näpus. 🙂

Telekas jah! No ma plaanin ju korteri Weekendi ajaks ja muidu suveks välja rentida ning ise alles sügisel sinna sisse kolida. Oma kodus olevat telerit ma sinna ette viia ei tahaks, samas ma usun, et kui mu potensiaalsed üürnikud saaksid seal kasvõi vabakanaleid vaadata võimaldaks mul see küsida öö eest suuremat hinda.

No loomulikult mingeid hiigelsummasid ma üürnike telekavaatamise võimalusse kulutama ei hakkaks aga kui ma täna Jenny Kruse heategevuspoes nägin 2 Euroga täiesti normaalseid telereid siis tekkis küll mõte, et miks mitte üks selline korterisse vedada ja toa-antenniga nurka tiksuma panna. Või miks mitte võtta sisse rendi digiboksiga STV 6 eurone põhipakett – siis saaks veidi ilusama pildi ja päris korraliku kanalivaliku sissse.

No – ja kujutate mind nüüd ette seal notaris telekas ja ma ei tea mis muu kraam veel näpus teada saamas, et ma ei saa kohe peale tehingut sisse kolida. :))))) Hahaaa see oleks päris koomiline vaatepilt vast olnud. Noh koomiline oleks igal juhul olnud teleriga asjatada  – isegi kui oleks saand kohe korterisse minna. Seetõttu ma telerit ja nõusid ja vannitoavaipa ja asju veel ära ei ostnudki. Mõtlesin, et saan pinna ennem kätte ja mõõdan igast nurgad ja värgid särgid ära ja uurin üldse ka toas on juba mingeid koaksiaalkaableid kuskil jooksmas. Starmani kaablit sinna majja ei tule, niiet mu võimalused piirduvad igal juhul konkurentidega – STV ja Telia. Või siis jah vabalevi.

Starmani ZUUM TV-d sinna ka ilmselt ei saa paigaldada, sest kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja sellega seoses kehtivad igasugused piirangud. Näiteks ei saanud eelmine omanik paigaldada õhksoojuspumpa kuna see pumba väline osa oleks jäänd siis silma riivama või midagi sellist. Noh siit ma järeldan, et ju siis ZUUM TV antenni ka ei saa maja külge kinnitada. Njah, asjaolu, mida oleks olnud tore teada mõnevõrra varem. Sest õhksoojuspumba paigladamine oli ka mul endal plaanis – aga mis siis ikka  – siis tasub ikka mõelda selle kamina välja ehitamise või infrapuna paneelide peale alternatiivsete kütteallikatena elektriradiaatorite asemel.

Aga igaljuhul Jipikajeeeeee! Varsti saab pilte ja värki ka ja nüüd hakkan suvel turistide pealt hullult pappi teenima ja värki särki. 🙂 Hehhe…tegelt ei jõua ära oodata, millal ise saan sisse kolida aga vot turistidega on see plaan, et nad aitavad mul vajalikku mööblit osta. Et esialgu rendin odavalt vaid magamisvõimalust. J a siis tasapisi tõstan hinda ja ostan iga turisti järel mingi mööblitüki kuni pesa sügiseks enda ja laste jaoks valmis on! :=)

Laenulepingus kui vaatasin seda kogu tagasimakstavat summat 30 aasta jooksul siis hakkas küll korraks kõhe aga samas on mu laenumakse siiski odavam kui mu korteri üür. Ning kui ma jääksin 30aastaks korterit rentima siis maksaksin kokkuvõttes isegi pisut suurema summa ära aga selle tulemusel ei saa renditav pind minu omaks.

Elusaseme laenu puhul ma maksan pangale küll hullult intressi aga lõpuks on kodu minu oma ja ma ei pea muretsema pensionieas eluaseme rentimise pärast!

Praegu haldab maja ISS – aga järgmine aasta tuleb moodustada ikkagi korteriühistu. Seega ootan igati asjalikke tegelasi ostma alumist korterit, et me saaks koos ühe vahva ühistu püsti lüüa ja majas vingeid projekte teha 🙂

Niiet tulge aga naabriks. Alumist korterit saab piiluda siin!

Usaldasime liialt pankasid…

See postitus on inspireeritud Malluka 4. märtsi postitusest, mis omakorda oli inspireeritud Roaldi nädala “Pankrotis Eestlaste” teemast.

Mallukas valis välja ühe pere, kes sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid ning kogub nüüd selle pere abistamiseks raha. Väga armas teguviis minu meelest. Las kogub – mul pole selle vastu midagi. Mis mind aga häirib on hoopis see süüdistus pankade suunal. Et pere sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid. Teemat edasi uurides selgus, et nad olid võtnud uue korteri ostuks laenu enne kui vana elamine müüdud.

Ja see olevat siis kuidagi panga süü?

Et perekond plaanis küll kõigepealt ühe korteri maha müüa ja seejärel alles teist osta aga pangad rääkisid nad ümber? Tõesti?

Kas tõesti võttis panga esindaja nendega ise ühendust ja keelitas, et “ou kuulge, ärge oodake kuni vana korter müüdud saab – võtke ikka kohe laen?” No ma ei tea…kuidagi raske uskuda.….

Jah ma tean küll, et 10 aastat tagasi ületas krediitkaartide ja väikelaenude pakkumine nõudlust. Ma olen isegi sel ajal helistanud kliente läbi ja pakkunud krediitkaarti “igaks elu juhtumiks või abimeheks reisimisel” Aga minu mäletamist mööda eluaseme laenu küll keegi niimoodi peale ei surunud. Me ei olekski saanud ju seda teha, ilma et me teaks kellel on eluaseme soetamise plaan. Klient pidi ikka ise panga poole pöörduma ja eluaseme laenu taotluse tegema. Ok, siis kui see taotlus tehtud sai, vot siis ilmselt panga esindaja tõepoolest ei tahtnud potensiaalset klienti kergelt minema lasta ja keelitas nii kuis oskas. Aga ma sügavalt kahtlen, et ta sai anda lubadusi stiilis, et pereema ei kaota kunagi tööd või et vana korter leiab kiiresti ostja – need pole ju kuidagi panga mõjutada olevad valdkonnad, et neis asjus üldse panka usaldada.

Ma saan aru, et see kõnealune hapuks läinud laen oli veel võetud BIGBANKist – kas see, ei ole mitte see pank kus kõige lihtsamad laenu tingimused. Ehk siis see pank, kuhu minnakse laenu taotlema siis kui kõik teised pangad on “Ei” öelnud.?

Kui nüüd on BIGBANK oma krediiipoliitikat pisut muutnud, siis 10 aastat tagasi oli ta küll just see pank, kelle poole pöörduti viimasena. Siis kui mujalt laenu ei saanud.

Aga sellisel juhul – kuidas te saate öelda, et olete raskustes kuna usaldasite liialt pankasid? Pigem mulle tundub, et te just EI USALDANUD pankasid. Te ei usaldanud neid pankasid, kes hindasid teie krediidivõimet ja ütlesid EI! Muidu te ei oleks ju läinud BIGBANKist taotlema. Ehk oleks JUST pidanud pankasid usaldama. Ehk oleks pidanud usaldama neid rangema krediidipoliitikaga pankasid, kes lihtsalt PIDID teie teele sattuma enne BIGBANKI!

Palun ärge süüdistage oma jamades pankasid!

See, et mulle pankade süüdistamine sellises olukorras ei meeldi, ei tähenda aga, et pere peaks abita jääma. Mallukas on teinud väga toreda algatuse pere aitamiseks – tubli töö! Kes abistada soovib, leiab vastava üleskutse siit!

See nädal enam poodi ei lähe ja köögikappide sisu.

Otsustasin alustada ekstreem säästuprogrammiga – Ei tõesti, ma ei tea juba mitmendat korda ma viimase aasta jooksul seda alustan aga noh nüüd ma teen seda igatahes jälle! 🙂

Ma mõtlesin muidu alustada esimene märts aga see on tobedalt keset nädalat siis paremaks nädala ülevaate tegemiseks on parem alustada nädala algusest ehk siis täna.

Mul on nimelt sees eluaseme laenu taotlus, suht sellise summa peale, mille osas SEB pank näiteks vangutas pead ja ütles, et palju võitu on. Noh ma siis neilt ei küsi – küsin mujalt. Aga olen ikkagi piisavalt realist ja arvestan võimalusega, et ma seda laenu ei saa. Või, et summat tõmmatakse kõvasti allapoole. Ja see summa alalpoole tõmbamine tähendaks seda, et peab hakkama hullult raha kõrvale panema ja siis näiteks paari kuu pärast uuesti proovima.

Ma mõtlesin et tahaks mingi 750 iga kuu kõrvale panna. Näiteks kui ma suudaks järgmised 4 kuud 700 Eurot säästa, siis saaks juba 3000 eurot väiksemat laenusummat küsida ja ikka sama korterit proovida osta.

Selleks et kuus 750 Eurot kõrvale panna ei tohi ma puutuda sentigi sellest rahast, mis abikaasa mulle Ghanast saadab. Ehk siis abikaasa panus lähekski täielikult Eluaseme laenu fondi ja elama peaksin ainult enda sissetulekust. Mis on suht keeruline.

Praegu tulin just poest ja piilusin koti sisu, mis suht kinnitas minu kahtlusi. Kulutused meelelahutusele on liiga suured. Nimelt mu 26 Eurot maksvast poekoti sisust moodustasid 7 eurot erinevad juustud, mida õhtul abikaasaga filmi ja siidri kõrvale näksida.

Sest mõttes on väga hea, et abikaasa ülehomme ära sõidab. Sest kui ta on siin Eestis on meil see siidri-, juustu-, ja filmiõhtu igapäevane traditsioon. Lapsed magama ja ise teleri ette maiustama.

Kui aga abikaasat Eestis ei ole siis ei teki mul mingit juustu-, siidri-, ja filmiõhtu isu ning peale laste magama panemist kobin lihtsalt nende toast oma voodisse ja lähen ka magama. Jah, täitsa normaalne tundub isegi lastega koos kell 9 magama minna. 🙂

Minu tänane poetiir maksis siis 26.84 Eurot ( 0.16 eurot lipsab kenasti digikassasse)

Sellest 7.87 moodustasid juustud, 2.44 kulus kassile ning ülejäänud 16,53 Eurot toiduained perele.

Huvitav kas mul õnnestub nüüd nädala lõpuni poodi minekut vältida? Kui õnnestub siis polegi see tänane ostutiir nii hull ja sellisel juhul võib mulle ehk andeks anda need.7.87 mõttetult juustusnäkkidele kulutatud eurot.

See 16.53 reaalselt pere toitmisele kulutatud raha sisaldab õli, porganeid, veiseliha konserve, kuivained (makaron ja riis), kotlete, kiirnuudleid, mahla, tomatipüreed ning maitseaine ja kastme segusid.

Et ses mõttes peaks ju hakkama saama küll. Igasugu shampoone, palsameid mul kodus hetkel on.

Kodus on veel ca 500g läätsi, veel riisi ja makarone, üks vaid üles soojendamist vajav mehhiko pada purgis, jahu, maitsestamata jogurtit, sibulaid ja küüslauku, 6 muna, 3 pk pelmeene, 1 pakk külmutatud kalapulki, hapukoort, kodujuustu (poolik purk), puljongikuubikuid, erinevaid putrusid ja pakisuppe, aroonia siirupit.

Nii vaadates võiks isegi kauemgi kui nädalakese ilma poodi minemata sest süüa ju justkui jaguks.

Riisist, sibulast ja läätsest saan keeta Majadurat päri mitu korda ja seda siis maitsestamata jogurtiga süüa. Eilegi sai üks Majadura kokku klopsitud.

Porgandist makaronist, veiseliha konservist, tomatpüreest ja/või kastmesegust saaks midagi pasta bolognese taolist.

Kotlete on varutud just selle mõttega, et kui ma ise olen tööl siis saaks ema midagi kiirelt lastele peale lasteaiast tulekut süüa anda. Muidu kui ise kodus olen siis saab õhtuks mingi vähem “poolfabrikaatse” toidu tekitada.

Tegelt ma olen viimasel ajal peas veeretanud mõtet ise kotletide asemel teha mingeid hakkliha+ aedvilja seguga lihapalle tekitada sügavkülma valmis.  Noh, et äkki kui suur kogus valmis teha tuleb soodsam kui poest ostetavad kotletid ja aevdiljasegu/püree tttu ehk ka pisut tervislikumad.

Hommikusöögiks olen muidu harjunud lastele tegema praemuna või muna putru aga noh – miski hetk oleks mõttekas ka kõik need kapis seisvad kaerahelbe ja neljavilja pudrud ka ära süüa…. Lapsed on ses mõttes pisut pirtsakad, et nad ei taha putrusid. Siiamaani ma olen alati seda kergemat teed pidi läinud, et teen ikka siis miskit sellist neile hommikuks, mis neile maitseb aga noh järgmine nädalavahetus ei pea ma tööle tormama ja mul oleks reaalselt aega seal nendega istuda ja jaurata selle “kohutava” kaerahelbe pudru ümber. 🙂 Et ei mingit omletti 🙂

Aga igatahes põnev nädal on ees! Pöidlad pihku!

 

 

 

 

 

Mõtteid lasterikka pere toetuse, kolmanda lapse ja kodulaenu teemadel

01.07.2017 kehtima hakkav lasterikka pere toetus on juba mõnevõrra kõneainet tekitanud. Lasterikkad pered on uue toetuse üle muidugi rõõmsad aga esineb ka neid, kes leiavad, et uus toetus on kuidagi ebaaus nende perede suhtes, kus kasvab alla kolme lapse. Kuigi ka minu peres kasvab hetkel vaid kaks last ei ühine ma mitte selle toetuse ebaausaks tembeldajate kooriga.

Ma saan väga hästi, miks ja kust see toetus tuleb.  2 last ei tõsta iivet. Kui igas peres oleks kaks last – siis me noh jääks ju täpselt 0-i, kolmega aga oleks juba +1 (per pere).

Seega ma saan jah väga hästi aru, miks “kommi” antakse siis just neile peredele kus lapsi kolm või rohkem.

  • Jah muidugi esimene ja teine laps ei ole halvemad.
  • Jah muidugi kulub esimesele ja teisele lapsele sama palju raha, või isegi rohkemgi.
  • Jah muidugi on väikese sissetulekuga vanematel väga raske hakkama saada toetusega, mida makstakse kuni kahe lapsega perele….

Aga see ei ole siinkohal ju point. Riik käib prääniku välja – aga ta tahab ka midagi vastu saada! Nimelt lapsi!

 

Aga mis siis täpselt muutub?

Lasterikka pere toetus

 

Alates 01.07.2017 hakatakse maksma lasterikka pere toetust.

  • Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last,  300 eurot kuus.
  • Perele, kus kasvab seitse ja rohkem last,  400 eurot kuus.

 

Seda siis lisaks olemasolevale lastetoetusele, milleks on:

  • pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus
  • pere kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 100 eurot kuus

 

Seega hakkab kolmelapselise pere pea saama lisaks palgale iga kuu 500 eurot.

Esimese ja teise lapse peal 50 eurot lapse toetust kummagi eest. Kolmanda lapse eest 100 Eurot lapsetoetust ning lisaks veel 300 Eurot Lasterikka pere toetust.

Kokku 50+50+100+300= 500

Ja panete tähele, et see 300 ei ole siin mitte kolmanda lapse eri-toetus vaid lasterikka pere toetus – ehk siis ikka miskit tervele perele.

 

Suurpere maale elama?

Jah 500 Eurot palgale lisaks on ikka päris korralik sissetulek. Isegi kui selleks palgaks oleks vaid miinimum on koondtulemus juba päris hea.

Elad kuskil maal, käid kohalikus poes tööl – saad miinimum-palka ja 500 eurot toetusi. Päris hea ju? Arvestades, seda et maal on korterid soodsamad ja lasteaia kohatasud väiksemad…

Ma usun, et selline toetus võiks vabalt motiveerida lasterikkaid peresid ka linnast maale kolima (sest enam ei sõltu pere toitmiseks nii väga kõrge-palgalisest töökohast) ja seeläbi elavduks ka elu küla piirkondades…

 

Kaks last olemas, saaks kolmanda ka?

Nii, meie peres kasvab hetkel kaks last. Ja meie perel on eluaseme laenu võtmise plaan. Tahaks ikka väga endale oma kodu. Laenu  nõustamisel olen käinud ja kortereidki olen vaadanud.

Kolmanda lapse peale oleme me mõelnud küll – aga pigem ikka nii, et “kunagi, kui esimesed lapsed suuremad”.

Nüüd aga hakkab tunduma, et igati mõistlik oleks saada kõigepealt kolmas laps ja siis alles hakata vaatama korterit ja eluaseme laenu. Sest see 400 lisa-eurot, mis ma kolme lapse emana saaks, suurendaks kõvasti ka minu laenu-võimet. Ma olen vahepeal näppinud Swedbanki maksimaalse laenusumma kalkulaatorit ja seal erinevaid näitajaid sisestades panin tähele, et juba paarikümne eurone muutus kuu-sissetulekus tähendas päris ilusat muutust võimaldatatavas laenusummas.

Täna lõin kalkulaatorisse palk + 500 ja sain maksimaalseks laenusummaks 60 000 Eurot. Ehk 2 korda rohkem kui ainult palka sissetulekuna näidates sama kalkulaatoriga!

SEB pank pakkus nõustamisel ainult minu palga alusel muidugi ilusamaid summasid kui Swedbanki kalkulaator, niiet kui nüüd uuesti nõustamisele miinna juba 400 Euro võrra suurema sissetulekuga…….mhmmmm?

No, nõme muidugi niimoodi laenu pärast last varem plaani võtta aga no paneb ikka mõtlema küll……

Ok, muidugi ei ole see lasterikka pere toetus ju igavene. No ütleme, kui ma saaks oma kolmanda lapse umbes 2 aasta pärast siis saaks meie pere seda toetust ehk 11-14 aastat. Sõltuvalt sellest, kas vanem laps peale 16 aastaseks saamist ikka veel õpib. Ja no säru ma talle teen, kui ei õpi! 🙂 (Täpsustan siinkohal, et seda “säru” mitteõppimise korral, ei teeks ma pojale siis mitte peretoetuse varem lõppemise vaid ikka tema enda tuleviku pärast)  

 

Et võtaks siis plaani selle kolmanda lapse? Dekreedi rahadest ei ostaks kohe kõige vingemat Emmaljunga vankrit ja mähkimise aluseid või ma ei tea mis ime vidinaid veel (mida mul juba esimese lapsega vaja ei läinud). Vaid lepiks komisjoni poe kraamiga ja katsuks säästa nii palju kui võimalik hoopis korteri sissemaksuks.

 

Surnud hobune

 

Kõige hullem asi, mis eluaseme laenu võttes saab juhtuda, on see, et kui sa ühel hetkel ei jõua laenu maksta ja siis müüakse eluase võla katteks maha VÄIKSEMA HINNAGA kui laenujääk. Ehk siis eluase müüakse võla katteks maha aga laenu pead ikka edasi maksma. Samas sul pole enam oma kodu vaid pead midagi üürima ja maksad lõpuks nii võla katteks müüdud kodu laenu (ehk “surnud hobuse” eest) kui üürid pinda kus edasi elada.

Ja kui sul ei ole võimalik “surnud hobuse” eest maksta, siis tuleb taodelda ja välja kuulutada eraisiku pankrot.

No ma mõtlen, et kui juhtubki see, et ma mingite elu- või majanduse keerdkäikude tõttu, jäängi kunagi ajutiselt töötuks, siis see aeg teenindaks see 500 Eurone peretoetus ju laenu ära (ega ma mingit mõisa ei hakka ostma ju), söögi jaoks jääks ka… ja noh need muud asjad ei ole hädaolukorras nii olulised. Muude asjade all mõtlen siis Teleka ja Interneti teenust ja noh väga hullus olukorras ka lasteaia maksu. Sest ise töötu olles, saab lapsed vajadusel lasteaiast koju jätta.

Seega ongi kõige hullem asi, mida karta, just see, et kui see töötuks jäämine peaks juhtuma peale seda aega, kui peretoetus läbi. Vot siis poleks ju sissetulekut, mis aitaks töö otsimise perioodil laenu teenindada.

Jah ma räägin ajutiselt töötuks jäämisest, sest ma seda hästi ei kujuta ette, et ma üldse midagi pere toitmiseks tegema ei hakkaks. Muidugi mingi aeg püüaks otsida mõnusat ja hästi tasuvat tööd, aga kui seda ei leia, siis tuleb lihtsalt latt alla lasta ja vastu võtta mida pakutakse. Kasvõi miinimumpalgaga. (Ja jällegi – küll sinna miinimumpalga kõrvale sobiks hästi see paljulapselise pere toetus.)

Kusjuures minu jaoks see polekski mingi hirmus traagika see kui pean makseraskuste tõttu välja kolima korterist, mis aastaid on minu OMA kodu olnud. See võib juhtuda ju ka korterit vaid üürides. Et kui ühel hetkel ei jaksa enam üüri maksta, siis peab välja kolima. Odavama pinna peale.

Traagika ja minu jaoks siis eluaseme laenu võtmise juures see tõeline risk mida karta, olekski just see, kui peale välja kolimist ma ikka eelmise eluaseme eest edasi pean maksma.

Aga ma usun, et 11 aasta pärast oleks praegu võetava laenu jääk küll nii palju vähenenud, et seda kõige mustemat surnud hobuse tsenaariumi ei teki. No ehk me ei ole veel kinnisvara mullis…

Et nii mõeldes ja nii arvutades tundub igati mõistlik varsti see kolmas laps saada. Ma usun, et selliselt mõtlevaid ja arvutavalt kahelapselise pere päid on veel. Ja ehk seda ongi antud toetust kehtestades silmas peetud. Et see motiveerib…  See tõesti motiveerib….

Valmis peab muidugi ka selleks, et seadus muutub jälle ja lasterikka pere toetuse jagamine lõpetatakse.

Tööle osakoormusega!

Minu postitus on küll väga laenu põhine. Aga on veel asju, mille lasterikka pere toetus kätesaadavaks teeb.

Näiteks võimaluse vähendada töökoormust ning veeta rohkem aega perega. Rohkem lapsi vajab ka rohkem tähelepanu. Rohkemate lastega tuleb kohe juurde ka koduseid toimetusi – pesu pesemist, püksipõlve nõelumist, lasteaia üritustele aksessuaaride või  muude tarvete meisterdamist.

Seda tööd on kolme lapse emal rohkem kui kahe lapse emal – niiet jällegi üks põhjus juures, miks sellist toetust maksta just suuremale perele.

Lasterikka pere toetuse kõrvalt on suure pere emal lihtsam käia tööl hoopis poole kohaga ja nii jääb tal rohkem aega peres kasvavate laste jaoks!

 

Aga mis minu kolmandast lapsest siis saab? 🙂

Ta siiski jääb veits  ootele.

No mõtleme: kui nüüd võtta laps plaani….natuke läheb aega , siis veel rasedus. Ütleme, et sünniks umbes 2 aasta pärast (mis isegi poleks kõige halvem aeg sest siis Silver juba pea 6 aastane ja ehk pisut asjalikum ning 4 aastane Sahar-Marie teeks ilmselt kõik endast oleneva, et beebi hooldamisel usin abiline olla – ta juba praegu, peale enda riietamise lõpetamist asub vanemale vennale appi pükse jalga tõmbama)

See tähendab, et tööle tagasi lähen umbes 3,5 aasta pärast. Siis läheb veel 6 kuud enne kui ma laenujutuga panka minna saan.

Seega oleks võimalik korter osta alles 4 aasta pärast?

Ma usun, et kui ma praegu kõvasti kulutusi kärbin ja hoolega raha säästan, siis ehk suudan 4 aastaga hoopis kokku koguda selle summa, mis mul täna ihaldatavast korterist puudu jääb.

Sest tegelikult, mida väiksem summa laenata, seda parem! SA Kredexi käendusega mahuksin ma muidu sinna noore pere sihtgruppi ja saaksin eluaseme osta vaid 10% lise omafinantseeringuga. Hetkel aga kui liidan kokku mulle panga poolt pakutava summa + 10% ihaldatud eluaseme väärtusest ei anna see vastuseks soovitud korteri hinda.

Samas panga pakutav summa + 20% juba annaks. Niiet lapse tegemise asemel tasub hoopis hoolega säästma ja koguma hakata. Aega korteri ostmiseni läheks umbes sama palju aga viimasel juhul saaks läbi palju väiksema laenusummaga.

 

Vihastasin ennast seaks…

Ilus hommik. Suhtlen sõbraga msnis ja pean rattasõiduplaane. Vestlusakna all ääres rasvane link: “Registreeri ennast lõbusale kevade algusele!” No igatahes kõlas see hästi ja klikkisin. No selle taga avanes SMS Laen OÜ , kes on ennast tituleerinud lausa kevadiste naudingute maaletoojaks, kampaaniaveeb. “Kevadised hetked on nautimiseks! Kas raha jääb takistuseks? Abi on mõne minuti kaugusel. ” Nojaaa nii halba nalja pole minu kulul juba ammu tehtud. Jään huviga ootama järgmisi kampaaniaid. Päris hästi võiks töötada slogan: “Registreeri ennast unehäiretele ja depressioonile!” Selle lingi taga peaks siis avanema “soodsad” pakkumised võla pikendamiseks.

SMS-laenudele hakkab konkurentsi pakkuma uudne Rootsi-laen…

Tänasest on AS SEB Panga ja Hansapanga klientidel võimalus kasutada soodsamat alternatiivi SMS-laenule. Nimelt kahe panga vahel sõlmitud koostöölepingu raames paisati turule SMS-laenust ligi kaks korda soodsama aastaintressiga toode Rootsi-laen. Kui erinevate SMS-laenude aastaintressid jäävad suurusesse üle 400%, siis Rootsi-laenu intress kõigub vahemikus 190-230% aastas. Personaalne intress määratakse igale kliendile eraldi, võttes arvesse tema kohustusi ja varade mahtu. SEB kommunikatsioonijuht Milmer Tohu kommenteeris, et SEB-l on plaanis hakata U-netis kuvama igale kliendile tema jaoks personaalselt arvutatud Rootsi-laenu intressimäära. Personaalset Rootsi-laenu intressi hakatakse kuvama ka neile klientidele, kes ei ole veel Rootsi-laenu võtnud. Vastav muudatus viiakse sisse 20. aprilli reliisiga. Hansapangas kestab kuni jaanipäevani kampaania: “Refinatseeri enda SMS-laen soodsa Rootsi-laenuga!” Kõikidele klientidele, kes veel enne jaanipäeva kustutavad oma SMS-laenu Hansapanga Rootsi-laenuga, väljastatakse Rootsi-laen soodsa 180-protsendilise aastaintressiga! “Rootsi-laenu eeliseks on kiirus ja see, et laenuvõtjal ei pea olema mingeid tagatisi. “Sellest, kui kliendid ei suuda meile hiljem laenusummat tagasi maksta, pole ka hullu, kuna laenu tagab meie Rootsi partner Swedbank,” rääkis Hansapanga jaepanganduse juht Magnus Pink. Pink mainis ka, et erinevalt SMS-laenust, kus varjatakse krediidi tegelikku kulukust, on Rootsi-laen läbipaistev ja toote hind kliendile nähtav.

Taotlemine on imelihtne – piisab vaid vastavasisulise SMSi saatmisest enda kodupanga klienditoe numbril!

* Enne SMSi saatmist tšekkige selle postituse kuupäeva!

Teil on väike rahamure? SMS numbrile 17100 ja saate suure!

Olin jõululaupäeval tööl ja kuna kliente vähe liikus siis sattusin üle pangasaali kolleeg Merjega arutama, et mismõttes inimesed seda SMS-laenu võtavad. Meie vestlusesse sekkus asendusteller Sergei väitega: “Aga see on ju väga mugav, kiire ning soodne! Ise ka teinekord võtan.” “Soodne?!?” Tundsime, et peame selle noore hinge hukatusest päästma nii kiiresti kui võimalik ja hakkasime talle üksteisevõidu tutvustama panga pakutavat: väikelaenu, arvelduskrediiti ja varsti turule toodavat ATM-laenu. Põhirõhu panime just arvelduskrediidi hüvede esile tõstmisele.

Arvelduskrediit – võimalus minna kindla limiidi ulatuses oma kontoga miinusesse.
Intressi arvestatakse ainult nende päevade eest, kui klient on krediiti kasutanud.
Intressimäär on olenevalt limiidist 14–19%.
Lepingut on võimalik sõlmida korraga üheks aastaks ning selle aja jooksul ei ole vaja krediidi kasutamiseks enam kuskile smsida või luba küsida – lihtsalt kui oma vahenditest enam ei jätku, siis oste sooritades või automaadist raha võttes läheb kontojääk miinusesse, esimene laekumine kontole aga selle miinuse jälle kustutab.

Sergei vastu: “Ei, vot see on hoopis kallis. Esiteks juba see lepingutasu on 190 krooni ja teiseks ma maksan pangale veel intressi 19% aastas! Lihtsam on võtta SMS-i teel tonna ja kahe nädala pärast maksta tagasi 1200.-“.

Sel hetkel astus pangasaali klient, kelle Sergei endale napsas ja mul jäi aega arvutuste tegemiseks. Tulemus jahmatas mindki. Antud näite puhul (1000 krooni kasutamine kaks nädalat maksab 200 krooni) sain SMS-laenu aastaintressiks 512% !!! Selle info peale muutus tõsiseks Sergeigi 🙂

Praeguseks olen surfanud ka veebilehtedel www.smslaen.ee ja www.ferratum.ee ning saanud teada, et 200 krooni on 1000-kroonise laenu hind 15 päevaks, seega kujuneb aastaintressiks hoopis 480%.