Accra-Tarifa bussidega

Seoses sellega, et ei ole veel konkreetseid kokkuleppeid laevadega, ning Oktoober aina läheneb olen hakanud uurima kuidas Ghanast bussidega Euroopasse saaks. Niiet kui kellegil peaks veel olema plaan Lääne-Aafrikas ühistranspordiga ringi seigelda siis järgnev on kindlasti abiks!

Lähtepunktiks Accra (Ghana pealinn) võttes saab reisida näiteks nii:
Buss: Accra-Ouagadougou (Burkina Faso pealinn), 32 GHS (Cedi) ehk umbes 15 Eur.
Buss: Ouagadougou – Bamako (Mali pealinn), odavaim 15000 CFA (Sifa) ehk umbes 23 Eur. Aga enamus bussid on kallimad, niiet enne pileti ostmist tasuks küsida mitmest firmast või arvestada umbes 30 Eurose või arvestada umbes 30 Eurose väljaminekuga. Piiril ümberistumine.

Soodsaks ja heaks majtusasutuseks Bamakos soovitavad seiklejad hotelli “Sleeping Camel”. Muljeid ning täpsemat infot antud majutuse osas jagan kui koht järele proovitud.

Kuna teelõigu Bamako-Nouakchott (Mauritaania pealinn) Mauritaania osa on tuntud inimröövide poolest ei ole see väga soovitatav. Buss küll läheb ja sõidab umbes 1.5 päeva. Piiripunkt sulgub ööseks, niiet kui liiga hilja piirile jõuad siis tuleb reisi jätkamiseks bussis hommikut oodata. Pileti hinda ei tea.
On ka võimalik osta koht hirmkallis Jeepis – kuna tegemist on hirmkalli Jeepiga – siis jällegi pileti hinda ei tea. (Hirmkallis ei ole minu teema)

Soovitatav on aga minna läbi Senegali ja seda saab teha nii:
Buss: Bamako-Dakar (Senegali pealinn), 20 000-25 000 CFA ehk 30-38 Eur (sõit peaks kestma 36 tundi aga võib kesta ka 50 tundi sõltuvalt bussi täitumise kiirusest)
Minibuss: Dakar-Rosso (Mauritaania piir) hinda ei tea.
Või:
Rong: Bamako-Kayes (Linn Malis, mis on korraga üpris lähedal nii Senegali kui ka Mauritaania piirile) 7000 CFA ehk u 10 Eur (Sama distants bussiga 9000 CFA ning mõne tunni võrra kiirem)

Enam ei ole võimalik teha Mauritaania viisat piiril, niiet need kellel seda veel taskus pole peaks nüüd ennast sekeldama minibussidega Dakarisse Mauritaania viisa järele.

Minibussid: Kayes-Dakar (Senegal) umbes 13 000 CFA ehk u 20Eur
Mauritaania viisa Senegalis tehes: 41 000 CFA ehks 62.5 Eur !!!

Mina plaanin kõik viisad Accras korda ajada ja seega sekeldan ennast Kayesist minibussidega ST. Louisisse (linn Senegalis väga lähedal piiriületus punktile, kuuldavasti väga ilus koht.) Hinda ei tea, aga kaarti vaadates peab see reis võimalik olema. ST. Louis on umbes poolel teele Kayesest Dakari seega arvestan 10-15 Euroga.

ST. Louis/Rosso (Senegal-Mauritaania): Piiriületus praamiga 500 CFA umbes 1 Euro.

Kogenud seikleja Jonas Klange hoiatab: “see on üks maailma jubedamaid piiriületusi ja absoluutselt kõik püüavad sult midagi varastada. Ole eriti ettevaatlik raha vahetamisel ning tea, et Mauritaania poolel on väga pikk lõuna, seega katsu olla seal hommikul muidu ei jõua ennem ööd Nouakchotti.
Jagatud takso: Rosso-Nouachott 1500-3000. MRO (Ougiah) ehk u 4-8 Eur
Buss või jagatud takso: Nouakchott-Nouadhibou (Linn Mauritaanias mitte kaugel Lääne-Sahaara piirist), hinda ei tea.
Jagatud takso: Nouadhibou-Daklah (Lääne Sahaara) 11500 MRO ehk u 30 Eur

Raha saab kokku hoida kui võtad takso ainult Mauritaania piiri väljumispunkti ja sealt jalutad või hääletad Lääne-Sahaara sisenemispunkti. Nimelt on nende kahe piiri vahel kilomeeter või pisut peale “Eikellegimaad”. Teid seal ei ole. Teeviitu ka ei ole. On liiv, on maamiinid (reageerivad auto raskusele aga jalakäia ei pea miskit kartma) on põlenud autovrakid ja kaootilised autoratta jäljed liivas. Ja siis Lääne-Sahaara poolel saab jälle jagatud taksoga jätkata. Ma hinnavahet täpselt ei tea, aga on rändurid on soovitanud, et nii saab soodsam. Samas distants Nouhadibou-Daklah tundub piisavalt pikk (434 km), et 30 eurot ei ole üle mõistuse palju selle eest maksta – minu meelest.

Dakhlast lähevad juba bussid Layoulle (Tähtis linn Lääne-Sahaaras) ja edasi Marokosse.

Praam Tanger-Algericas 20 Eur või Tanger-Tarifa 33 Eur.
Ja olemegi Euroopas – st Hispaanias!

Eile mina otustasin!

Kui esimeseks Oktoobriks ei ole konkreetset kokkulepet ühegi konkreetse laevaga (noh, et sel kuupäeval sõidame sinna ja maksab nii palju – kokkulepet) siis bussiga mina tulen.

See on võimalik!!!

Austraalia seiklejalt Joshilt mina juba tean, et on olemas bussiliin Bamako-Accra, võtab umbes kolm päeva ja Iiri rastavennalt ma tean et saab sõita bussiga Mauritaaniast Bamakosse. Ja see võtab ka umbes kolm päeva. Dave plaanis tegelikult tulla bussiga kaugemalegi kui Malisse aga ta leidis, et kolm päeva hirmebamugavas Mauritaania-Mali bussis oli ikka liig, mis liig ning ostis Bamakos hoopis mootorratta ning jätkas reisi hoopis sellega.

Nüüd tuleb lihtsalt leida kas on midagi Mauritaaniast Marokosse. Ise usun, et peaks olema võimalik sõita Nouackhottist Nouhadibousse vähemalt ja Nouhadiboust võiks ju miskit Lääne-Sahaara ja Maroko poole liikuda, ehk?

Peab uurima kuidas Dave täpselt Mauritaaniasse sai… ja siis veel see poolpime Itaalia kutt – tema tuli ju terve tee bussidega ja see noor Taani kutt minu meelest ka- järelikult saab! Ja kui nemad siia said saan mina sama teed pidi tagasi.

Nüüd vaja lihtsalt nende tegelastega uuesti ühendust võtta ja uurida palju need piletid maksid ja kuskohast bussid väljusid. Huuh.

On mõnel lugejal ehk Lääne-Aafrika bussiinfot? Eriti huvitab Mauritaania-Maroko suund…..

Kahjuks, ei saa ma teile sellest vahvast ettevõtmisest hiljem pildimaterjali näidata sest fotokat mul enam pole….nuux

Dave Burkina Fasos

Eelmine nädal ma kirjutasin, et see Ghana poiss kes 200 euroga missioonil on, j6udis kenasti Burkina Fasosse ja saatis Luciale ka sellekohase update‘i. Reedene päev kulunuks siis plaani kohaselt missiooni täitmiseks.
Missioon: Minna Ouagadougou craftmarket‘i yhte konkreetsesse metalli poodi ja pildistada sealseid traditsioonilisi Aafrika metallehteid, laadida pildid facebooki v6i mailida Luciale, saata vastavasisuline sms ja oodata kuni Lucia fotode p6hjal meeldivad ehted (2) välja valib. Seejärel minna tagasi samasse poodi ja osta kaks Lucia valitud kaelakeed v6imalikult odavalt. Ehete kohta oli veel teada märgus6nad, väga suur ja raske. Ei ole ju kuigi keeruline? Reede 6htul messime Dave-le, et teada saada kuidas läks. Saame teada, et ta kohtus Ouagas oma s6braga, kes näitab talle kus koik erinevad ehtepoed asuvad. Ja, et päris sinna kuhu Lucia tahtis nad veel läinud ei ole sest vihma sadas ja muudes poodides olid ka väga ilusad keed. Lucia otsmik kattus kylma higiga – Lucia ei andnud 200 euri suvalise kee jaoks vaid väga konkreetse ostu sooritamiseks. Lisaks ei olnud eelarves, taksos6ite erinevate poodide vahet ja veel yhe näo ylal pidamist ja lisa päevi Burkina Fasos. Lucia kysimusele kui palju raha Dave-l veel järel on konkreetset vastust ei tulnud. laekus vaid ebaselge “Dont worry” stiilis sms. Läksime interneti kohvikusse vaatama, kuidas need väga ilusad ehted välja näevad, mida Dave päev otsa s6braga linnas pildistas. Kohale j6usid vaid paar pilti ja tegu oli lihtsate metallkeedega – ei midagi hiigelsuurt v6i Aafrika traditsioonilist. Kiirelt läkitati Burkina Fasosse pahandav/paluv s6num, sisuga l6petada nende väga ilusate ehete pildistamine ja minna ikka sinna konkreetsesse poodi, millest algul räägitud ja pildistada ainult hiigelsuuri Aafrika traditsioonilisi ehteid nagu algul kokku lepitud. Dave solvus ja teatas, et ta täna enam uusi pilte ei saada sest Lucia ei rääkinud temaga ilusti ja nyyd peab ootama veel yhe päeva – ning offline ta oligi. Arrrrrrrrrgh. Järgmine päev läks Dave siiski nimetatud kohta ja saatis yhe pildi. Selle pildi järgi v6is otsustada, et ta on vähemalt 6ige poe yles leidnud aga mitte päris soovitud ehted sealt poest. Lucia palve: “Palun mine tagasi samasse poodi ja tee veel pilte” Dave’i vastus: “Mul on kaks ehet ja pilet Ghanasse” Seega Dave on tagasiteel ning j6uab täna Accrasse. Ta on suure t6enäosusega kulutanud ära k6ik saadud 200 eurot ja ta on ostnud kaks ehet, mis loodetavasti on 6igest poest aga, mis v6ivad siiski olla täiesti mööda kuna pilte neist näidatud ei ole.

Eile istusime värskelt laekunud Eestlannaga Aqua ja Ioanna pool ning tutvustame talle oma muljeid kohalikest.

Eestlanna: “So you have actually met really nice Ghanaians?”
Aqua ja Lucia: “Mhmm yes..”
Eestlanna “Those who are really trustworthy?”
Aqua ja Lucia: “Yes, yes….”
Eestlanna: “And loyal?”
Aqua ja Lucia: “Yes ofcourse…”
Eestlanna: And intelligent?”
Lucia: “????”
Aqua: “No!”
Lucia: “??? Like you meant that all this in one person? Intelligent…… no”

So far so good….

Kui me Luciaga minu väliterrassil hommikohvi j6ime laekusid r66msad uudised Burkina Fasost. Dave, (see vaene Ghana poiss, kes hetkel 200 euriga missioonil on) yletas l6puks ometi Burkina Faso piiri ja saatis Luciale oma sealse numbri. K6lab hästi, eksole?!? 🙂

P6him6tteliselt on see tollele poisile “test”, aga ta ise ei tea seda. Kui ta reisilt tagsi j6uab, ilma et ta Lucialt oluliselt palju varastanud oleks sebib Lucia ta endaga samasse firmasse tööle! Loodame parimat.

Eile käisime Ioanna, Lucia, Mohamedi ja Estheriga (Singapuri tsikk) Highgates – uus hotell/restoran kus megahead söögid ja super fotogeeniline baarman. Saime teada, et Singapurlastele ei meeldi Hiinlased Hiinast. Oigemini nad eristavad Hiinlased ja PRC-s (People from Republic of China). Ja PRC-desse nad lihtsalt ei suhtu hästi ja k6ik!

Kalliks läks see Highgates käik. Täna kokkame kodus – minu ja Lucia omas siis ning oleme t6sised ja vaatame, mis me oskame teha veebipoe mootoriga. Tänud Janke lingi ja vihje eest 🙂 Kui me selle äriga biljonärideks saame, ma tulen pudeliga ja Lucia saadab postkaardi! Ausalt!

Krdi rassistid raisk!

Lucia andis eile 200 eurot puruvaesele Ghana poisile, et see s6idaks Burkina-Fasose ja ostaks seal valmistatud ehteid. Ta loodab need nimelt hiljem kasumiga maha myya. Burkina Fasos käsitsi valmistatud ehted on t6esti imeilusad – ja kallid. Ghanas valmistatud ehted, vähemalt need mis minu silma alla on sattunud ei saa neile meistriteostele ligilähedalegi. Lucia käib yhe Burkina-Faso kaelakee eest eesti rahas välja ligi tuhat krooni.

Enivei peale seda kui ta 200 eurot oli andud selle poisile, kellel on aega v6tta ette bussireis Burkina Fasose kestusega 24 tundi yks ots, seal shopata ja siis samal viisil tagasi tulla, pani ta vastava kirje ka facebooki ning kutsus naljatamisi s6pru yles prognoosima kas ta veel kunagi näeb Dave’i – seda vaest ghanalast, kes hetkel 200 euri kotis loodetavasti Burkina Faso poole s6idab.

Yllatavalt tigedalt reageerisid sellele yleskutsele tema Slovakkia s6brad, kes s6imasid Luciat rassistiks ja väga pahaks inimeseks, kes Aafriklastest p6hjendamatult nii halvasti m6tleb. Need inimesed, kes teda sel viisil arvustasid aga pole kunagi Ghanas v6i kaugemal Aafrikas kui Egiptus käinud. Selgitustööd teemal, et aga tule vaata kuidas siin tegelikult on vilja ei kandnud. Kogu oma pahameeles unustasid s6brad sootuks ära, et Lucia ju siiski andis selle 200 eurot lootuses nii Dave’i kui nimetatud ehteid näha. Seega ta usaldab ja annab yhele kohalikule v6imaluse t6estada, et ausaid (v6i ettem6tlevaid ) Ghanalasi siiski eksisteerib. Lihtsalt selle k6ige juures jääb ta siiski realistiks ja arvestab v6imalusega, et need konkreetsed 200 eurot temale kasumit ei tooda.

Kui ma ise veel Eestis elasin, eks ma vaatasin ka viltu neile kes mustanahalisi kritiseerisid aga ma ei mäleta kyll, et ma oleksin m6nega, kes reaalselt Aafrikas elab laskunud siis vaidlusse proovides selgitada, et koik negatiivne, mis ta seal kohapeal kogeb on lihtsalt tema rassistliku fantaasia vili v6i ta on millegist totaalselt valesti aru saanud ja Aafriklased on tegelikult ausad ja head – yksk6ik, mida nad siis mu vestluspartnerilt välja petnud v6i varastanud poleks.

Hiljuti kurtsin yhele L6una-Aafrika s6brale, kuidas ma olen Ghanas elades rassistiks kätte ära muutunud. Vähe sellest, et ei usalda yhtegi kohalikku, ei leia nende hulgast ka toredaid vestluspartnereid ja ei oska mustadesse enam eelarvamustevabalt suhtuda. Uurisin kuidas neil seal LAVis, kus mustad ja valged läbisegi elavad. Vastuseks sain: “I know what you are talking about. No it is not a racism, It is just the special thing what comes when you try to communicate with them!”

Vot nii!

Need kaks yksikut tappi on siis need kohad kuhu tahaks välja jouda, kui yhel hetkel passi asjad korda saavad. Et Aafrika l6unatippu siis alustuseks – ja just nimelt maad mööda oleks soov sinna liikuda. Ja hiljem Aasiat ning Ladina-Ameerikat avastama!!
Need sinised plarakad on siis yhed lemmikumad kohad, mis teele ette jaid. Ehk siis Monaco, Barcelona, Nerja, Estepona, Lääne-Sahara. Ja Lome, Togo pealinn jättis väga-väga hea mulje  – kuid olgem ausad, ma olin selleks ajaks, mil Togot kylastama joudsin juba yle aasta aja Accras elanud :))