Uue kodu hoovis lustimas, liumägi, väike-posti, uus kodu, lapsed, suvi,, üues

Ghana vs Eesti

Eile meil käisid külalised. Ma täna veel ei ütle, et kes ja miks nad käisid – küll te varsti teada saate, aga muidu väga toredad külalised olid. Tegid telesaadet.

Rääkisime nendega meie pere elust Ghanas ja Eestis – et mis on erinev. Noh seda, mismoodi me Eestis elame nad nägid ise küll. Ghana elu-olu aga tuli kirjeldada.

Ibrahim rääkis oma tööst Ghanas ja meie sealsest elamisest ja vaba aja veetmisest jne… no ja siis jäi kohati kõlama õhku küsimus et issand miks me küll Eestisse tagasi tulime,et miks ometi ei võinud me sinna jääda…..

Ghana elu oli mitmes aspektis tore küll, seal oli soe ja seal oli palju ruumi ja majaabilised tegid kõik tööd ette ja taha ära jne jne.

Nojah. Siis ma jäin mõtlema, et kas mu Eesti elu tundub kuidagi nii halb, et tekib küsimus, miks ma kõik selle ilusa selja taha jätsin ja Pärnusse tagasi tulin.

Ok, me elame siin Ghana koduga võrreldes tõesti üsna väikses korteris. No mis siis. Aga 5 minuti jalutuskäigu kaugusel sellest korterist on ilus supelrand. Selline supelrand, mille kõrval ei ole slummi, selline supelrand kus ei voola rentslid merre.  Muidugi ilmastikuolud selle supelranna nautimiseks on teine asi – eelmine aasta ma jõudsin ujuma vist ainult ühel korral. Abikaasa külmetas see aeg kaldal, mil mina ja lapsed vees sulistasime.

Siis siin Pärnu kodus ma ei pea muretsema näiteks kui lähen magama ja unustan telefoni ja muud elektroonikaseadmed laadima panna – sest ma tean, et homme on elekter. Ghanas ma ei võinud kunagi kindel olla selles, millal elekter tuleb või läheb, või millal saab kraanist voolavat vett ning millal peab pange-dushi võtma ja kui kaua peab näiteks ootama, et vesi tagasi tuleb jne jne….

Pärnus ei pea ma joogivett ostma!

Jah, ahju kütmine, et tuba soojaks saada on tülikas. Samas, kuumas toas ärkamine kuna elektri äramineku tõttu on konditsioneer välja lülitunud – oli samuti üsna tüütu. Ja siis see valiku tegemine – et kas magada edasi generaatori mürina saatel ja konditsioneeriga või siis vaikses aga palavas toas.

Aa ja siis Jaanuari lõpus sattusime lapsega haiglase – mandli põletik. Meid raviti seal ja ma maksin voodikoha eest 2.5 Eurot päev. See sisaldas minu toite ja laste söögikordasid ja ravimeid.

Ma mõtlen, et mandlid oleks võinud Mariel üles paistetada ja Ghanas – aga ma sügavalt kahtlen, et meie haigla lõpparve oleks Ghanas olnud 7.5 Eurot. No tõesti kahtlen…..

 

 

Mitte, et ma ei igatseks pühapäevi basseini serval. Muidugi igatsen. Eriti tänase ilmaga. Brrrrrrrrrrrrrr……  🙂

Aga vot tihti on just pisiasjad mis loevad…et noh elekter ja vesi ja puhtus ja haridus ja meditsiin….. (See on iroonia eks, minu jaoks ei ole hariduse ja meditsiini kvaliteet kohe kindlasti mitte pisiasjad) 🙂

Niiet siin, PÄRNUS, me siis oleme 🙂

ahju najal jalad soojaks, salam silver, lapsed, toas, külm, külmapüha
Marie kõnnib ise

Homsest Põnnila Põnnid

Homme on tähtis päev. Esiteks saab Sahar Marie 1,5 aastaseks ja teiseks on nii Silver kui Marie homsest lasteaialapsed. Lähevad siis kuni uue õppeaasta alguseni Põnnilasse.

Põnnila on kodust jalutuskäigu kaugusel asuv väike eraomandis olev lastehoid.

Ma ei tea, kas ma olen mingi imelike ema, aga mul küll ei ole kahju lapsi lasteaeda saata. Pigem ootan seda päeva põnevusega. Ma tean, et lastele seal hakkab meeldima – nad on head suhtlejad ning neile meeldib teiste lastega mängida.

Ja noh paganamas, mul on nii palju asju tegevuse ootejärjekorras, millega saab vabadel päevadel pihta hakata siis kui lapsed lasteaias käima hakkavad.

Alguses ma ikka muretsesin kuidas ma nad sinna kohale saan (kuigi Põnnila asukoht võrreldes meile esialgu pakutud Tralli lasteaiaga on nii soodne, et sinna saaks ma hädapärast lipatud nii, et üks laps on kummagi kaenla all)

Marie jaoks oli kergkäru olemas aga probleem oli selles, et Silver kippus arvama, et tegelt võiks hoopis tema istuda ja Marie kõndida. 🙂

Kaalusin sõbralt kaksikute Emmaljunga ära ärimist aga lõpplahendus sai üpres soodne – 15 Eurone kasutatud seisulaud.

Silver on seisulaual veeremisega väga rahul ja ma ise proovisin selle abil käru ka tõukerattana kasutada ja ka see toimis. 🙂

Lasteaiaga harjumiseks on kaks päeva, sest reedel pean ma juba tööl olema ja lapsed aias ilma emmeta hakkama saama.

 

Müügipunkti nimel!

Mõned nädalad tagasi peatasid mind Pärnu Maximas LHV pensionimüüad. Eks ma selgitasin neile, et minu sissetulekud ei ole Eestis ja seega minu pensionifondi makseid ei laeku. LHV-le minu maksete ümber suunamisest pole mingit kasu. Ma tegin siiski avalduse – müügimees oli tore! Ma ise ka seda tööd teinud ja kui mulle hästi ning personaalse lähenemisega miskit müüakse siis see mulle meeldib.

Eelmine nädal sain telefonikõne Tele2-lt. See oli müügikõne kus järgiti etteantud rutiini. Ma esimese hooga arvasin üldse, et minuga räägib midagi automaatvastaja taolist või et keegi kontrollib masinat ja vajutab nuppe vastavalt minu vastustele. Hiljem sain ikka aru, et tegemist on siiski inimesega. Selgitasin talle, et ma olen Eestis lühikest aega ja katkestaksin tema pakutava lepingu ca 4 kuu pärast. Tal ei olnud sellega probleemi – ma võin lepingu igal ajal lõpetada.

Pakkumine ise oli ka hea – soodne kuumakse ja hulga tasuta kõneminuteid ning smse – palju rohkem kui ma suudaks siin ära rääkida, sest mul pole ju Eestis suurt kontaktegi kuhu helistada ja pikalt lobisema jääda.

Täna laekus siis leping ja sim kaart kulleriga minu koju – no paganama mugav.

Aga kui nüüd ettevõtte peale mõelda…. Mis kasu küll Tele2 minu liitumisest saab? Jah müügimees saab müügipunkti ja lmselt tulemustasu minu ära väänamise eest. Aga Tele2 saab vist küll ainult kulud. 🙂
Kulleri saatmine ja kõik see ja kuna ma ma oma kõneminuteid ära ei kuluta siis minu pealt korjabki ta närused 4*6 euri (kuumakse) ja siis on nägemist!! Huvitav kas kullerile kulutatud raha teenitakse ikka tagasi ?

Ma ei tea, mis sidemed minu pojal on Tele2-ga aga lisaks lepingule oli kulleripakis ka karp värvipliiatseid, mis kohe Silveri poolt rõõmsalt käiku läksid!

Ehk siis kogu mu jutu mõte on, et mõlemal juhul müügimehed said oma palga aga kas ärilises mõttes on ettevõttel pointi pidada ülal sellist müügimeest, kes sebib oma boonuse nimel aga kellele tegelikult ettevõtte ärikasum korda ei lähe? Müüa need inimesed igal juhul oskasid.

Vastik pimedus /// The darkness

Vastik pimedus The darkness
Yks asi, mis mind siin eestis (see aasta) häirib( peale külma) on see vastik pimedus. Justkui on päev aga justkui ei ole ka…nagu kell on 12.30 PäEVAL ja mu tuba on PIME! Noh ja selleks, et vähem pime tunduks panen ma kodus keset päeva tuled põlema – sest silmadel on muidu vastik.

Kui ema külla jõuab ta käib ja kustutab tuled erinevatest tubadest jälle hoolega ära, sest elektriarve läheb muidu suureks. No ma ei tea… Praegu ootan põnevusega septembri arvet – võibolla tõesti lööb see mul jalad alt ära ja ma hakkan korteri valgustamisse suurema ettevaatlikkusega suhtuma. Eks näis. Eelmine kord Eestis käies rentisin saunaga korterit – elektri saun oli, ja eks seda ikka sai kasutatud ja ei saanud arvete peale hirmukrampe. Aga noh, see oli 2012-2013.

Muidu – kas Septembri kommukate arve ei peaks juba kohal olema 10 okt? Kui ma ei eksi siis 20ndaks peaksin ma selle juba ju ära maksma… Pärast ongi, et tuleb arve 200 eur tähtajaga üks päev …see oleks veits nõme.

Its dark time in Estonia now – foggy, humid, cold – dicusting. So even on the midday my appartement is dark. So I keep my lights on even at daytime cos my yes just feel uncomfortable in tis stupid semi-darkness.

Well my mom keeps following me and switching off the lights – cos of the utility byll. Now I am on a wait for the September bill – maybe really it will be so huge that will make me to be more careful with the lights?

Will see will see..

Its 10th of Oct already….I wonder if it shouldn be here……

ilm, weather, udu, pime, fog, darkness
Tänane vaade siis magamistoa aknast – isegi kontserdimaja on läbi udu vaid aimatav. Rääkimata kaugematest punktdest. Teoreetiliselt võiks ju kuskilt paista jõgi…. ja Pärnu Keskus… aga see on teoreetiliselt. /// Thats the todays view from my bedrom window. I can barely see the concert-house, thats is actually really close… yeah and somewhere there in the fg should be river and some more Malls…butnot possible to see with such weather….

Varsti Eestis! /// About to travel!

Varsti Eestis! About to travel!
Nii, reisibüroost tagasi ja piletid näppus. Kojulendu alustan 06.09.2014 kell 22.10 Ghana aja järgi ning Tallinnas maandun 07.09.2014 kell 12.30 Eesti aja järgi. Mina, Silver, Nemo ja kõhubeebi. Vedajaks KLM. Nüüd ei ole muud kui Mutukamoosi blogi ette ja reisiks valmistuma – st lapsele lennukisse loovaid mänguasju meisterdama.

Kahe lennu vaheline aeg hollandis on küll imelühike – 2 tundi 15 minutit. Ja Eelmisest koduskäigust mäletan, et see värav kus mind KLM Amsterdamis maha paneb ja see värav kust siis Estonian Air (KLM teenistuses) mind peale võtab asuvad täpselt lennujaama eriotstes. Niiet üks korralik Spurt tuleb meil Silveriga ette võtta jõudmaks õigeks ajaks uuele lennule. Teiselt poolt on muidugi tore, et ei pea pool päeva lapsega lennujaamas ringi marrsima ja tegevust otsima.

Niiet varsti näeme!

Just secured my flight tickets at the Travel Agency. Departureing for Estonia on 06.09.2014 at 22.10 Ghana time. And arriving to Tallinn 07.09.2014 at 12.30 in Estonian time. Me, Silver, Nemo and little Sahar (who will show her face in November). Carrier KLM. Now there is not much left to do but to prepare creative toys for the little traveler.

I am small worried ‘cos of the small transit time in between two flights – just 2 hours 15 minutes. Considering that I am travelling with toddler the time cap seems bit to short – just have to hope that Silver will be in good mood and that there will be straight a baby-carrier available for some speed-race . In the other hand of course is good that I don’t need to wait half a day in airport with tired toddler and invent activities to keep him happy!

nemo, nonno, silver, sahar, silver audi, ethel, mina ethelkxxk, ethel aoude, meie, reisiseltskong, travelers, klm, see ya soon, etyblogi

HTMLi atribuutide katsetus blogis / Testing HTML attributes in the blog

Katsetan html’i blogis Testing Html tags in the blog
Palju on minu siinsed sõbrad palunud mul blogida inglise keeles. Ma ei ole sellele soovile järele andnud sest blgi on eelkõige mõeldud andmaks infot minu Ghana elust kodustele.

Jah võimalus on ju kirjutada kahes keeles nagu paljud seda teevad. Nagu kaaludele omane olen ka mina suht otsustusvõimetu – kui peab langetama valiku kahe variandi vahel. Nii ma siis mingi aasta otsa vaagisin: inglise keel esimeseks või eesti keel esimeseks. Ja otsust pole noh.

Nüüd proovin, ehk on võimalik küsimus HTML’i tabelite abil lahendada. Koodi mida katsetan leiab siit

Näis mis juhtub peale “Avalda” vajutamist.

Lot of my friends here have asked me to write the blog in English. I have not given in for those requests as my blog is meant to share the info of my Ghana life to my family back at home.

Yes, there is way to write blog in two languages… Well I have been born in Libra star sign so I am completely incapable of making decisions when I have to choose between two.

So over a year I have been trying to decide whether I should put Estonian language first or English.
So now I am trying to solve the issue using HTML tags. The code I am testing can be found here

Lets see what happens after I click “Publish”

Kodused üllatused

Olen juba viimased kaks kuud Eestis ning hea meel on tõdeda, et kildu saab siingi 🙂

Ses mõttes, et Ghanas igasugused naljakad sildid ja teada anded enam mind kulme kergitama ei pane (noh nagu see moskiitovõrk, mis lubas 5 aasta jooksul tappa “Sinu ja Sinu pere”) siis siin võtavad need muigele küll.

Näiteks valmistasin täna hommikusöögiks AXA kiirputru – mustikatega ja puha. Ning sain teada, et toode võib sisaldada muna ja sojasaaduste osakesi. Võib sisaldada – aga päris kindel pole kas ikka sisaldab 🙂

Axa

 

 

 

Samuti – loomad linnud kaubanduskeskuses on Ghanas täitsa tavaline asi. Segamatult küpsetisi nosiv rasvatihane Pärnu Maximas pani mind aga küpsetiste asemel hoopis puuviljade kasuks otsustama – ongi tervislikum! 🙂

 

tihane

Jõulubeebi võistlus vs Laste Missivõistlus.

Siis kui laste missivõistlust korraldati siis sai see tugeva kriitika osaliseks. Tulihingelised karjusid facebookis ja ajalehe kommenaatriumites kuidas laste iludusvõistlus on väga amoraalne ja väär ja lapsi ei tohiks panna iluduse/nunnuduse järgi pingeritta. Tekkis koguni kaks ” Ei Laste Missivõistlustele” Facebooki lehte.

Nüüd need samad lastemissivõistluse maha tegijad jagavad linki Sky Plusi Jõulubeebi võistlusele justkui see oleks üks maru nunnu üritus ja ootavad oma lemmikutele hääli.

Et mis see siis parem nüüd on? Sellepärast et osalejad on nooremad ja ei saa aru et nad iluduse/nunnuduse pingereas kõrgele kohale pürgivad ja ei saa seetõttu valituks mitteosutumise tõttu hingetraumat? Või et võistlus vaid piltide alusel ja beebisid ei panda “Live” väljanäitusele?

Pakuti, et seetõttu, et Jõulubeebid ei meigi ennast – nojah VEEL ei meigi, aga arvata on et beebid ise ei otsustanud päkapikumütsis poseerida ja ei saatnud oma vahvat pilti Sky Plus-i. Seda tegid ikka ju nende vanemad, kes tahavad kõigile näidata kui Nunnu on nende beebi. Aga nii see isu ju kasvab? Paari aasta pärast panevad nad oma nunnu juba iludusvõistlusele jne jne jne.

Et ühesõnaga mina ei saa päris täpselt aru miks beebide nunnuduse pingeritta panek on parem ja toredam kui vaid paar aastat vanemate laste samasse pingeritta toppimine.

Koju tagasi?

Eks ma olen siin kodusel tööbörsil silma peal hoidnud juba mõnda aega. Sest lisaks passi puudumisele hoiab mind Ghanas kinni töö siin ning selle puudumine Eestis.

Täna sain telefonikõne Eestist, personaliotsingu firmast. Mhmm…. pärast kinnitust, et jah töö pärast tuleksin Eestisse tagasi ikka saadeti mulle tore üleskutse, kandideerida alale mis põhimõtteliselt tooks mu vanade liistude juurde tagasi.

Tööpakkumise sisu pani silmad särama ja tagasi mõtlema aegadele kus Eestis investeerimistoodete ja elukindlustuse vallas tegutsesin. Kõik need armsad kliendid: uudishimulikud vanaprouad või tõelised investeerimisgurud või väitlejad…. njaa. Kõik need treeningud: tõsised teadmiste lihvimised või motivatsioonikoolitused. Ka need päevad kui tunned et täna tõesti ei taha aga võtad siiski telefonitoru ja järgnev kliendisuhtlus lihtsalt teeb tuju heaks 🙂 Yhesõnaga: Tahan, tahan, tahan!

Eks näis, mis saab – kas kandideerimisavaldusele järgneb kutse vestlusele või, mis seal edasi hargnema hakkab.