See nädal enam poodi ei lähe ja köögikappide sisu.

Otsustasin alustada ekstreem säästuprogrammiga – Ei tõesti, ma ei tea juba mitmendat korda ma viimase aasta jooksul seda alustan aga noh nüüd ma teen seda igatahes jälle! 🙂

Ma mõtlesin muidu alustada esimene märts aga see on tobedalt keset nädalat siis paremaks nädala ülevaate tegemiseks on parem alustada nädala algusest ehk siis täna.

Mul on nimelt sees eluaseme laenu taotlus, suht sellise summa peale, mille osas SEB pank näiteks vangutas pead ja ütles, et palju võitu on. Noh ma siis neilt ei küsi – küsin mujalt. Aga olen ikkagi piisavalt realist ja arvestan võimalusega, et ma seda laenu ei saa. Või, et summat tõmmatakse kõvasti allapoole. Ja see summa alalpoole tõmbamine tähendaks seda, et peab hakkama hullult raha kõrvale panema ja siis näiteks paari kuu pärast uuesti proovima.

Ma mõtlesin et tahaks mingi 750 iga kuu kõrvale panna. Näiteks kui ma suudaks järgmised 4 kuud 700 Eurot säästa, siis saaks juba 3000 eurot väiksemat laenusummat küsida ja ikka sama korterit proovida osta.

Selleks et kuus 750 Eurot kõrvale panna ei tohi ma puutuda sentigi sellest rahast, mis abikaasa mulle Ghanast saadab. Ehk siis abikaasa panus lähekski täielikult Eluaseme laenu fondi ja elama peaksin ainult enda sissetulekust. Mis on suht keeruline.

Praegu tulin just poest ja piilusin koti sisu, mis suht kinnitas minu kahtlusi. Kulutused meelelahutusele on liiga suured. Nimelt mu 26 Eurot maksvast poekoti sisust moodustasid 7 eurot erinevad juustud, mida õhtul abikaasaga filmi ja siidri kõrvale näksida.

Sest mõttes on väga hea, et abikaasa ülehomme ära sõidab. Sest kui ta on siin Eestis on meil see siidri-, juustu-, ja filmiõhtu igapäevane traditsioon. Lapsed magama ja ise teleri ette maiustama.

Kui aga abikaasat Eestis ei ole siis ei teki mul mingit juustu-, siidri-, ja filmiõhtu isu ning peale laste magama panemist kobin lihtsalt nende toast oma voodisse ja lähen ka magama. Jah, täitsa normaalne tundub isegi lastega koos kell 9 magama minna. 🙂

Minu tänane poetiir maksis siis 26.84 Eurot ( 0.16 eurot lipsab kenasti digikassasse)

Sellest 7.87 moodustasid juustud, 2.44 kulus kassile ning ülejäänud 16,53 Eurot toiduained perele.

Huvitav kas mul õnnestub nüüd nädala lõpuni poodi minekut vältida? Kui õnnestub siis polegi see tänane ostutiir nii hull ja sellisel juhul võib mulle ehk andeks anda need.7.87 mõttetult juustusnäkkidele kulutatud eurot.

See 16.53 reaalselt pere toitmisele kulutatud raha sisaldab õli, porganeid, veiseliha konserve, kuivained (makaron ja riis), kotlete, kiirnuudleid, mahla, tomatipüreed ning maitseaine ja kastme segusid.

Et ses mõttes peaks ju hakkama saama küll. Igasugu shampoone, palsameid mul kodus hetkel on.

Kodus on veel ca 500g läätsi, veel riisi ja makarone, üks vaid üles soojendamist vajav mehhiko pada purgis, jahu, maitsestamata jogurtit, sibulaid ja küüslauku, 6 muna, 3 pk pelmeene, 1 pakk külmutatud kalapulki, hapukoort, kodujuustu (poolik purk), puljongikuubikuid, erinevaid putrusid ja pakisuppe, aroonia siirupit.

Nii vaadates võiks isegi kauemgi kui nädalakese ilma poodi minemata sest süüa ju justkui jaguks.

Riisist, sibulast ja läätsest saan keeta Majadurat päri mitu korda ja seda siis maitsestamata jogurtiga süüa. Eilegi sai üks Majadura kokku klopsitud.

Porgandist makaronist, veiseliha konservist, tomatpüreest ja/või kastmesegust saaks midagi pasta bolognese taolist.

Kotlete on varutud just selle mõttega, et kui ma ise olen tööl siis saaks ema midagi kiirelt lastele peale lasteaiast tulekut süüa anda. Muidu kui ise kodus olen siis saab õhtuks mingi vähem “poolfabrikaatse” toidu tekitada.

Tegelt ma olen viimasel ajal peas veeretanud mõtet ise kotletide asemel teha mingeid hakkliha+ aedvilja seguga lihapalle tekitada sügavkülma valmis.  Noh, et äkki kui suur kogus valmis teha tuleb soodsam kui poest ostetavad kotletid ja aevdiljasegu/püree tttu ehk ka pisut tervislikumad.

Hommikusöögiks olen muidu harjunud lastele tegema praemuna või muna putru aga noh – miski hetk oleks mõttekas ka kõik need kapis seisvad kaerahelbe ja neljavilja pudrud ka ära süüa…. Lapsed on ses mõttes pisut pirtsakad, et nad ei taha putrusid. Siiamaani ma olen alati seda kergemat teed pidi läinud, et teen ikka siis miskit sellist neile hommikuks, mis neile maitseb aga noh järgmine nädalavahetus ei pea ma tööle tormama ja mul oleks reaalselt aega seal nendega istuda ja jaurata selle “kohutava” kaerahelbe pudru ümber. 🙂 Et ei mingit omletti 🙂

Aga igatahes põnev nädal on ees! Pöidlad pihku!

 

 

 

 

 

Uuel aastal ma…

katsun rohkem säästa ning kogumishoiust kasvatada.

Mul suured plaanid endale OMA korter osta (et kas siis seesama kus ma hetkel elan ära osta või mõni teine sarnane).  Ma käisin pangas laenunõustamisel ka ning sain teada, et kui oma õppelaenud ja krediitkaardi ja värgid-särgid kinni panen siis SEB annaks mulle +/-45 000. Sinna oma finantseering juurde ja juba, et saaks elamise….  Ainult sellega tekkis pisut see nokk-kinni/saba-lahti situatsioon, et kui ma maksan ära kõik need värgid särgid, et laenu saada siis ei jääks mul enam seda omafinantseeringut.

Ilma õppaelaenu kinni panemata saaksin u 37 000. No see pole ka kõige hullem. Sellega võiks vaadata nii 42000 euroseid kortereid. Mis tähendaks aga raudselt vanemat sorti puumaja…… mhmmmm njaaa. Et siis säästa ja koguda on vaja.

Ma kunagi olin täiega kokkuhoidlik ja sain läbi paaegu ilma mitte millegita. Riideid ei ostnud, saapaid ei ostnud, makarone meeldis süüa, sisustusvidinaid ka ei ostnud. Ja ei tundud, et millestki ilma oleks jäänud. Aga noh võib muidugi olla, et ma käisin ringi nagu kaltsakas ja ei saanud sest ise aru… Noh mul tol ajal kunagi härra Eks kutsus mind ikka, et lähme shoppama, et tüüpi ostaks mulle uued saapad… ja noh siis ma vaatasin teda nagu ilma imet, et Jumal küll – mul JU ON JUBA ÜHED SAAPAD! Siis ta pakkus välja, et no ok, ostame uued teksad siis – mul jälle segadus, et TEKSAD ON JU KAAAAA OLEMAS….. no ei tulnud jah selle peale, et selliseid asju on normaalse inimesel kapis rohkem kui üks paar. (Ei ma a ei käinud määrdunud riietega ringi. Mul oli veel ka “Teine paar pükse” mida ma kandsin siis kui teksad pesus olid)

Nüüd ma ei saa aru – muudkui ostan igast jama kokku. Pudi-padi ja riideid (endale ja lastele ja ikka tundub, et vähe on). Maiustusi ja muidu snäkke. Kui abikaasa veel siin oli siis ostsin veel siidrit/veini ja mingit filmi vaatamise snäkki (popcorn, erinevad juustud, kartulivahvlid/krõpsud) sinna kõrvale (aga sellest ma võõrutasin ennast kohe kui abikaasa Aafrikasse tagasi läks).

Siis ma ostan mingi shampoone ja palsameid kokku lihtsalt emotsiooni ajel. Et mitte siis kui vannitoas mõni pudel tühjaks saab vaid pigem nii: “Oh mingi lahe argaania õli palsam – korvi” “Oh Natura-Siberica – issand kui äge.. – korvi” “Oh mingi Austraalia parabeenivaba – ma olen nii öko…. korvi!!!” Ja nüüd mul ongi sõna otseses mõttes vannitoa kapis KAST poolikuid shampooni ja palsamipudeleid. Sellele saab aastal 2017 lõpp. 

Ma ostsin endale liitrise dushigeeli ja liitrise shampooni ja varsti ostan endale liitrise palsami ka (aga mitte enne kui ma olen oma kastis olevad poolikuid palsamipudelid tühjaks kasutanud)  Suured shampoonid/palsamid on soodsamad ja vannituba näeb parem välja ka kui pole niipalju potsikuid ja notsikuid.

 

…..Katsun endale ja lastele vähem keemiat ja suhkrut sisse ajada

Mul on väga aktiivsed lapsed ja igasugused magusad mahlad ja värvilised kommid ainult suurendavad nende tormakust. Mu lastele meeldib väga mahla juua ja mail läkski pakk päevas. Jah pakk seda samust poes müüdavat suhkrut ja värvaineid täis mahla. Mingi-vahe püüdsin raha kokku hoiu eesmärgil osta hoopis kannujooke ja neid kannu sisse valmis teha aga, mis puutub suhkrusse ja värvainetesse siis pole ju sealt midagi paremat loota. Seega rüüstasin veidi vanaema keldrit ja liitusin Põllu-ja aiasaaduste ost-müük Facebooki grupiga kust leidsin talupidaja, kes müüs aroonia siirupit. Smartpostiga laekus esimene last juba mõned päevad tagasi. Lapsed küll arooniasiirupist tehtud mahla armastavad vähem kui poes müüdavaid jõhvikajooke, aga kui miskit peale vee juua soovivad siis läheb aroonia siirupi jook küll. Polegi neil vaja liitrite kaupa vedelikku sisse ajada iga päev. Alternatiivideks on veel tee-joogid.

Pärnus avati suvel pakendivaba pood Paljas Pala, kuhu eile 750 klaaspudel kotis esimest korda sammud seadsin lootes edaspidi laste mahlad sealt soetada. Mingeid öko-mahlajooke seal isegi oli. Aga nad olid ikkagi juba pakendatud ja pisut kallivõitu. Sellist vanaema tehtud maha laadset toodet sealt ma siiski ei leidnud. Nad ütlesid, et sellist kodumahla on raske säilitada jne aga noh….vana-emad // talurahvas ju kaanetatud purgis säilitavad? et noh saaks ikka kui väga tahta. Igatahes ma jagasin seal seda Põllu- ja aiasaaduste ostu-müügi grupi lehekülge. Ehk leiavad miskit sealt ikkagi oma tootevalikusse, et võiksin tulevikus vähem smart-postitada…

Ma lootsin ka et Palja Pala külastus toetab natukene minu esimest uusaasta lubadust säästmise osas – et täidan oma kodused klaaspurgid soodsa pasta ja riisiga aga makaroni kilo hind 4.3 Eurot????? Riisi kilohind 2.15 .mhmmmmm ma siiski ostan neid tooteid edaspidi tavalisest poest ja pakendatult. Hetkel ma lihtsalt ei jaksa NII öko olla kahjuks….

Pigem piilun öko ja muidu säästu mõttes hoopis äkki turukraami, näiteks kartulite poole. Paljast Palast astun ikka teinekord läbi, sest tegelt on nad üpris uus pood ning usun, et aja jooksul tekib nende tootevalikusse veel head ja paremat. Igatahes looduse säästmine on hea mõte ja mul on väga hea meel, et Pärnusse selline pood tehti. Eile olin ma rohkem toiduainete otsingul aga kuna see pood müüb pakendamata kujul ka kosmeetikat ning pesuvahendeid siis võib täitsa olla, et oma liitrise palsami (vt esimest lubadust) leian ma just sealt….

 

… katsun kodus rohkem Päris Toitu teha.

See punkt toetab väga hästi minu kahte esimest lubadust. Nimelt pea iga päev ostan ma lastele koju kas paki kotlete või viinereid või kananagitsaid. (1-2 euri lugu) . Ja siis noh lapsed peale lasteiast tulekut pistavad terve selle paki pintslisse (ei nad söövad muidu küll lasteaias). Kui mul on vaba päev siis ma ikak teen mingi söögi valmis enne kui neile järgi lähen aga nendeks päevadeks kui ma olen tööl olen ikka varunud mingi poolfabrikaadi, et emal ja hoidjal kergem oleks.  Aga mõistlikum oleks vast vabal päeval kokata pisut suurem ports, et jätkuks ka järgmisel päeval soojendamiseks – tervislikum ja soodsam!

 

 

Ibrahimi panus pere rahakotti

Linna peal on jutud lahti, et Ibrahim elab minu kulul. St siin blogis osade postituste all on anonüümselt imestatud, et kas Ibrahim ei panustagi majanduslikult meie pere ellu ja siis noh Ibrahimile endale on linna peal tuldud ütlema, et ta elab naise kulul.

Jah pikka aega kasutas Ibrahim linnas oste tehes pangakaarti, mil minu nimi peal. See on minu Standard Chartered panga kuldkaart, mis on seotud minu Ghana pangakontoga.

Aga sissemakseid selle aasta algusest on teinud sinna ainult Ibrahim, või tema Ghana koostööpartnerid. Mina olen ju Veebruari algusest tagasi Eestis. Esimesed kuud siin kasutasingi oma kulutuste katmiseks seda kaarti aga kui siin töö leidsin hakkasin Ghana kontost vähem sõltuma.

Kui Ibrahim Eestisse jõudis andsin oma kaardi talle, sest see oli temal hõlpsaim viis siit ligipääseda oma Ghana teenistusele. Nii käiski ta pikalt ringi ja tegi makseid kaaridga, millel ilutses nimi Ethel Aoude. Praeguseks on ta aga kätte sanaud elamisloa ja avanud siin oma nimele arvelduskonto.

Vahepeal tegin eksperimendi, et kas ilma seda Ghana kaarti kasutamata saan ma Eestis normaalselt hakkama. Ja selgus, et ainult oma siinset palgast elamine polnud kuigi kerge. Ja nagu mu Digkassa postituse all vahvalt kommenteeriti, siis säästmine on huvitav hobi, ja seega ongi mul varsti jälle taoline eksperiment käsil ja üldse plaanin rohkem keskenduda säästmisele ja sellest ka kirjutada.

Ning karta on, et säästmisest kirjutamine paneb jälle arvama, et nüüd on meil rahad läbi või Ibrahim ei toeta enam pere või mida iganes seega ma pearem seletan heaga ära mis värk meil Ibrahimi rahadega on.

Jah, hetkel Ibrahimil tõesti Eestis tööd ei ole. No kuulge – ta sai alles kuu alguses elamisloa kätte. Aga see ei tähenda, et ta minu kulul elaks. Tegelikult elasime me hoopis tema kulul kuniks ma töö leidsin.

Tegelikult ei ole ta lõplikult katkestanud oma töösuhteid Ghanaga vaid on lihtsalt oma tegemised seal nii ringi kujundanud, et ta saab pikalt Eestis puhata. Elamisloa tingimustes on, et tea peaks vähemalt üks päev rohkem kui 6 kuud iga aasta Eestis veetma. Seega on ta suutnud korraldada nii, et ta rabab seal paar kuud – siis tuleb paariks kuuks siia ja siis jälle Aafrikasse tagasi.  Eestis olles pole ta ka 100% kodune või puhkusel vaid ajab tööasju telefoni teel.

Järgmise kuu alguses sõidabki ta tagasi Ghanasse tööle. Mina saan tagasi oma Ghana pangakaardi, sest minu Ghana kontole sissemaksete tegemine on Ibrahimil lihtsaim viis meile siia raha saata ja elu näidanud, et olgugi, et saan täitsa head palka läheb mul siiski seda Ibrahimi Ghana panust vaja.

Siiski kulude vähendamine ning raha kõrvale panemine on omaette eesmärk, niiet säästmisest ja ainult ühe palgaga hakkama saamisest saab siit blogist veel lugeda.

Digikassa – moodne viis sente koguda

Kes on lapsena hoipõrsa abil sente kogunud? Mina olen. Ok, kui aus olla siis mitte ainult lapsena. Kogusin sente ja siis kui piisav hulk koos viisin need panka. Pankades on isegi olemas need mündilugemise masinad kuhu sai sendid sisse kallata ja siis telleri juures tseki alusel kontole panna. Täiskasvanuna on sellisel müntide kogumise viisil ainult see häda, et müntides sissemakse pangakontole on tasuline. ..

Igatahes mingi mõned kuud tagasi internetipangas erinevaid arveldustooteid uurides tegin endale Digikassa lepingu.

Ma pole sellest siin varem rääkinud, sest arvasin tegelt et mina peale 8 aastat eemal olekut ei tunne kõiki lahedaid võimalusi mida kodupangad pakuvad ning et need kes püsivalt siin olnud kasutavad juba ammu sellist kogumise viisi.

Oleks ilmselt aeg ära õppida, et ei maksa eeldada…… 🙂

Täna ühe tuttava facebooki staatuse all läks aruteluks erinevate säästmise või raha juurde tekitamise võimaluste üle ja seal üks kommentaator mainis ka digikassat, et ta oli niimoodi leidnud ootamatult paarsada eurot kuna oli kunagi sellise lepingu teinud ja siis ära unustanud.

Ja siis hakkasid paljud kohe küsima, et oi mis see digikassa on. Säh sulle eeldusi eks 🙂

Igaljuhul Digikassa on selline vahva SEB panga toode, mile abil saad sõna otseses mõttes digitaalselt sente koguda.

Ehk siis iga kord kui kaardiga maksad ümardab pank summa täiseurodesse ja jagab selle nii, et kaupmees saab oma nõutava osa aga sendid, järgmise täiseuroni, kantakse digikassaga seotud kogumishoiusele.

Ehk siis kui sinu ostude summa on näiteks 8.7 Eurot siis kaardimaksega läheb pangakontolt maha 9 Eurot. Kaupmees saab oma 8.7 Eurot ja sinu digitaalsesse hoiupõrsasse kantakse 30 senti.

Mina sõlmisin selle toote lepingu Juunis ja tänaseks on digikassasse kogunenud juba üle 55 Euro.

Erinevalt tavalisest hoiusest saab digikassaga seotud kogumishoiusest teha ka väljamakseid nii, et kogumine läheks edasi. Näiteks kui mul peaks ootamatult raha vaja minema saan ma Digikassa lepingut katkestamata hoiuselt oma 50 Eurot välja võtta aga järgmise kaardimaksega laekuksid sinna juba uued sendid.

Nii palju siiski tasub planeerida, et kui sul kannatab oodata digikassast laekuva rahaga 3 tööpäeva siis on väljamakse tasuta. Kui aga üldse oodata ei kanna ja raha kohe vaja on, siis digikassat katkestamata on välja võtmise tasu 0,5% summast, minimaalselt 1,6 EUR.

Muidugi kui raha kätte saamisega on hirmus kiire ja ikka teenustasu maksta ei taha siis saav digikassa lepingu lõpetada ja väljamakse laekub automaatselt teie arvelduskontole tasuta. Pärast saab aga digikassa lepingu kerge vaevaga uuesti avada.

Et selline vahva kogumistoode pangaturul, kui keegi veel ei teadnud. Swedbank seda kahjuks ei paku. Hetkel olen teadlik sellisest tootest ainult läbi SEB panga.

Pssst! Ma ei tööta hetkel ühegi panga heaks. (et igaksjuhuks mainin, et tegu polnud minu tööandja reklaampostitusega või miskit säärast)