Koliks õige pealinna?

Eile tuli Sahar – Marie lasteaiast koju palavikuga. Aga mind on seoses töökoha vahetusega uuest nädalast Tallinna koolitusele komandeeritud. 😕

Tegemist siis uue töötaja koolitusega, mis on just oluline, et tööga peale hakata. Bussipiletid ostetud ning hotell koolitusperioodiks tööandja poolt broneeritud.  Nüüd kindlasti tekib küsimus, et kas Tallinnas elades ma saaks haige lapse kõrvalt koolituses käia. No ei saaks – aga sel puhul ei peaks ma rinda pistma hotellibroneeringu viimase hetke tühistamise tagajärgedega, sest ma lihtsalt elaks samas linnas ja mu jaoks poleks üldse mingit hotelli broneeritudki.

Üldse tundub, et Pärnu linna kõik sellised kobedamad tööandjad on ikkagi peakontoriga Tallinnas ja see tähendab, et igakord tooks töökoha vahetus kaasa õppeperioodiks komandeeringu pealinnas ja mina pean hakkama jälle ema paluma, et ta sel ajal mu pool elaks ja laste järele vaataks. Samas kui Tallinlasena saaksin ma lapsed ise enne koolituse algust samas linnas lasteaeda viia ja peale koolitust nad sealt üles korjata.

Lisaks oleks pealinnas ka suurem valik E-R 8-17 graafikuga töökohti, kus ei peakski laste osas nii palju tugivõrgustikule lootma. Ka oleks suuremas kollektiivis lihtsam hoolduslehte võtta, sest asendajat leida on lihtsam. 

Minu uue töökoha kollektiivis on paljudel töötajatel küll lapsed aga hoolduslehti võtta ei ole eriti kombeks sest kollektiiv on väike ja asendajat naljalt ei leia. See tuli meil eile kolleegiga aruteluks.

 Laste haiguste ajal tõstetakse lihtsalt graafikut nii palju ümber kui võimalik ja loodetakse tugivõrgustiku abile.

Eile just naersime ühe kolleegiga, kes ka laste osas palju ema abi kasutab, et siis kui meie olime väiksed olid vanaemad pensionil, aga nüüd tõstetakse igal aastal seda pensioniiga, niiet vanaemad ka käivad täiskohaga tööl ja polegi nii lihtne häda korral kellegile lapsi hoida jätta! 😀

Umm…. lapsed 85 aastase vana-vanaemaga koju jätta?

Et njah…. riik seda tahab, et me iivet tõstaks ja lapsi teeks – no jätku siis see pensioniiga rahule, et emad-isad saaks hoolduslehtede pärast muretsemata tööl käija. 😁

Hoolduslehe osas nii palju jõudsin uurida, et seda võib võtta ükskõik, milline töötav lapse lähedane, kui ta temaga koju jääb. Selleks võib olla tädi, onu, vanaema, vanaisa või isegi perekonna sõber.  Päris huvitav.

Täna ma veel pealinna kolima ei hakka, vaid uurin lapsehoiu võimalusi ning püüan abikaasa Aafrikast koju komandeerima. Kuidagi peab ju saama!

Korteri ostsin küll Pärnusse, aga tal  väga hea asukoht, ning usun, et saan selle üpris hõlpsalt välja üürida, kui peakski kunagi pealinna  või tagasi Aafrikasse kolimine päevakorda tulema!

Hoolduslehele – Jälle!!!!

Nojah…. täna hommikul tundus Sahar-Marie kahtlaselt soe. Ma lootsin küll, et ma eksin aga kraadisin ja 38.3, proovisin uuesti teise kaenla alt ja 38.5 No kurat küll!

Jah ma vannun, aga no mis teha. Alles ma olin temaga haiglas ja hoolduslehel. Tööle tagasi sain 11 Veebruar.

Seega jah kolmapäeval on oodata suht kesist palka.  Ma olin tütrega hoolduslehel jutti 16 päeva. 80% määraga hüvitatakse minu töötasu vaid 14 järjestikuse päeva ulatuses. Siinkohal saadan sajatused perearstile, kes eelmine kord kurku ei vaadanud ja veretesti ei soostunud tegema – usun, et õige diagnoosi korral oleksin kiiremini tööle tagasi saanud.

Siis ma ravisin ju 5 päeva kõigepealt “natukene punast kõrva” ja siis sattusin Sahar-Mariega haiglasse kus ta 20 tundi pidi veetma tilgutite all.

Homme siis sama perearsti juurde uuesti hoolduslehte taotlema. Köha ei ole, nohu ka ei ole – lihtsalt see kuradima palavik. Ma lootsin alguses ikka, et äkki on mingi valepalavik või möödan valesti aga no peale lõunaund näitas kraadiklaas jälle 38.5 niiet selge on, et homme ta lasteaeda ei lähe.

Kõige rohkem ma kardangi, et tal on see va mandlipõletik tagasi sest ila eritus on hetkel nagu Berhardiinil. See sümptom oli meil siis eelmine kuu ka. Muidugi või ju loota, et ehk tuleb uus hammas ja homme on kõik ilus ja kolmap saan juba tööle tagasi…  Aga kui hakkabki korduma see mandli jama? Oeh, siis tuleb välja võtta jah?

Nüüd on lapsel palavikualandaja sees ja tuju hea – möllab ringi ja kipub õue ja kui ma poleks palaviku varasemalt lausa kolm korda mõõtnud siis ma arvaks, et laps on terve. Noh umbes nagu mu perearst eelmine kord.

Äkki ei olegi homme enne arstile minekut hea mõte lapsele palavikualandajat anda –  et noh äkki siis võetakse pisut tõsisemalt meid. Sest eelmine kord saatsis see kahtlus, et miks me üldse tulime registratuurist alates.

Silver jääb ka koju appi õde ravima, sest ega ma ei saa ju haige Sahar-Mariega teda hommikul lasteaeda viia või Mariet koju jätta kui Silverit lasteaeda viin….

Nõme on lihtsalt see, et ma jälle kaotan palgas. Just nüüd kus ma igat senti säästes püüan mingi 8000 eurot kokku koguda… Jah umbes nii palju oleks vaja, et uus korter osta. Et seda siis citadele panga pakkumise põhjals kus lepingu tasu oli 1.2% (rõlgelt suur eks?) Kredexi käendus maksaks 327 Eurot, siis veel juurde omafin ja notaritasud ja õppelaenu kinni panek…. et noh keskeltläbi 8000 oleks vaja… brrrrrrrrrrrrrr.  Ilmselt lähebki mul see korteri ostu plaan hoopis 1 aastasesse rahakogunise faasi sest intress 3.5 ei tundunud ka kõige parem. Ehk on aasta pärast paremad tingimused? Loota ju võib…  No krediidipanga otsuse ootan ka enne ära…. äkki tulevad sealt paremad tingimused ja siis tasub jälle mõelda selle ostu peale.

Oeh.. sai paras ving ja hala siia kokku aga no mis siis ikka – tuleb teinekord ka selliseid päevi!

 

Kop-kop punn tuleb!

tuulerõuged, haige laps, hooldusleht, õigus, punn
Punn

Eile sain ma napilt tunnikese tööl oldud kui helistati lasteaiast, et Salam-Silveril palavik ja kaela peal punnid ning kahtlustati tuulerõugeid.

No tore! No on ajastus! Kirusin ma olukorda maapõhja. Nimelt olin just eelmine päev abikaasa (kes muidu oleks võinud haige lapsega kodus istuda) lennukile saatnud.

Et siis terve kuradima September, kui mul oli mees kõrval ei võinud mul lapsed haigeks jääda! Ei! Nemad pidid ootama ära täpselt selle päeva, mil issi Ghanasse tagasi sõidab ja siis haiguse külge korjama! Sest ega ma ju nii lihtsalt ei pääse. Tuulerõuged on nakkushaigus ja on vaid aja küsimus, mil Sahar Marie selle endale külge saab.

Ma tean, haige lapsega hoolduslehele jäämine on minu õigus aga ma tean ka seda, et just nimelt väikelaste suurem vastuvõtlikkus igasugustele haigustele on põhjus, miks väikelaste emasid (eriti just selliseid, kel meest kõrval haiguslehekoormat jagamas pole) ei taheta väga tööle võtta.

Mul sai just katseaeg läbi ning õnneks polegi veel kordagi töölt ära, haigus- ega hoolduslehel, pidanud olema. Lapsed on püsinud üsna terved. Ka Augusti lõpus tehtud lasteaiavahetus läks ilma suuremate tõvedeta. Kuigi Septembris poleks laste haigestumisest olnud miskit hullu, sest siis oli Ibrahim veel Eestis.

Oi kuidas ma ei taha hakata olema see töötaja, kes iga natukese aja tagant haigus- või hoolduslehega kodus istub. Kevadel õnnestus mul need nohuperioodid ema ja lapsehoidja abiga niimoodi ära jonksutada, et ei pidanud töölt koju jääma. Nimelt töötan graafiku alusel ja kui mul on käimas parasjagu lühike nädal siis see tähendab seda, et see nädal on mul vaid kaks tööpäeva. Kui siis laps nohusse jääks siis nende kahe päeva pärast, ma küll ei hakkaks hoolduslehte võtma vaid palkaksin lapsehoidja.

Eile aga tuli kutse laps lasteaiast koju viia just sellisel ajal kus ka minu ema oli tööl. Kusjuures ma olin õhtuks korraldanud juba lapsehoidja, kes oleks pidanud lapsed aiast tooma enda poole kuniks minu tööpäev lõpeb. (Mul tööpäevad ju 20.15ni, samas kui lasteaed sulgeb uksed hiljemalt kell 18.00)

Haigele lapsele ma palgalist hoidjat poleks saanud keset päeva järgi saata, sest siis oleks ta jäänud hätta hiljem oma lapse koju toomisega.

Niiet ei jäänudki muud üle kui ise töölt ära tormata ja see paganama hooldusleht võtta.

Mis omakorda tähendas seda, et Salam-Silveri haigus tuli registreerida ka arsti juures. Seletasin siis Silverile kodus, et nüüd läheme arsti juurde ja näitame arstitädile ka punni.

Tänu Pärnu perearstikeskuse hajameelsetele töötajatele saime palavikus lapsega perearsti ukse taga oodata üle poole tunni.

Nimelt olid nad minu lisanumbri registreerinud eelmisele päevale!!! Saad sa aru? Ma helistan, töölt ette, et olen haige lapsega tulemas – nad ütlevad, et tule kolmeks ja käi enne registratuurist läbi. Registratuuris öeldi, et nii nüüd kõik korras – lihtsalt mine ukse taha ja oota kutsumist, me panime su numbri kirja.

Ja noh nii me siis seal ootasime.

Silver teadis, et arstile peab punni näitama ja nii iga jumala kord kui mõni valges kitlis tädi mööda koridori käis hüüdis Silver kõlava häälega “Tere!” ja osutas näpuga punnile, ise juurde kommenteerides, et “punn”.

Silver mäletas kuu aja tagusest ülevaatusel käigust hästi ka õiget ust ja seda kuidas ma seal koputasin ning mingi hetk kui tal ootamisest villand sai (kabinetti kutsuti järjest teisi haigeid)läks poiss pereõe ukse taha koputama ise samal ajal hüüdes “OPEN lahti! Punn tuleb!” (Open = Ava ik.)

Lõpuks tegigi pereõde ukse lahti ja uuris, mis me seal teeme ning oli väga üllatunud kuuldes, et meil kella kolmeks lisanumber oli. Otsis natukene oma süsteemis ja avastas, et oli jah pandud lisanumber aga EELMISELE päevale!!!!!

Seega no kuulge – Arstikeskuse töötajad!!!! Äkki püüaks veidi hoolsam olla. See siiski on piisavalt vastutusrikas töö – teie väikse nn näpuka tõttu ootasin palavikus lapsega 40 minutit arstikeskuse koridoris ja tegin nn pisikutevahetust!

Tegelikult aga on laps rõõmus ja väga uhke oma roheliste täppide üle. Mürgeldamise järgi küll ei ütleks, et haige või palavikus oleks 🙂

 

Ravimatu Tatitõbi

Eile öösel digiallkirjastasin lepingud – minu lapsed lähevad 18 mai lasteaeda!!!! 18-19 siis harjutame ja 20.05 peavad nad seal juba ilma minuta hakkama saama.

Aga minu väiksemal lapsel on nohu. Ja see nohu on tal olnud juba mingi …ummm nädalaid?

Seega on suht vähe lootust, et ta nüüd järgmise 7 päeva jooksul korda saab. Lapsehoidja teenused olen ma juba alates 18.05 tühistanud. (Välja arvatud see lastehoiust koju toomise teenus). Ja head lapsehoidjat nii viimasel minutil broneerida ka ei ole võimalik.

Kuidas ma viin nohuse lapse lasteaeda? Juba esimesest päevast peale, läheme sinna koos harjutama – teisel aga nina tilgub….?

Öeldakse, et kui nohu ei ravi siis kestab see 7 päeva ja kui ravida siis nädal aega.

No meie oleme ses osas küll kõik limiidid ületanud – nii raviga kui ravita.

Ravi osas siis kasutame ninspreid (see soolalahus) siis Vipise ninatilku ka proovisime, hommikuti loputan füsiloogilise lahusega nina, auru teeme – aga tema ikka tilgub.

Eükalüpti õli tilgad on öösel padja peal ja ka lapse lemmik mõmmi on eeterliku õliga üle tupsutatud.

Laps juba vaatab mind kui mingit napakat, kes ma talle iga päev erinevate orkidega lähenen aga suu asemel topin neid ninna (tema on veendunud, et kõik tilgad, spreid ja muud lahused võiks ikka suhu manustada – ja nii me siis kakleme ja üritame nn õigele augule pihta saada)

Tõsiselt noh – ideid paluks. Mida veel 1,5 aastasega nohu osas ette võtta, et laps kiirelt nohust lahti ja järgmine nädal lasteaeda võiks minna?

Köha ei ole, palavikku ei ole, tuju hea, aga see kuradima nina noh……

Õues käib ta mul nohust hoolimata iga päev sest ilm on ju superlux. Või tõesti peaks ma teda toas kinni hoidma kuni see lekkimine ninast lõpeb? Kuidagi karm tundub…..

 

Basseini hooaeg on läbi /// End of Swimming pool season

Basseini hooaeg on läbi End of Swimming pool season
Ebola viirus teeb Lääne-Aafrikas palju pahandust viimasel ajal ning üleeilse seisuga kahtlustatakse esimest juhtumit ka Ghanas (Kahtlustatakse juba teist korda, aga esimene kord ei osutunud kahtlus tõeseks).

Ghanalased on viirusest tegelikult üsna teadlikud – vähemalt, selles osas, mis puutub viiruse vältimise põhireegleid. 1) Ara katsu Ebolahaiget ja 2) Pane kõrgendatud rõhku hügieenile 3) Väldi metslooma liha söömist.
Siiski on aspekte, mille peale kohe ei tule. Näiteks “Väldi ühisbasseine!” ma lisaks siia juurde kohe tiigid ja järvekesed ka kus metsloomadki suplemas käivad.

Pidasin Ebolat ja ka Koolerat rohkem sellisteks haigusteks, millede eest arvasi end hästi kaitstud olevat – pesemistingimused kodus head, antiseptik käekotis, ulukiliha pole juba ammu söönud ning ega teab mis kätleja/kallistaja ma ka pole. Konservatiivse eestasena eelistan ma tervituseks pigem käega viibata.

Kuid pühapäev basseini ääres oli ju meie pere traditsioon!!! Ehk siis paremate uudiste saabumiseni tuleb puhkepäevadeks uued plaanid teha!

Ebola Virus has caused lot of trouble in West-Africa lately and few days ago they might have recorded the first case also in Ghana. Test results are still pending.

Actually ghanians are quite aware when it comes to the main rules of avoiding the disease. 1) Do not touch the one with disease without special protection. (Unless you are doctor – do not touch at all) 2) Pay special attention to your every day hygene 3) Do not eat bush meat!

But still there are aspects you might think of at first place – for instance “Avoid Public Swimming pools” And yeah to this one I would straight add all sort of lakes and ponds where wild animals too oftentake bath.

At least I thought I were quite protected from diseases like Ebola and Cholera cos I have good water connection in my house and we have no issues with hygene, also my family members are used to carry the hand sanitizer along and bush meat have not been in our menu for long. I am not very touchy either.

But Sunday on the pool sideused to be our family tradition! Well what to do… till better news, I guess we have to make new plansfor our off days! 🙁

bassein, ei ujumist, ebola, koolera, swimming pool, accra, la palm, aaafrika, ghana, avoiding diseases,

Malaaria ennetusravimitest lapsevanema vaatenurgast /// About Malaria preventive medicines from parent's point of view

Malaaria ennetusravimitest About Malaria prevention
Ghana Expat facebooki kommuunis oli küsimus, kas Jaanuaris väikelapsega siia koliv pere peaks võtma Malaaria ennetusravimeid.

Mina vastasin, et kindlasti mitte. Tundub kummaline?

Nimelt tuleb see pere tuleb kaheks aastaks ning Malaaria ennetusravimid – ükskõik millist kaubamärki kandvad, on väga kanged ja omavad ohtralt kõrvalmõjusid. Näiteks Malarooni (mis on üks vähimate kõrvalnähtudega ennetusravim üldse) kõrvalmõjude hulka kuuluvad: palavik, nahaärritused, kõhu- selja- ja peavalud, oksendamine, topelt nägemine, nägemise halvenemine, hirmud, jõu kaotus, kõhu lahtisus, unetus, köha jne. Tõsiselt ma valisin siia listi praegu mingi 13 nähtu 70st.

Nüüd kujutage, ette et ma söödaks seda ravimit väikelapsele? Küsimuse tõstatanud pere laps on 2 aastane, minu poeg peaaegu 10 kuune. Kui mu pojal esineksid sellised kõrvalnähud siis ma ei pruugigi ju aru saada kui ta mingi hetk tegelikult haigeks jääb!

Isegi eisivaktsiine nagu näiteks kollapalaviku vastu, mis on Ghanasse tulles kohustuslik ei saanud ma talle Eestis teha, sest poiss oli siia tuleku ajaks liiga noor – reisivaktsiine ei tehta enne 9 kuu vanuseks saamist. Vaktsiinide vastane ma muidugi ei ole ning nendega sai alustatud nüüd.

Mis aga Malaaria ennetusravimitesse puutub siis, need ei hoiagi Malaariat 100% ära ning juhused, et enetusravimi võtja ikkagi haigeks jääb pole siin üldsegi harvad. Ainult, et sellisel juhul haiglas tehtav Malaaria test viirust ei näita ning selle ajaga kui doktorid püüavad välja selgitada, mis sul viga on, võib juba tõsiseks jamaks minna. Kui aga haigusele varakult jaole saada on Malaaria üldiselt lihtsalt ravitav – Ghana apteegist ostetava 3 päevase ravikuuri hind jääb 5 euro piiresse. Seega, milleks süüa aastaid tülikaid kõrvalnähte tekitavaid ravimeid lihtsalt igaks juhuks samas kui kardetav haigus allub reegline üpris lihtsalt ravile. Jah reeglina, sest erandeid ju ikka leidub. Malaariatki on juba mitut sorti aga õnneks see kõige karmim meie piirkonnas ei levi.

Hoopis teine asi on kui tullakse lühikeseks perioodiks. Sest kes, ikka tahaks oma ühe kuu pikkusest puhkusest troopikas nädala hoopis palavikuga haigevoodis veeta? Kuigi noh samas, mina ei tahaks ka lühikest aega eeltoodud kõrvalmõjude käes vaevelda, eriti kui samal ajal on plaan troopikat avastada 

Kusjuures, mina olen Ghanas elanud peaaegu 5 aastat juba ja pole veel Malaariaase jäänud. Samas kui minu abikaasa kannab selle haiguse käes 2-3 korda aaas. Ehk on teaduse valdkonnas mind ootamas põnev karjäär katsealusena?

There was question raised in Ghana Expat Facebook community: if the family that moves to Ghana with a kid in January should use Malaria preventive medicines.

I replied that definitely not. Sound weird?

Well, the family is going to stay here for 2 years and any brands of Malaria preventive medicines are very strong with loads of side effects. For instance Malarone is a preventive medicine that is considered to be least harmful. Yet amongst its side effects you can find: Fever, skin irritations, stomach- and back pains, headaches, vomiting, double vision, blurred vision, fears, loss of strength, diarrhea, sleeplessness, coughing and etc . Seriously I just piked here 13 out of 70!!!!

So now imagine if to feed this medicine to the kid? The child the family has is 2 years old. My son is almost 10months old. If my son would get those side effects I would not even know when he becomes actually sick.

I could not even do the necessary travel vaccinations to my son before we came here as he was only 1.5 months old then and I was advised not to use travel vaccines before he turns 9 months. So I have started with them just now.

But when it comes to Malaria prevention then the medicines are not keeping you 100% safe. You can still catch the disease even while you are on medications but it will be much more difficult to diagnose it then as the test would not show the result anymore. So while doctors are struggling to figure out what is wrong with you, your condition gets worse.

But if you catch Malaria early – its not too much difficult to cure. When my husband has it I usually buy a 3 days cure from local pharmacy and the price will be less than 5 Euros. So would you really like to eat for years a medicine with such side effects for just in case while you know there is a treatment available? Sure every rule has its exceptions. And there are different types of Malaria but luckily in Ghana the most dangerous one is not that common.

Completely different thing is when one would come just for vacation. Cos who would like to spend one week out of his 1 month holiday in bed with high fever? But in the other hand – I would be quite annoyed to suffer all those above mentioned side effect also during my holiday especially when my intentions are to discover the tropics!

Btw: I have been in Ghana for 5 years by now and have not caught any Malaria yet. So I guess there is nice career waiting for me in Science career track as a test subject. My husband in the other hand is having Malaria 2-3 times every year.

Appi – Moskiitod on vallutanud Achimota!

Kui 2009 suvel Martin esimest korda Malaariasse jäi hakkasime oma Lartebiokorshie kortetis mosktiiovõrgu all magama. 2010 Aprillis sai kolitud Achimota majja ja moskiitovõrguks polnud vajadust – nimelt need 3 sääske nädalas, kes uues kodus minu magamistuppa ära eksisid püüdis siniselt helendav elektrililiste traatidega moskiitolamp kenasti kinni.

Aga nüüd – keset Harmattani – mis on kuiv aega eks, on moskiitod vallutanud minu toa. Lamp jääb selle kamba vastu nõrgaks. Ja vähe sellest et lamp jääb nõrgaks – kolmel viimasel hommikul enne kodust välja minekut piserdan Raidi oma ruumi kuni ise näost siniseks hakkan minema ja siis põgenen tööle. 6htul kui koju tulen leian voodilt paar laipa ülejäänd kamp irvitab mulle lihtsalt näkku. Mingid Power-Moskiitod noh – isegi laepropelleri tuul ei morjenda neid. Nimelt on heaks trikiks teinekord olnud konditsioneeri asemel laetiivik sisse lylitada ja magada selle all – tiiviku vehmikisest tekkiv tuul ei lase moskiitodel voodi kohal lennata. Aga see powerkamp ei lase segada ennast ei mürgist ega tiivikust ning öösel isegi läbi ülepea tõmmatud fliisteki ma kuulen nende ärritavat pininat. Ahhhhhhhhhhhhh!!! rrrrrgHHHH! maga siis sedasi. Samas linnajaos elavad sõbrad kurdavad sama probleemi – et ligi 10 000 moskiitot toas ja lahti ei saa mitte kuidagi. Njaaaa tuleb vaim Malaariaks valmis panna – ligi kahe Ghanas elatud aasta jooksul on minul sõprade suureks imestuseks õnnestunud veel sellest haigusest puutumata jääda. Näis, kas ka nüüd kus moskiitod on vallutanud minu linnajao. Euuuu….