No ma ikkagi tegin veits Jõulu värki / Heanaaberlikud suhted ja Ibrahimi motoõnnetus

Eelmine nädal oli Ibrahimile mopeedi õnnetus. Pmst sõitis kontorist koju mopeediga kuna auto oli paranduses ja siis kõrvalt reast väikebuss ehk Tro-Tro  tegi mingi lollaka pöörde ja järgmine hetk oli abikaasa nägupidi vereloigus.

Tal vedas täpselt niipalju, et siis kui inimesed kogunesid imetlema asfaldil vereloigus lamavat valget meest liitus nende imetlejatega ühel hetkel ka meie naaber, kes ta lihtsalt ära tundis. Järgmine hetk koukis naaber Ibrahimi autosse ja sõidutas haiglasse ja u 20 minutit hiljem oli ta meie ukse taga, et mind samasse haiglasse Ibrahimile toeks olema sõidutada.

Mitte, et see tänane teema oleks aga seal tehti talle lõua alla mingi 10kond õmblust ja lapiti küünarnukki ja lasti koju.

Igal juhul, me kuni tolle hetkeni oma naabrit tegelikult ei tundund. Autos teel haiglasse ta mulle mainis, et on mingi sõjaväelane aga enamus juttu läks mul muidugi kõrvust mööda.

Ses mõttes, et igati lahe, et meil on selline tore naaber. Me oleme talle suure tänu, kingi, õhtusöögi või ma ei tea mis kõik veel võlgu.

Aga enne kui meie midagi heanaaberlikku ette taipasime võtta Jõudis kätte Jõulude eelõhtu ja seesama naaber tõi Ibrahimile kingituse.

Lips, tema enda kirjutatud raamat (mis on muuhulgas võitnud Ghana kirjanduspreemia) ja mansheti nööbid.

Ahjaaa ma kirjutasin ju Jõulude pidamisest, mitte Ibrahimi motoõnnetusest.

Teema siis selles, et kui ma nägin kui elevil Silver on issi kingipakist muutsin ma meelt Jõulude mitte pidamise suhtes.

Ma varem olin mõelnud, et mis siin ikka Jõulutada kui Ibrahim üldse sel ajal Nigeerias on ja niikuinii lund pole ja raha tahaks kokku hoida ja mis kõik veel…ning et lapsed saavad mänguasju üpris tihti.

Jah lapsed saavad mänguasju tihti – aga nad ei saa tavaliselt läikivasse kingipakendisse pakendatud mänguasju.

Seega kui ma 24nda õhtul kell 5 kontori ukse selja taga kinni lõin tormasin ma lähedal asuvasse supermarketisse, suvalisi mänguasju ostma. Mänguasi võis olla ükskõik missugune (tegelt sain mõlemale lapsele täitsa vahvad kingid), peaasi, et selle saaks panna läikivasse kingikotti ja teha üllatusemomenti.

Ostsin veel paki lastesõbralike jõuluehteid ja mingi plastmassist Hiina “kosmeetika organiseerija”. Ma ei tea kuidas ma selle plastmass nikerduse abil peaks organiseerima oma kosmeetikat – aga mulle piisas ostu sooritamiseks sellest, et see oli roheline ja nägi välja nagu põõsas – ehk siis sinna oli võimalik panna jõulukaunistusi.

Kosmeetika organiseerija kaunistasime Silveriga õhtul ära ja kui lapsed magasid paigutasin ma “Jõulupuu” mängunurka ning asetasin selle kõrvale kingipakid ning Eestist eelmine aasta kaasa võetud Päkapiku nimega Kapi!

Hehhe…. asi oli seda väärt! Sahar-Marie oli küll hommikul esialgu rohkem huvitatud Kosmeetika organiseerija kaunistustest kui kingist aga läikivad paberid, üllatusmoment ja uued mänguasjad tegid rõõmu ning lapsed siiski said oma 2015a Jõulud!

Pühapäeval teeme ilmselt jälle basseini tiiru 🙂

Litsiga politseisse – Utku juhtum

Eile Champsis piljarditurniiril sai kohtutud nendega, keda ammu polnud näinud. Vahetasime nädalavahetuse muljeid. Utku – nägus Türgi poiss, kel miskipärast tüdrukute saamisega raskusi, kirjeldas oma untsu läinud Pühapäeva! Alguse sai see kurb Pühapäev tegelt Laupäeva õhtul. Nimelt läks Utku siis klubisse ja kohtus kena neiuga, kelle ta oma poole ööd veetma viis. Kõik ilus ja tore, Utku sai mis Utku tahtis. Miskipärast aga Pühapäeva hommikul – või on ausam öelda pärastlõunal ei kipu tütarlaps kodu poole liikuma. Utku siis uurib, et milles asi – selgub neiu kannatlikult teenuse eest tasu ootab. Utku siis seletab, et tema tutvus klubis, tema mõtles et on korralik tüdruk, kellega tutvust teha ja tema ei maksa. Neiu aga ei tee seda juttu kuulmagi ja kutsub Utku endaga politseisse. Kutt lähebki lootes seal selgus majja tuua. Aga võta näpust.

Politseinik: “She is a prostitute – you MUST pay! How much you want to pay?”
Segaduses Utku: “15 Cedis?”
Tüdruk: “I am hungry, 30 Cedis!”
Utku: “We had breakfast together 20!”

Ja nii saigi jaoskonnas kokkulepitu teenustasuks 20 Cedit, mis on umbes 172 Eesti Krooni. (Ma eurodes veel ei oska)

Surma ähvardusel raha lunima ja jalutu tantsija

Eile veetsime mõnusa pärastlõuna Osekani rannaresordis. Vinge koht, mis pakub mõnusat äraolemist sisuliselt Accra kesklinnas. Rannaresort mis on kaljudel.

Vabatahtlikud p6ristasid trummi ja siis kohalik tansu-laulu-trummeldamise grupp tuli esinema.

Tegelt on mul siin selle kahe aasta jooksul nendest tantsu-laulu-trummi gruppidest suht kopp ette saand kuivõrd programm on neil suht sama – paaritustants erinevate või siis mitte nii väga erinevate rütmide saatel

Aga see grupp suutis yllatada. Näiteks – millega see vend pilli puhub?????

Ahaa ja midagi uut – vikatimees liitus bandiga.

Algul üksi ja siis hakkas pealtvaatjaid showsse kaasama.

.
.
.

Selle show lõpuminutitel võttis üks bändi tsikkidest vikatimehe punti ja läks pealtvaatajate rahakotte puistama – mhmm kaval 🙂

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Peale laulu-tantsu-trummi gruppi lükati täie võimsuse peale kohalik popp musa. Ja wow – selle saatel tulid keha väänama ja trikke tegema kaks lahedat kutti. Kahju, et siis pimedaks hakkas minema ja minu amatöör kaamera neid pilte kätte ei saanud. Aga pmst väänati keha, zhongleeriti veinipudelitega, yks tyyp pani pulga suhu ja pulga peale seisma laua ja tantsis nii???? eeeeh?? Lavale hiilis ka jalutu tantsija. Jalutu jah. Tantsis käteja keha abil. Neid jalutuid olen ma harjunud tavaliselt nägema liikluses autode vahel rulatamas ja kerjamas. Aga tema tuli ja tantsis. Wow! Selle grupi etteaste lõpus ka liikus ringi korv annetuste jaoks. Ei olnud kade.




Ghana moedisaineri looming

Yleile ma teile kirjutasin OK stuudio avamisest Accras. Ja siis selle jutu juures kasutasin fotot kohaliku moedisaineri tarbeks valminud fotoseeriast ajal, mil OK Accra vaid ideekujul eksisteeris.

Mhmm aga miks mitte näidata teile kogu kollektsiooni 🙂

Aafrikas äri püsti!

Yes!!! OK Stuudio Accras on nüüd avatud! 🙂

Müüme veebi, teeme pilti ja reklaami!

Foto ja reklaami produtseerimise teenus on saadaval Accras. Aga veebimüügile minu asukoht piire ei sea. Niiet, kel Eesti poole peal huvi peaks tekkima võtku aga julgelt ühendust.

Lihtsamad leheküljed nagu see ja see või see teen ma täitsa üksi. Pisut keerulisemad lahendused – nagu näiteks see valmivad Londonis elavate Eesti poiste abiga.

Ahha – lehed täitsa meeldisid aga nüüd mure, et ega ometi Aafrika kontodele teenuse eest maksma ei pea? Ei pea, Eesti pangaarve on toimiv ja teenuse eest tasuda saab sinna – õppelaen tahab ju maksmist ja pole paha ka koju naasemise ajaks pisut tagalat kindlustada 🙂

Fotod, mis hetkel OK Accra ja Gorricami lehelt leiate on aga Martini tehtud ja tema teenused on nüüd saadaval Eestis. Lahe eks?

——————————————————————————————————————–
OK Stuudio Accras
ethel@okaccra.com
+233 201 190 194

Appi – Moskiitod on vallutanud Achimota!

Kui 2009 suvel Martin esimest korda Malaariasse jäi hakkasime oma Lartebiokorshie kortetis mosktiiovõrgu all magama. 2010 Aprillis sai kolitud Achimota majja ja moskiitovõrguks polnud vajadust – nimelt need 3 sääske nädalas, kes uues kodus minu magamistuppa ära eksisid püüdis siniselt helendav elektrililiste traatidega moskiitolamp kenasti kinni.

Aga nüüd – keset Harmattani – mis on kuiv aega eks, on moskiitod vallutanud minu toa. Lamp jääb selle kamba vastu nõrgaks. Ja vähe sellest et lamp jääb nõrgaks – kolmel viimasel hommikul enne kodust välja minekut piserdan Raidi oma ruumi kuni ise näost siniseks hakkan minema ja siis põgenen tööle. 6htul kui koju tulen leian voodilt paar laipa ülejäänd kamp irvitab mulle lihtsalt näkku. Mingid Power-Moskiitod noh – isegi laepropelleri tuul ei morjenda neid. Nimelt on heaks trikiks teinekord olnud konditsioneeri asemel laetiivik sisse lylitada ja magada selle all – tiiviku vehmikisest tekkiv tuul ei lase moskiitodel voodi kohal lennata. Aga see powerkamp ei lase segada ennast ei mürgist ega tiivikust ning öösel isegi läbi ülepea tõmmatud fliisteki ma kuulen nende ärritavat pininat. Ahhhhhhhhhhhhh!!! rrrrrgHHHH! maga siis sedasi. Samas linnajaos elavad sõbrad kurdavad sama probleemi – et ligi 10 000 moskiitot toas ja lahti ei saa mitte kuidagi. Njaaaa tuleb vaim Malaariaks valmis panna – ligi kahe Ghanas elatud aasta jooksul on minul sõprade suureks imestuseks õnnestunud veel sellest haigusest puutumata jääda. Näis, kas ka nüüd kus moskiitod on vallutanud minu linnajao. Euuuu….

Kui raske on sinu jalajälg?

Täitsin küsimustiku selgitamaks välja kui mitu planeet Maad kuluks kui kõik elaksin nii nagu mina. Enda rõõmuks ja üllatuseks avastasin, et olen üpris kergejalgne – saan hakkama kõigest 0.44 Maaga.

Yllatas, mind tulemus just seetõttu, et sõbrants Lucia hiljuti sama küsimustiku täitis ja sai teada, et kui kõik elaks ni nagu tema oleks tarvis meid toetama ligi 4 planeet Maad. Muuran pead, kas tõesti oma tarbimise ja korduvkasutamise harjumusi natuke ilusamaks valetasin. Sest ei tunne, et elustiil sõbranna omast nii palju erineks.

Aga mitu planeeti oleks meile vaja kui kõik elaksid nii nagu sina? Uuri järgi – küsimustik asub siin

Ecological Footprint Quiz by Redefining Progress

Minu palgavestluse tagajärg pildis

Siis kui ma palgalisa saamise asemel Takoradisse komandeeringusse sattusin.

Mulle tegelt see Takoradi trip väga meeldis. Takoradi on vinge – see on selle regiooni pealinn kus naftat leiti ja sinna neid naftaga seotud ettevõtteid kerkib praegu nagu seeni peale vihma. Seega Takoradis majad näevad välja nagu majad. Ja sõiduteede ääres on laiad kõnniteed (ei mingit rentsli serval kakerdamist), ja jalgratta teed ja tänava valgustus… ahhhhhhhhhhhhhhh!!!!

Siseinfot veel nii palju, et hoolimata sellest kuidas vana aasta lõpus lehed kõik pasundasid, et Ghanas alustati nafta puurimist ja esimene nafta Ghanas ja shalalalalalalalaaa siis tegelt esimene törts musta kulda tuli maast/merest välja mitte varem ega hiljem kui eelmine reede. Nii avaldasid saladuse kangema kraami abil jutukaks muutunud naftapuurijad ise.

Valgete välimääraja õlle ja kärbeste abil

Olen parasjagu Jeruusalemmas (baar minu kodu lähedal) ametis värskelt õlle seest koogitud kärbse lauaservale kuivama asetamisega kui kuulen kedagi kommenteerimas : “I can see you have been in Ghana for loooooooong time…” “How?” pärin vastu.

Ja siis mulle seletati – Obrunide* välimääraja:

Valge inimene, kes on äsja Ghanasse tulnud.: Kärbes maandub tema õlleklaasi serval – ta nõuab uut klaasi!

Valge inimene, kes on Ghanas olnud mõned kuud: Kärbes maandub tema õlleklaasi serval ning jalutab ringi klaasi siseküljel – Ta peletab kärbse minema ja jätkab rahulikult õlle joomist.

Valge inimene on Ghanas olnud aasta või kauem: Kärbes maandub tema õlle sees, ujub ringi ning võtab paar lonksugi. Valge kougib purjus kärbse joogi seest välja ning jätkab õlle joomist nagu poleks midagi juhtunud.

Aga täna õhtul kougin mina kärbseid oma õlle seest välja Rastarütmide saatel Kokrobite rannas, kus identiteedikriisis Iraani/Ukraina kutt Mani oma 31st sünnipäeva peab!

Happy Birthday Mani!!!!!

————————————–
*Obruni – kohalikus keeles valge inimene