Accra-Tarifa bussidega

Seoses sellega, et ei ole veel konkreetseid kokkuleppeid laevadega, ning Oktoober aina läheneb olen hakanud uurima kuidas Ghanast bussidega Euroopasse saaks. Niiet kui kellegil peaks veel olema plaan Lääne-Aafrikas ühistranspordiga ringi seigelda siis järgnev on kindlasti abiks!

Lähtepunktiks Accra (Ghana pealinn) võttes saab reisida näiteks nii:
Buss: Accra-Ouagadougou (Burkina Faso pealinn), 32 GHS (Cedi) ehk umbes 15 Eur.
Buss: Ouagadougou – Bamako (Mali pealinn), odavaim 15000 CFA (Sifa) ehk umbes 23 Eur. Aga enamus bussid on kallimad, niiet enne pileti ostmist tasuks küsida mitmest firmast või arvestada umbes 30 Eurose või arvestada umbes 30 Eurose väljaminekuga. Piiril ümberistumine.

Soodsaks ja heaks majtusasutuseks Bamakos soovitavad seiklejad hotelli “Sleeping Camel”. Muljeid ning täpsemat infot antud majutuse osas jagan kui koht järele proovitud.

Kuna teelõigu Bamako-Nouakchott (Mauritaania pealinn) Mauritaania osa on tuntud inimröövide poolest ei ole see väga soovitatav. Buss küll läheb ja sõidab umbes 1.5 päeva. Piiripunkt sulgub ööseks, niiet kui liiga hilja piirile jõuad siis tuleb reisi jätkamiseks bussis hommikut oodata. Pileti hinda ei tea.
On ka võimalik osta koht hirmkallis Jeepis – kuna tegemist on hirmkalli Jeepiga – siis jällegi pileti hinda ei tea. (Hirmkallis ei ole minu teema)

Soovitatav on aga minna läbi Senegali ja seda saab teha nii:
Buss: Bamako-Dakar (Senegali pealinn), 20 000-25 000 CFA ehk 30-38 Eur (sõit peaks kestma 36 tundi aga võib kesta ka 50 tundi sõltuvalt bussi täitumise kiirusest)
Minibuss: Dakar-Rosso (Mauritaania piir) hinda ei tea.
Või:
Rong: Bamako-Kayes (Linn Malis, mis on korraga üpris lähedal nii Senegali kui ka Mauritaania piirile) 7000 CFA ehk u 10 Eur (Sama distants bussiga 9000 CFA ning mõne tunni võrra kiirem)

Enam ei ole võimalik teha Mauritaania viisat piiril, niiet need kellel seda veel taskus pole peaks nüüd ennast sekeldama minibussidega Dakarisse Mauritaania viisa järele.

Minibussid: Kayes-Dakar (Senegal) umbes 13 000 CFA ehk u 20Eur
Mauritaania viisa Senegalis tehes: 41 000 CFA ehks 62.5 Eur !!!

Mina plaanin kõik viisad Accras korda ajada ja seega sekeldan ennast Kayesist minibussidega ST. Louisisse (linn Senegalis väga lähedal piiriületus punktile, kuuldavasti väga ilus koht.) Hinda ei tea, aga kaarti vaadates peab see reis võimalik olema. ST. Louis on umbes poolel teele Kayesest Dakari seega arvestan 10-15 Euroga.

ST. Louis/Rosso (Senegal-Mauritaania): Piiriületus praamiga 500 CFA umbes 1 Euro.

Kogenud seikleja Jonas Klange hoiatab: “see on üks maailma jubedamaid piiriületusi ja absoluutselt kõik püüavad sult midagi varastada. Ole eriti ettevaatlik raha vahetamisel ning tea, et Mauritaania poolel on väga pikk lõuna, seega katsu olla seal hommikul muidu ei jõua ennem ööd Nouakchotti.
Jagatud takso: Rosso-Nouachott 1500-3000. MRO (Ougiah) ehk u 4-8 Eur
Buss või jagatud takso: Nouakchott-Nouadhibou (Linn Mauritaanias mitte kaugel Lääne-Sahaara piirist), hinda ei tea.
Jagatud takso: Nouadhibou-Daklah (Lääne Sahaara) 11500 MRO ehk u 30 Eur

Raha saab kokku hoida kui võtad takso ainult Mauritaania piiri väljumispunkti ja sealt jalutad või hääletad Lääne-Sahaara sisenemispunkti. Nimelt on nende kahe piiri vahel kilomeeter või pisut peale “Eikellegimaad”. Teid seal ei ole. Teeviitu ka ei ole. On liiv, on maamiinid (reageerivad auto raskusele aga jalakäia ei pea miskit kartma) on põlenud autovrakid ja kaootilised autoratta jäljed liivas. Ja siis Lääne-Sahaara poolel saab jälle jagatud taksoga jätkata. Ma hinnavahet täpselt ei tea, aga on rändurid on soovitanud, et nii saab soodsam. Samas distants Nouhadibou-Daklah tundub piisavalt pikk (434 km), et 30 eurot ei ole üle mõistuse palju selle eest maksta – minu meelest.

Dakhlast lähevad juba bussid Layoulle (Tähtis linn Lääne-Sahaaras) ja edasi Marokosse.

Praam Tanger-Algericas 20 Eur või Tanger-Tarifa 33 Eur.
Ja olemegi Euroopas – st Hispaanias!

Eile mina otustasin!

Kui esimeseks Oktoobriks ei ole konkreetset kokkulepet ühegi konkreetse laevaga (noh, et sel kuupäeval sõidame sinna ja maksab nii palju – kokkulepet) siis bussiga mina tulen.

See on võimalik!!!

Austraalia seiklejalt Joshilt mina juba tean, et on olemas bussiliin Bamako-Accra, võtab umbes kolm päeva ja Iiri rastavennalt ma tean et saab sõita bussiga Mauritaaniast Bamakosse. Ja see võtab ka umbes kolm päeva. Dave plaanis tegelikult tulla bussiga kaugemalegi kui Malisse aga ta leidis, et kolm päeva hirmebamugavas Mauritaania-Mali bussis oli ikka liig, mis liig ning ostis Bamakos hoopis mootorratta ning jätkas reisi hoopis sellega.

Nüüd tuleb lihtsalt leida kas on midagi Mauritaaniast Marokosse. Ise usun, et peaks olema võimalik sõita Nouackhottist Nouhadibousse vähemalt ja Nouhadiboust võiks ju miskit Lääne-Sahaara ja Maroko poole liikuda, ehk?

Peab uurima kuidas Dave täpselt Mauritaaniasse sai… ja siis veel see poolpime Itaalia kutt – tema tuli ju terve tee bussidega ja see noor Taani kutt minu meelest ka- järelikult saab! Ja kui nemad siia said saan mina sama teed pidi tagasi.

Nüüd vaja lihtsalt nende tegelastega uuesti ühendust võtta ja uurida palju need piletid maksid ja kuskohast bussid väljusid. Huuh.

On mõnel lugejal ehk Lääne-Aafrika bussiinfot? Eriti huvitab Mauritaania-Maroko suund…..

Kahjuks, ei saa ma teile sellest vahvast ettevõtmisest hiljem pildimaterjali näidata sest fotokat mul enam pole….nuux

Vot nii!

Need kaks yksikut tappi on siis need kohad kuhu tahaks välja jouda, kui yhel hetkel passi asjad korda saavad. Et Aafrika l6unatippu siis alustuseks – ja just nimelt maad mööda oleks soov sinna liikuda. Ja hiljem Aasiat ning Ladina-Ameerikat avastama!!
Need sinised plarakad on siis yhed lemmikumad kohad, mis teele ette jaid. Ehk siis Monaco, Barcelona, Nerja, Estepona, Lääne-Sahara. Ja Lome, Togo pealinn jättis väga-väga hea mulje  – kuid olgem ausad, ma olin selleks ajaks, mil Togot kylastama joudsin juba yle aasta aja Accras elanud :))

Kuidas me Ghanasse kolisime – pildireportaazh vol. 2

Pildimaterjal Mauritaaniast ja Malist!

Mauritaanias
Mauritaanias
Mauritaania
Mauritaania
lahemale ei lastud
Lähemale ei lastud

Kaamlitega on nagu miraazhiga — sina lähed lähemale, aga tema liigub eest ära. Kaamlid ja miraazhid ei ole eriti seltskondlikud ning mingil momendil nad lasevad sootuks varvast. Kuni viimase hetkeni üritavad nad sind vastu vaadata stiilis “mis jõllad, paks” või midagi sellist.

Maantee kaamleid ei sega. Keegi on keset kõrbe musta triibu vedanud — no ja mis siis. Liiva on ju piisavalt. Ja kõrbetarna. Tahan, näsin tarna; tahan, lähen üle musta triibu; tahan, jõllitan vastu. Aega on mitte nagu muda, vaid nagu liiva.

Temal kiiret ei olnud
Temal kiiret ei olnud
 Nouakchott`i eeslinn
Nouakchotti eeslinn
Nouakchott
Nouakchott
njah
njah
prygariga
Pärastlõunased harrastused

Päris nii ei olnud, et “kargan vabal ajal prügikasti”, aga kõrval asuvasse, marokaanide peetavasse söögikohta see loom ka einestama ei tulnud. Meie läksime. Muuhulgas sõitis hetk hiljem meist mööda KuduExpeditions ja paar tsiklivenda ei pidanud isegi paljuks käppa visata.

Jarjekordne ebaonnestunud katse aafrika teedekaarti soetada
Jarjekordne ebaõnnestunud katse Afrika teedekaarti soetada
varemed Mali lahistel
Varemed
Mali
Mali

Kes on Aafrikasse eesliks sattunud, peab teatud asjadega arvestama. Näiteks sellega, et ta ei saa kunagi teada, miks talle kaigast antakse. Ei loe, kui kiiresti või aeglaselt ta enda koormat veab, üks on kindel: kaigast ta saab. See on nagu mingi rutiin eeslimehele: tõsta kaigas ja äsada. Ilma mõtlemata, ilma mingi põhjuseta. Tõstad lihtsalt käe ja udjad. Kes liiga palju mõtleb, see eeslimeheks ei saa — kindel värk.

Eeslile gaasi
Eeslile gaasi
Siis kui me telgi alt skorpioni leidsime
Siis, kui me telgi alt skorpioni leidsime

Enne seda, kui me skorpioni leidsime, leidsid külaelanikud meid. Tulid paari kaupa uudistama ja kaduud küsima. Me tavaliselt ei kaduutanud, st ei jaganud kingitusi. Näiteks põhjusel, et kui sa ühele annad, pead teisele ka andma, aga neid teisi on enamasti 10…20, mis teeb asja keeruliseks. Seekord me neile lõpuks midagi andsime. Aga suhteliselt täbar on autosse pakkida kogu oma matkavarustust, samal ajal kui mingi kamp pealt vaatab ja silmadega seda kõike sööb. Sa oled valge, sulle on PANK otsaesisele kirjutatud ja sul tekib asju iseenesest juurde, liiatigi sul ei ole kõiki su asju niikuinii vaja — niimoodi paistad sa aafriklaste poole pealt vaadates. Piinlik lugu, mida kuidagi ära seletada ei anna.

Tegelikult me ei tahtnud üldse külade läheduses ööbida, aga ükskõik kui tühja koha peale me öösel oma telki üles ei pannud, hommikul leidsime ikkagi ennast küla külje alt.

Tankimispeatus
Tankimispeatus

Tegime stopi. Enne pimedat ja pärast tolmu. Kallasime kanistrid paaki ja asi tahe.  Läksime öiste sõitude graafikusse tagasi, sest me arvasime, et meil on kiire. Mauritaania ja Mali maastikud on ilusad. Punased. Kiltmaadega, kohati poolkõrbelised, kohati savannidega. Kui ise sinna satute, katsuge nii ilusaid kohti ikka päevasel ajal läbida.

Mali - teel Bamakosse
Mali – teel Bamakosse
Mali
Mali
Korbe tee
Tee kõrbes, kõrb tee ääres

Kuidas me Ghanasse kolisime – pildireportaazh vol. 1

Laane-Sahaaras
Lääne-Sahaaras

 

Asjad saavad teinekord otsa. Mingitel põhjustel juhtus, et Eesti Asi sai meie jaoks otsa ja oli vaja ära tulla. Ghanasse. Autoga. Kolme nädalaga. 

Euroopa me läbisime mõnes mõttes Aafrikast ekstreemsemalt, sest noh… Euroopa kliima on ka ekstreemsem – eriti idas ja eriti märtsis. Aga Sahaara oli chill. Pärast kõigutavat laevasõitu Tarifast Tangeri. Pärast Maroko täistuubitud linnu ja ööd roolis. Ja pärast hommikust kohvi mingi bensiinijaama teemajas selgus, et Sahaara on jahe. Päike justkui kütab, aga efekt on näiline. Või siis sõnaselgelt: kui sa ennast korralikult riidesse ei pane, saad kopsupõletiku. Kopsti.

Me olime teinud kodutööd küll, aga mingeid asju sa kas ei pane õigel ajal tähele või siis keegi ei kirjuta ega räägi neist. Me ei teadnud, et pidevad politsei check-pointid loendamatute variatsioonidega meilt midagi välja pressida muutuvad lõpuks rutiiniks. Või et miks on öised sõidud ohtlikud – mitte maanteeröövlite pärast, vaid sellepärast, millises olukorras on teed ja nendel liikuvad ollustised. Lääne-Aafrika ei ole klassikalises mõttes ohtlik. Nii me ööbisime bensiinijaama garaazhi pandud telgis ja saime kohalike jopedega sõbraks – moslemitega niimoodi lambist suhtlema hakata on hoopis teine tera kui Aafrika kristliku osa esindajatega.

Meil ei olnud aega – sellest on kõige rohkem kahju. Me kiirustasime kohta, kuhu me ei jõudnud. Kokkasime tossaval priimusel enda veidraid Euroopa sööke ja uskusime liiga palju seda kräppi, mida suvalised inimesed meile rääkisid. Mõnes mõttes võiks Hispaaniast Ghanasse sõita veel ühe korra, lihtsalt selle vahega, et ei allu väljapressimistele ega provokatsioonidele – lihtsalt teed vaikselt enda asja, sõidad vaikselt enda teed. Ja kui keegi käib pinda, siis ootad, kuni ta ära läheb. See oleks selline fokusseeritud enesekindlus.

 

kamp
Hispaanlased ja meie — spontaanne sõpruskond
telklaager Laane-Sahaaras
Telklaager Lääne-Sahaaras
telklaager Mauritaanias
Telklaager Mauritaanias
Andres baarmani rollis
Andres baarmani rollis
pubi Laane-Sahaaras
Pubi Lääne-Sahaaras

Pubisse me sattusime täiesti süütute plaanidega – osta Coca Colat ja midagi hamba alla. Pubisid oli selles õhtuses ja sõdureid täis külas tegelikult rohkemgi, aga ühega neist oli näiteks selline lugu, et kui parasjagu jalkat vaadatakse, siis teenindamist ei toimu. Novott. Võtsime siis kõrvalasuva. Krabasime autost enda joogi ja noad-kahvlid kaasa ja asi tahe. Tegime taadile korraliku käibe. Kui me valmis saime, oli jalka lõppenud ja sõdurid kadunud. Nii et külaelanikud said rahulikult meid jõllitada – kuidas me asju pakime, autot tangime, jälle autot tangime ja ära sõidame. Kusjuures väga ära me ei sõitnud. 5 km pärast küla keerasime kõrbe vahele ja panime laagri üles.  Kuud ei olnud.

liivaluites
Liivaluites
Andres
Andres — konkistadoor
*
Selline serv on Aafrikal
*
Andres pildistab miniatuurset kõrbetaimestikku
*
Ettevaatust — kaameldamise oht

Tegelt on hoiatava märgi sisu “kaameldamise oht jaheda ilmaga”. Keskmisele Eesti suvele teeb Lääne-Sahaara vilu olek küll ära, aga nagu pildi pealt ka näha, ei olegi mul ju jopet ja salli.

Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Kohalik Mersu, mis meid Mauritaaniani juhatas
Kohalik Mersu, mis meid Mauritaaniani juhatas
KuduExpeditions teel UK-st Senegali
KuduExpeditions teel UK-st Senegali

KuduExpeditionsi tüüpidega me jooksime sama päeva jooksul mitu korda kokku. Kõigepealt tilkusid nad ükshaaval ühte Lääne-Sahaara bensiinijaama, milles oli kohvik. Tulid kohale, ütlesid, tere, rääkisid british`it, fikseerisid silmanurgast meie autonumbri ja tegid omad järeldused. Nad olid rentinud tsiklid, et läbi kiivrivisiiri oma silmaga Aafrikat vaadata. Varuosi vedav kamba peamehaanik soovitas meil Accrast kindlasti Milly`s Backjard üles otsida, mida meil – kahju küll – ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul teha. Viimane kohtumine kudukatega toimus juba Mauritaanias, Nouadhibou ühes tsiviliseeritud tagahoovis. Majutust pakkuv kindlustuskompanii oli nii hästi paigutatud, et linna sisenenud välismaalased jooksid selle väravast üksteise järel lupsti sisse. Nägime seal shveitsi sakslasi ka, kes kohalikega prantsuse ja brittidega inglise keelt rääkisid. Nende enda dialekt kõlas nii jaburalt, et äratuntav oli ainult germaani keeltele omane struktuur.

Nouadhibou: tee autokindlustus meil ja jää ööseks. Vot selline koht.
Nouadhibou: tee autokindlustus meil ja jää ööseks. Vot selline koht.
Külaidüll ilma kaamliteta
Külaidüll ilma kaamliteta
Kõrbekruiiser omas elemendis
Kõrbekruiiser omas elemendis
Hommikused külalised
Hommikused külalised
Keegi tõmbas liivale asfalditriibu
Keegi tõmbas liivale asfalditriibu