Ja see ei ole mitte esimene kord kui siinkandis kits vahi alla võetakse!

See teine kits kellest ma räägin istus kongis küll pisut süütuma kuriteo eest kui autoärandamine. Nimelt Ghanas vahi alla võetud kitseke pisteti kongi selle eest, et näksis võõrast vilja aga kuna omanikku ei suudetud tuvastada pisteti vaene loom koos muude kurikaeladega pokri. Noh lootuses, et kui ükskord kitse omanik taipab oma kadunud kodulooma politseist otsima tulla saab närukaela peremees ühtlasi tuvastatud ja vastutusele võetud!

Aga see Nigeeria kitseke läheb vist küll tuleriidale….. 🙁


Ja kes siin nüüd mõtleb, et see väljavõte on mõnest nalja lehest, siis valesti mõtleb. Jumalast tõsine uudis on. Nii Politsei kui ka külaelanikud on veendunud, et täpselt nii oligi. Maagiaga siin juba nalja ei tehta!

Litsiga politseisse – Utku juhtum

Eile Champsis piljarditurniiril sai kohtutud nendega, keda ammu polnud näinud. Vahetasime nädalavahetuse muljeid. Utku – nägus Türgi poiss, kel miskipärast tüdrukute saamisega raskusi, kirjeldas oma untsu läinud Pühapäeva! Alguse sai see kurb Pühapäev tegelt Laupäeva õhtul. Nimelt läks Utku siis klubisse ja kohtus kena neiuga, kelle ta oma poole ööd veetma viis. Kõik ilus ja tore, Utku sai mis Utku tahtis. Miskipärast aga Pühapäeva hommikul – või on ausam öelda pärastlõunal ei kipu tütarlaps kodu poole liikuma. Utku siis uurib, et milles asi – selgub neiu kannatlikult teenuse eest tasu ootab. Utku siis seletab, et tema tutvus klubis, tema mõtles et on korralik tüdruk, kellega tutvust teha ja tema ei maksa. Neiu aga ei tee seda juttu kuulmagi ja kutsub Utku endaga politseisse. Kutt lähebki lootes seal selgus majja tuua. Aga võta näpust.

Politseinik: “She is a prostitute – you MUST pay! How much you want to pay?”
Segaduses Utku: “15 Cedis?”
Tüdruk: “I am hungry, 30 Cedis!”
Utku: “We had breakfast together 20!”

Ja nii saigi jaoskonnas kokkulepitu teenustasuks 20 Cedit, mis on umbes 172 Eesti Krooni. (Ma eurodes veel ei oska)

Mis värk politseil nende valgetega siis ikkagi on

Sain just pahandada et oma 2. juuli postis piisavalt täpselt situatsiooni politseiga lahti ei seletanud.
Parandan oma vea nüüd: Tookord pidin seletama kaheksale pollarile mida tähendab lisatahvel. Lõpuks nad hakkasid minu lähedusse moodustama kaheliikmelisi gruppe ja arutasid midagi ägedalt. Siis ma seisin seal üksi – ei teadnud ka kas ära tohib minna, et sellised politseipundid on igalpool. Viimaks tahtsin ühe vestlusgrupiga liituda – nad ütlesid, et ära praegu tule ja astusid kaks sammu eemale. Ja nii iga pundiga – astud ühe sammu lähemale, nemad astuvad kaks sammu tagasi. Vahepeal selgus, et Martin oli oma autodokumendid tagasi saanud ning lõpplahendusena me sõitsime lihtsalt minema – et noh mida sa ikka neid pollareid taga ajad.

Tegelikult on kohalik politsei ikka üks väga leidlik kamp. Siinkohal avaldan nimekirja võimalikest situatsioonidest, milleks tuleb valmis olla kui teid Ghanas politsei poolt kinni peetakse.

1. Nad võivad küsida küpsist
2. Nad võivad küsida raha: “Give me something small” Väite peale, et vabandust aga see on ju ebaseaduslik teevad nad suured silmad ja imestavad: “Do you want to say that you have NEVER dashed a policeman? Never?!?”
3. Politseinik võib anda sulle oma telefoninumbri ja mainida, et homme on vaba päev, teeks midagi koos. (Kutsusimegi järgmine paev tüübi kodumaja katusele õllele)
4. Ole valmis vastama küsimusele: “Aga kuidas te siis lapsi saate kui abielus ei ole?”
5. Ole valmis filossofeerima usu teemadel.
6. Politseinik ei pruugi teada oma nime.
7. Kui halva diktsiooniga politseinikult küsida “Are you drunk” võib ta põgeneda koos sinu juhilubadega. Juhiload saad tagasi siis kui sa lähed teisele poole teed seisva mundrikandja juurde uurima, et kes see tüüp on, kes minema jooksis. Põgenenud politseinik kasutab soodsat juhust, jookseb auto juurde, viskab juhiload läbi lahtise akna sisse ja jookseb uuesti ära. Teisel pool teel seisev mundrikandja loomulikult oma kolleegi nime ei tea.
8. Politseinik võib huvi tunda sinu elamistingimuste vastu ja pakkuda maaklerteenust.
9. Sulle tutvustatakse kohalikke liikluseeskirju. Näiteks: “Ghanas on lubatud subarus viibida mitte rohkemal kui kahel inimesel. Ehk siis juht + üks reisija.

Ghana on tibatillukene

Yyrime Accras kyllaltki avarat korterit ja pakume seega seiklejatele tasuta kodumajutust. Pyhapaeval maandus meie pool oma kolmeaastase rannaku lopusirgel olev Austraalia noormees. Leppisime kokku, et Josh peatub moned paevad meie pool ja liigub siis edasi leedulannast tuttava poole, kes ka vahepeal Ghanasse oli joudnud kolida. Mainisin, et meie kvartalis elab ka yks Leedu tydruk, keda me ise kyll kohanud ei ole, seeeest teame hasti tema kamraade – Sloveenia kutti ja Uus-Merema tydrukut.

 

Üürime Accras küllaltki avarat korterit ja pakume seega couchsurfaritele ja muidu seiklejatele tasuta kodumajutust. Pühapäeval maandus meie pool enda kolmeaastase rännaku lõpusirgel olev Austraalia noormees Josh. Leppisime kokku, et ta peatub mõned päevad meie pool ja liigub siis edasi leedulannast tuttava poole, kes ka vahepeal Ghanasse oli jõudnud kolida.  Mainisin, et meie kvartalis elab ka üks Leedu tüdruk, keda me ise küll kohanud ei ole, see-eest teame hästi tema kamraade – Sloveenia kutti Klepot ja Uus-Merema tüdrukut Paige’i.

 

Joshi tuttava leedulannaga pidime kohtuma eile õhtul Couchsurfi koosolekul.  Päeva veetsime autoga linna peal kruiisides ja vaatamisväärsustega tutvudes.  Vahepeal üritati meid arreteerida ühesuunalisel teel vales suunas sõitmise pärast.  Teeotsas oleva keelumärgi lisatahvel küll parklasse suunduvatele autodele sissesõitu lubas, aga see on juba ühele keskmisele Ghana liikluspolitseinikule kergelt üle mõistuse. Aga kaheksa politseipead on ikkagi kaheksa politseipead, nii et pika vaidlemise peale jõudsid  nad üheskoos lõpuks otsusele, et kõige targem on asi sinnapaika jätta ja meist ohutusse kaugusesse hiilida.

 

Katsumused politseiga seljataga, jõudis kätte aeg koosolekule minna. Meile kogunemispaiga lähistel vastu tulnud kohalikud suutsid sissejuhatuseks kahelda, kas me ikka oleme “tõsised Couchsurfi liikmed” kuna nemad nägid meid hommikul politseiga vaidlemas…  Enivei – kamp tundus veidi imelik ja Josh helistas oma sõbrannale et uurida, kas ta tõesti tahab sellele kokkutulekule laekuda. Selgus, et uus plaan on leedulanna poole õlut libistama minna.  Hakkasime siis asukohta välja selgitama:

 

Josh: ” Its between Circle and Banana INN”
Mina: “Cool, not too far from our place. But where exactly?”
Josh: The bus-stop is called…”
Mina: ” Aaargh I dont know any bus-stops, can`t they just tell me the streetname?”
Josh: “We have a map have map here… Can you tell me streetname… actually I give the phone to the navigator..”
Võtan telefoni: “Hi, it`s Ethel”
” Hi its Klepo.. so you should drive..”
” Hi Klepo,  we should just drive to your place, correct?”
“Oh Ethel, yeah ofcourse… you just live around the fucking corner… actually we just run out of beers, let`s meet rather on your roof…”
Mõeldud tehtud – pool tunnikest hiljem libistasime meie maja katuseterassil kuuekesi jooke ja vahetasime muljeid.

 

Selgus,  et  Joshi järgmist võõrustajat oli samuti päeval arreteerida üritatud. Nimelt viskas ta kilekoti prügiga täidetud kasti, mis oli kellegi eraomand ja milles oli kellegi eraprügi… Tema pääses hiigeltrahvist tänu lahketele turukülastajetele ja kaupmeestele, kes politseinikud massiga lihtsalt eemale surusid.

 

Niimoodi istusimegi. Rääkisime kohalikke absurdilugusid, libistasime Dasha kilekotikesi alkoholiga ja vaatasime enda alla jäävat linna – nagu mõnes “Dark Angeli” osa lõpukaadris.

Toimetamised Ghanas

Praeguseks oleme oma Eesti numbrimärke kandva subaruga Ghanas ringi vuranud  ligi 3 kuud  ning käesoleva nädala lõpuks tuleb midagi ära otsustada. Nimelt  aeguvad siis nii meie viisad kui luba EU numbrimärke kandva autoga siin ringi sõita. Auto ümberregistreerimine isegi läbi tutvuste  läheks maksma 1000 dollarit, mis on ilmselgelt liiga palju.

Teel Ghanasse
Teel Ghanasse

Võimalik oleks ka masinaga justkui uuesti kolmeks kuuks riiki siseneda ja maksta selle eest ca 800 krooni.

Praeguseks ka enamus Accra patrullivaid politseinike teab meid kui ülbeid valgeid ihnureid, kellelt midagi saada ei ole ning valmistavad seega ka vähem peavalu.

Varem peatati meid politseipatrulli poolt kinni keskmiselt kaks korda päevas ja üritati selgeks teha, et me ei tohi selle autoga ringi sõita, peame vahetama numbrimärgid  järgmisel paeval peale riiki sisenemist, et Ghanas  ei ole lubatud Subarus viibida rohkem kui kahel sõitjal jne. Aga peale banaanilaastude mingit muud altkäemaksu ei ole neil valja pressida õnnestunud.

Esimesed kolm kuud ei hakanud Ghanas kuidagi vedama. Pangad ei kiirustanudki mulle üksteise võidu tööpakkumisi tegema ja kohalikud telekanalid ei saanud kohe aru, miks oleks vaja kvaliteeti tõsta.

reklaamivottel
Reklaamivõttel line-producerina

Nüüd on aga omajagu kontakte sõlmitud ja vaikselt projekte hakanud sisse tiksuma. Martin sai esimesena käe valgeks ning tegi aprillis oma esimese siinse reklaamisalvestuse. Viimase kuu jooksul on ta hõivatud olnud ka jalgpalli otseülekannetega.

Minul aga õnnestus viimase nädala jooksul kasulik olla TV-kanalile toodetava reklaami produktsiooni juures.  Esimestest edumärkidest hoolimata mõlgutame mõtteid edasi/tagasi näiteks Liibüasse, Kamerooni või LAV-i sõita. Variant on ka auto siin maha müüa ja Ladina-Ameerikas õnne proovida.

Auto müümine ilmselt kasumiprojekt ei oleks, aga paistab, et kohutavalt raskeks see ka ei osutuks.  Jaapani autod kohalikele meeldivad ja teinekord tuleb ikka ette, kui meid liikluses kinni peetakse ja autot müüma keelitatakse.

vote ananassifarmis
Võte ananassifarmis
Salvestus Aburys (Ghana)
Salvestus Abury`s (Ghana)

Teil küpsist on või?

Just sellistele küsimusele vastamiseks võiks vaim valmis olla kui Ghanas politsei teie auto peatab.
Et meiega täpselt nii läks. Sõidame pärast vintsutusi piiripunktis rõõmsalt Ghanas kui auto kinni peatatakse:

„Aiku..!“
„Where are you driving?“
„To Cape Coast!“
„Cape Coast? OK. Any biscuits?“
„What?!? No biscuits!“
Pistab pea aknast sisse „But what these are?“
„OH? Mmmm fried bananas. Have some!“
„Mmm bananachips! Very nice! You may go now, have a nice trip!“

No arvata võib, et nalja jätkus pärast seda juhtumit kauemaks.
Läbi Aafrika sõites oleme piiriametnikele ja liikluspolitseinikele lisaks peotäiele banaanilaastudele „kinkinud“ veel:
10 eurot – Maroko piiripunkt (vaesekesed töötavad seal ilma palgata)
Merci shokolaade , 3 x 1 pastakat, ühe katkise automaki – Lääne-Sahaara/Mauritaania piiripunkt.
Tunti huvi ka telefonide, T-särkide ja ajakirjade vastu. Järgmine kord sellist trippi tehes võtan kindlasti vanu ajakirju kaasa. Noh mingeid pildikaid – mõni Maaja või autoajakiri näiteks.