Lastehoiust ja rannarõõmudest

Pole mingi saladus, et kasutan tihti lapsehoidja teenust. Tööpäevad ju kestavad mul suvel kella 21ni ning tihti rakkes ka nädalavahetustel samas kui lasteaed töötab ikka E-R ja 7 – 18.00 

Ma olen mõelnud küll, et igas linnas võiks olla vähemalt üks selline lasteaed, mis töötaks ebatraditsioonilistel aegadel. Ma muidugi ei arva, et sellises lasteaias võiks lapsed siis viibida mingi 7 päeva nädalas ja poole ööni. Oh ei! Sellises lasteaias võiks lapse aiagraagik järgida lapsevanema töögraafikut. Noh et kui lasteaed ise olekski avatud 24/7 siis võiks süsteem olla umbes nii, et lapsevanem esitab iga kuu lasteaiale oma kinnitatud töögraafiku ja vastavalt sellele koostataks lapse lasteaias käimise graafik. Selline graafiku esitamise nüanss oleks siis oluline seetõttu, et lapsevanemad ei hakkaks pikalt avatud olevat lasteaeda ära kasutama ja ikka ise ka oma pesamunadele aega leiaks….

Oeh…. nüüd läks unistamiseks…!

Tegelikult tahtsin ma oma tänasest päevast rääkida!

Tänane plaan oli võimalikult palju aega veeta lastega õues. Aga see plaan läks veidu luhta – eriti just selles osas, mis hommikupoolikut puudutas.

Nimelt läheb mu laste lapsehoidja uuest nädalast laagrisse kasvatajaks ja mul oli kiirelt asemikku vaja. Kuna suvisel ajal on tööd palju, ei olnud ka Agentuuril, millega koostööd teen kohe kedagi võtta.

Nii läkski, et lastega õue minemise asemel hakkasin sõbralistile kirjutama ja kuulutusi postitama – lähenes ju esmaspäev (mil on mu järgmine tööpäev) lausa kohutava kiirusega. 

Kuulutused postitatud – hakkasin oma telefonis postituste lehtedele “refreshi” tegema. Ei miskit.

Lastega õue jõudsin ma alles kella 1 paiku, mil ma muidu oleks plaaninud juba tuppa tulla, et Marie lõunaunne sättida.

Nii läkski päev täiega nihkesse. Pärastlõunal aga hakkas kuulutuste peale lõpuks kõnesid tulema ja ma rahunesin maha. 

Täna oli ka üürimakse päev ja nii võtsin lapsed näppu ja sammusin ranna poole, kus teadsin olevat lähim pangaautomaat. Minu korteriomanik on ise ka ranna lähistel tööl niiet kõik klappis ideaalselt. Veetsingi lastega rannas aega seni kuni korteiomaniku töövahetus algas ja käisin üürirahaga tema poolt tagasiteel koju läbi.

Seal aga teatas toidulõhnade peale Salam-Silver ” I am so hungry!” (Ma olen nii näljane) – nii ei jäänudki muud üle kui peale üürimakset järjekorras koht sisse võtta, et süüa-juua osta. Silver hakkas kohe järjekorras kaaskannatajatega suhtlema – seletas, et tal on kõht tühi ning näitas, et muuhulgas on tal ka raha. 20 senti oli tal siis näpu vahel. Kui tuli minu kord tellimus sisse anda ulatas Silver kassatädile püüdlikult oma 20 senti. 😁 See jäi jotsiks – ma maksin kaardiga!

Natuke tuli söögi saamist oodata ning selle aja peale sai omad portsud kätte paar meie ees varem oodanud klienti. Silver teatas leti ees teenendajale see peale sõjakalt “kuule mul on ju ka kõht tühi!” 😂 Tundus, et selgitus töötas, sest järgmisena oligi meie kord oma toiduports kätte saada.

Lapsed nägid söögikohas ka laude-toole ning tahtsid kohe sinna sööma jääda. Aga ma suutsin nad ikka koju meelitada. Oli ikkagi suht väsitav olnud lastele mööda batuute ja muid atraktsioone järele joosta.

Ahjaaa muideks – meie rannalähedane üürikas jääb septembri alguses vabaks, sest kolime siis oma ostetud koju. Seega kui sulle meeldiks elada Pärnu rannas vanemat tüüpi ning üsna soodsas kolmetoalises ahiküttega korteris siis anna endast märku! Siin on ka vahva tagaaed ning grillinurk ja suveks välja ei visata!
Meie tänane õhtupoolik pildis

Ühiskaardid Pärnusse – Põnev!!!

Alles ma kurtsin, et olin järjekordsele Tallinna koolitusele minnes oma ühiskaardi Pärnusse unustanud ja pidin pealinnas liiklemiseks 2 euro eest jälle uue ostma. Mingi kolmanda kaardi vist juba sest Starmani baaskoolituse ajal kulus mul ka neid mingi 2 tükki. No pole ju harjunud kaasas kandma.

Hetkel mul siis olemas nii isikustatud kui ka isikustamatta ühiskaart. See roheline Tallinna oma. Aga Pärnu kaartide kohta käiva artikli kommentaariumist lugesin välja, et ka Tartu ja Tallinna ühiskaarti saab Pärnus kasutada – lihtsalt peab olema vastava linna sõiduõigus aktiveeritud ja validaator tunneb selle ära ja kui kaardile on laetud raha siis arvestab validaator bussi sisenemisel raha ümber piletiks. 

No ma loodan ikka, et ta teeb selle piletiks konverteerimise õigesti. Sest Starmani baaskoolituse ajast mäletan kuidas Tartu tüdruk kasutas Tallinna bussis Tartu kaarti ja siis validaator arvestas tal pileti hinnaks mingi 55 senti, samas kui Tallinna pilet maksis sel ajal 1 euro. Ma küsisin veel, kas ta on õpilane, aga ta väitis radkindlalt, et ta kuskil ei õpi ning ei osanud pakkuda, miks ra odavamat hinda sai – olevat kogu aeg sellist summat maksnud. 

Niiet kui mu Tallinna roheline kaart peaks hakkama Pärnusse 60sendiste piletite asemel hoopis 1 euroseid pileteid müüma siis saab roheline Tallinna kaart küll kiiresti sinise Pärnu kaardi vastu vahetatud. Muidu küll ei näe põhjust jälle uue kaardi ostmiseks. Kuigi ilusam tundus olevat ka see sinise Pärnu kaardi disain. Aga no homsest hakatakse neid müüma ja Juulist hakkavad kehtima – niiet põnev saab olema! 😉

Ära tegin!

Ma olen nüüd uhke kinnisvara (laenu) omanik 🙂

Täna siis sai allkirjastatd nii laenuleping kui notariaalne ostu-müügi leping. Võtmeid veel kätte ei saanud – need saan HILJEMALT 05.05!

Alguses oli lepingu projektis kirjas, et korteri üleandmine toimub täna. Aga kuna müüad saavad oma uue kodu kätte järgmine nädal, siis lükkus see minu uue kodu kätte saamine natukene edasi. Tegelt 2 nädalaga võtmed kätte saada on minu meelst üsna hea. Seaduse järgi võivad ju muidu eelmised omanikud lausa kuu aega vanas korteris sees venitada.

Ega nad seal otseselt ei elagi sees – aga noh mööbel on seal. Nad ise elavad alumises korteris, mis on ka müügis.

Laenulepingu allkirjastasin kell 10 hommikul ja notar oli siis kell 14. No vot selle vahepealse aja ma kolistasin linnas mööda kasutatud asjade poode, realiseerimiskeskust ja muidu kodu-tavaari müüvaid poode mööda ringi ja tegin plaane.

Ses mõttes läks hästi, et ma midagi ära ei ostnud. Noh, et kui ma eile õhtul seda notari projekti lugesin ja nägin, et mustandis seisis, et üleandmine toimub täna siis tekkis mul plaan kohe peale lepingute allkirjastamist korterisse kraamima ja mõõtma ja mässama minna. Ja selles mõttes palju ei puudunud sellest, et ma oleks notarisse jalutanud täna mingi väiksem kineskoop telekas näpus. 🙂

Telekas jah! No ma plaanin ju korteri Weekendi ajaks ja muidu suveks välja rentida ning ise alles sügisel sinna sisse kolida. Oma kodus olevat telerit ma sinna ette viia ei tahaks, samas ma usun, et kui mu potensiaalsed üürnikud saaksid seal kasvõi vabakanaleid vaadata võimaldaks mul see küsida öö eest suuremat hinda.

No loomulikult mingeid hiigelsummasid ma üürnike telekavaatamise võimalusse kulutama ei hakkaks aga kui ma täna Jenny Kruse heategevuspoes nägin 2 Euroga täiesti normaalseid telereid siis tekkis küll mõte, et miks mitte üks selline korterisse vedada ja toa-antenniga nurka tiksuma panna. Või miks mitte võtta sisse rendi digiboksiga STV 6 eurone põhipakett – siis saaks veidi ilusama pildi ja päris korraliku kanalivaliku sissse.

No – ja kujutate mind nüüd ette seal notaris telekas ja ma ei tea mis muu kraam veel näpus teada saamas, et ma ei saa kohe peale tehingut sisse kolida. :))))) Hahaaa see oleks päris koomiline vaatepilt vast olnud. Noh koomiline oleks igal juhul olnud teleriga asjatada  – isegi kui oleks saand kohe korterisse minna. Seetõttu ma telerit ja nõusid ja vannitoavaipa ja asju veel ära ei ostnudki. Mõtlesin, et saan pinna ennem kätte ja mõõdan igast nurgad ja värgid särgid ära ja uurin üldse ka toas on juba mingeid koaksiaalkaableid kuskil jooksmas. Starmani kaablit sinna majja ei tule, niiet mu võimalused piirduvad igal juhul konkurentidega – STV ja Telia. Või siis jah vabalevi.

Starmani ZUUM TV-d sinna ka ilmselt ei saa paigaldada, sest kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja sellega seoses kehtivad igasugused piirangud. Näiteks ei saanud eelmine omanik paigaldada õhksoojuspumpa kuna see pumba väline osa oleks jäänd siis silma riivama või midagi sellist. Noh siit ma järeldan, et ju siis ZUUM TV antenni ka ei saa maja külge kinnitada. Njah, asjaolu, mida oleks olnud tore teada mõnevõrra varem. Sest õhksoojuspumba paigladamine oli ka mul endal plaanis – aga mis siis ikka  – siis tasub ikka mõelda selle kamina välja ehitamise või infrapuna paneelide peale alternatiivsete kütteallikatena elektriradiaatorite asemel.

Aga igaljuhul Jipikajeeeeee! Varsti saab pilte ja värki ka ja nüüd hakkan suvel turistide pealt hullult pappi teenima ja värki särki. 🙂 Hehhe…tegelt ei jõua ära oodata, millal ise saan sisse kolida aga vot turistidega on see plaan, et nad aitavad mul vajalikku mööblit osta. Et esialgu rendin odavalt vaid magamisvõimalust. J a siis tasapisi tõstan hinda ja ostan iga turisti järel mingi mööblitüki kuni pesa sügiseks enda ja laste jaoks valmis on! :=)

Laenulepingus kui vaatasin seda kogu tagasimakstavat summat 30 aasta jooksul siis hakkas küll korraks kõhe aga samas on mu laenumakse siiski odavam kui mu korteri üür. Ning kui ma jääksin 30aastaks korterit rentima siis maksaksin kokkuvõttes isegi pisut suurema summa ära aga selle tulemusel ei saa renditav pind minu omaks.

Elusaseme laenu puhul ma maksan pangale küll hullult intressi aga lõpuks on kodu minu oma ja ma ei pea muretsema pensionieas eluaseme rentimise pärast!

Praegu haldab maja ISS – aga järgmine aasta tuleb moodustada ikkagi korteriühistu. Seega ootan igati asjalikke tegelasi ostma alumist korterit, et me saaks koos ühe vahva ühistu püsti lüüa ja majas vingeid projekte teha 🙂

Niiet tulge aga naabriks. Alumist korterit saab piiluda siin!

Linnupojad

Kaks viimast nädalat olen jooksnud kahe lasteaia vahet. Silver sai ju koha Tammsaare lasteaeda aga Marie pidi veel järjekorras ootama ja oli seni Põnnila põnn. Hetk tagasi sain aga väga vahva kõne  – nimelt leiti ka Sahar Mariele Tammsaares koht ning esmaspäevast algab seal siis see harjutamise periood.

Tegelikult on Marie ju lasteaias käinud ja enne Põnnila lastehoidu minekutki erinevate kasvatajate hoida olnud ja seega pikka harjutamist ei vajaks. Ja minul sai just puhkus läbi…  Aga no mis teha – lasteaias on lihtsalt sellised reeglid, et kohe ei võeta last pikaks päevaks ning eriti just sõimerühmadel on harjutamise osas karmim kord.

Seega peab issi seal temaga kuidagi hakkama saama  – loodetavasti nad saavad kasvatajatega üksteisest aru. Üks asi on see hiljem viimine ja varem koju toomine aga sõimerühmas ei lasta kohe üksi jääda lapsel ja vanem peab seal temaga koos ikka harjutama ja mängima.

Oleks kuidagi ette teadnud seda, millal koht vabaneb oleksin oma puhkuse teisiti planeerinud aga nüüd läks nii, et Silveriga sai korralikult harjutamas käidud ja Marie uude lasteaeda minek jäi täpselt sellisesse perioodi kus puhkus läbi ja noh vahetult peale puhkust on kuidagi nõme ka vabu päevi lunima hakata.

Aga noh oleks võinud ka hullemini minna – Ibrahim sõidab järgmise kuu alguses tööasjus kaheks kuuks Lõuna-Aafrikasse ja Ghanasse ja vot siis poleks küll olnud kedagi võtta seal Mariega koos lasteaias istuma. Vanaema oleks saand ehk peale tööpäevalõppu küll ta varem ära tuua aga see lapsega koos rühmas istumine ja mängimine oleks lihtsalt ära jäänud.

Huvitav kuidas käib lasteaia harjutamise periood neil juhtudel kui lapsel on kaks töötavat vanemat, kellest kumbki ei saa sel perioodil koju jääda? Oodataksegi lapse lasteaeda viimisega seni kui saab puhkust võtta või? Aga kus laps nii kaua siis on? Mhmmmm…

Silveriga oli ka nii, et kui esimestel päevadel tõin ta sealt enne magamist ära siis kolmandal päeval nägi  harjutamise kord ette, et tuleb järgi minna peale lõunaund. Ehk siis pmst enne seda kui lapsed õue mängima lähevad. Siis oli natuke kahju küll talle nii vara järgi minna ja Silver ise kippus ka uue lasteaia mänguväljakut avastama. Ta enne oli ju Põnnilas ja seal pole hoovi ning lapsed istusid suvi läbi toas!!!!

Seega no ma ei jõua ära oodata Marie rõõmu kui ta saab õuealaga lasteaias käima hakata!!!

Tammsaare lasteaiarühmad kannavad metsloomade/lindude nimesid ning kuidagi vahvalt on juhtunud, et nii Silver kui Marie on mõlemad linulapsed. Üks siis Leevikese ja teine Värvukese rühmas 🙂

 

"Hea kohalik elanik…

…Me püüame Weekend festivali ajal teie elu häirida nii vähe kui võimalik bla bla bla…”

no mingi siukse kirja leidsin ma esmapäeval postkastist kui jooksuringilt tulin. (Jaa ma käisingi jooksmas – sääremarjad siiani valusad :))

Igaljuhul oli kirja ülaosas muudetud liikluskorralduse kaart, kus sain näha, et minu kodutänav on liikluseks suletud.

Siiski, et liikluseks suletud piirkonnas elavad inimesed ikkagi autodega koju saaksid oli kirja teisel poolel märge “Kohalik elanik” ning sinna tuli siis kirjutada auto nr ja aadress. Et siis selle paberiga aknaklaasil laseks reguleerija meil ikkagi kodutänavasse keerata.

Siiski pani mind hämmastama asjaolu, et kirjas öeldi, et “kohalikud elanikud” peavad festivali ajal oma autod parkima maja hoovi ning tänavale jäetud autod veetakse minema.

Ohooo!!

Huvitav, kas linnaisad või festivali korraldajad selle peale ei tulnud, et see, et inimene elab rannarajoonis ei tähenda autoaatselt, et tal oleks maja hoovis parkimiskoht. Mõnel rannarajooni majal ma usun ei olegi hoovi. Meie omal on aga see on suht väike. Minul on näiteks üürilepingus kirjas, et parkimine maja ees tänaval. meie maja hoovi mahuks parkima ehk 3 autot. Kortereid majas on 8!

Tegelikult puudutab see probleem meid vähe, sest meil pole autot. Ja noh antud hetkel on mul selle üle hea meel, sest ega ei häiriks ju üldse kui meie maja ees parkiv auto (olgugi siis et “kohaliku elaniku” tunnusega klaasi all) veetaks lihtsalt minema kuna meil pole hoovis parkimiskohta.

Meie majal on kaks trepikoda ja kuidagi on nii kujunenud, et hoovi parkimist kasutabki see teise trepikoja rahvas (sest värav ja parkimisnurgake on seal pool). Meie trepikoja pool maja otsas on hoopis grillinurk, mida meie aktiivselt kasutame.

Lihtsalt jäin hommikul kiri näpus mõtlema, et ohho ohoo kui suurt lärmi ma lööks kui meio oleks auto ja see lihtsalt minema veetaks…..

 

Pärnu maaklerid halloo!!!

Huvitav kas maakleritele ei meeldi e-maili teel suhelda või milles asi, aga ma saatsin paar päeva tagasi mitu e-kirja teele korterite osas, mis mind huvitasi. Ei mingit vastust!

Võiks mõelda ju, et oh korterid juba ära antud, mis sa enam kirjutad. Aga no täna on just uuendatud, nendest silmahakanud korteritest ühe üürikuulutust. Seega on alles. Ja seega on maakler netis käinud… Kuulutuse juurde on veel märgitud, et selle välja üürimisega on KIIRE!

Amm – ma ju üüriks selle suure tõenäosusega kui nad mulle vastata viitsiks ja noh mul ema saaks sealt veel läbi hüpata ja pilgu peale visata.

Täna tegelt ema lähebki ühte korterit vaatama, aga tolle maakleriga ei suhelnud me maili teel vaid ema saigi ta kätte telefoni teel.

Mhmmmm……

Hakka või tõesti huvipakkuvate korterite maakleritele siit Aafrikast nüüd helistama.

Ok, ootame veits. Vaatab kõigepealt üle, mis uudised sealt rannarajoonist täna tulevad……

 

Fertilitas vs Pärnu haigla

Kui ma 2013 Veebruaris Silveri ilmale tõin oli minu vankumatu otsus sünnitada erahaiglas ning valisin kahest võimalikust variandist välja Fertilitase erakliiniku. Lihtsalt see nimekiri asjadest mida kõike ma sünnituse juures kardan ja mille kõigega ma kindlasti nõus ei oleks tundus liiga pikk, et sellega kuskile riigihaigla vastuvõttu ilmuda.

Ma arvasin, et Fertilitases, tehakse just nii nagu MINA tahan! Et erakliinik ju ometigi ja ma MAKSAN!

Silver sündis erakorralise keisrilõike teel ning kui ma tookord kuulsin, et läheb lõikamiseks siis avaldasin soovi, et seda tehtaks üldnarkoosiga kuna Epiduraali ning lõikuse ajal ärkvel oleku idee oli minu jaoks liiga hirmus. No loomulikult hakati mulle rääkima, et miks kõik see hirmsam variant lapsele parem oleks ja nii. Mina aga kartsin edasi. Oeldi, et räägivad anestesioloogiga, arst tuleb viskab ka KTG-le pilgu pele ja siis TEMA otsustab. St arst otsustab mitte mina. Kuna lapse südametoonid läksid alla ja lõigata oli vaja kiiresti siis ta otsustas narkoosi kasuks. Seega tuli mulle sobivam otsus, aga mitte seetõttu, et mina nii soovisin vaid kuna olukord sundis.

Sahar-Marie tuleku ajaks oli Fertilitas suletud ning Elite juures mõistliku hinnaga lapse ilmale toomiseks jäin ma soovi avaldamisega hiljaks seega tuli värisevate jalgadega teekond ette võtta Pärnu haiglasse.

Pärnu haiglas arvestati minu soovidega rohkem!

Siin oli mul kokku lepitud plaaniline keiser ja see tehakse alati selle va paganama seljasüsti mitte narkoosiga. No hakkasin ikka mina neile seda narkoosi juttu ajama ja ohoo üllatust. Soovitati küll seljasüsti kuid lõplik otsus jäeti hoopis minu teha! Keegi ei sundinud mind lõikuse ajal ärkvel olema kui ma seda tõesti tõesti kardan! 🙂

No, sellest et mulle nii vahva ja tore anestesioloog ja haiglameeskond sattus sain ka mina julgust juurde ja otsustasin ikka seljasüsti kasuks. Tead palju parem on millegi kasuks otsustada kui ei avaldata survet ja mul tõesti valida on! Aga noh, see ei hakanud mõjuma ja lõpuks tuli ikka narkoos. Ise irvitasin, et näe, ma ei suutnud kuidagi valida kumba tahan ja sain siis mõlemad 🙂 lol. 🙂

Ma tegelt kirjutasin anestesioloogi nime isegi üles, et teda blogis kohe eriti kiita (no nii meeldiv ja mõistlik inimene tundus) aga ma olin sel hetkel veel peast rase niiet mul pole hetkel õrna aimugi KUHU ma selle nime üles kirjutasin…. et nojah. 🙁

Ka kõiges muus tegutseti Pärnus minu soovide järgi. Tahtsin varakult intensiivist perepalatisse kolida – sain! Ei tahtnud neid lollakaid valuvaigistavaid ja emaka kokkutõmbeid soodustavaid süste kõhtu – sain valuvaigistiks hoopis küünla, hiljem Paracetamoli tabletid ning emakakokkutõmmete soodustamiseks ka juba teisest päevast hoopis tableti peale. Fertilitases arvati, et nii vara ikka tabalaka peale ei saa. Kõht peab läbi käima ja mis kõik veel. Ka ei huvitanud kedagi, et minu meelest kõige valusam asi kogu protsessi juures oli see valu vaigistav süst, mis oleks võinud siis ka ehk olemata olla.

Eelmine aasta ei osanud ma neid asju Fertilitasele ette heita ja olin valmis sinna ka seekord tagasi minema, sest minu loogika ütles, et kui Erakliinikus juba minu pilli järgi ei tantsita, siis Riigihaiglas ammugi mitte. Aga vaat sulle tünga!

Pärnu kogemus oli lihtsalt nii palju positiivsem, et ma nüüd tõesti ei mõista, mida ma sealt Viimsist viimati otsisin :S

Tagatipuks on uus lõige ka tunduvalt lühem kui Fertilitases tehtu….

Sahar-Marie 18.11.2014

Plaaniline Keisrilõige Pärnu Haiglas, perepalat

18 Novembri hommikul kell 9 sündis Pärnu Haiglas plaanilise keisrilõikega pisike printsess Sahar-Marie Aoude (aka Suhkru-Mari). Pikkust mõõdeti piigale 49cm ja kaalu anti 3140g. Sünnihindeks 8/9. Esimese minuti hinne on pisut väiksem kuna beebi sai ka koos minuga narkoosi. Nimelt Spinaal Anesteesia, mille kasuks ma lõpuks hirmust värisedes otsustasin minu puhul ei toiminudki, seega sain veel sinna narkoosi ka otsa.

Taastumine lõikusest on minu meelest päris hea. Hommikul kell 9 oli opp, samal päeva õhtul kell 6 tõusin püsti ja kolisin intensiivist ära perepalatisse. Abikaasa on endiselt Aafrikas, seega õhtul kell 9 sain täitsa ise hakkama ka lapse puhastamise ja mähkme vahetusega.

Täna on laps 48 tundi vana ja arstid hindavad nii minu kui Suhkrukese enesetunnet niivõrd heaks, et lubavad meid koju. Kindluse mõttes, ning ka mugavama transpordi logistika huvides, otsustasin siiski koju minna alles homme pärastlõunal.

Pärnu Haigla perepalat on väga mugav ja selles mõttes pole mul mingit põhjust siit lahkumisega kiirustada. Kodus on ju vaja hakkama saada juba kahe lapsega ja selles osas kulubki see lisakindlus, mida annab mulle homne kojusõit igati ära.

Vastik pimedus /// The darkness

Vastik pimedus The darkness
Yks asi, mis mind siin eestis (see aasta) häirib( peale külma) on see vastik pimedus. Justkui on päev aga justkui ei ole ka…nagu kell on 12.30 PäEVAL ja mu tuba on PIME! Noh ja selleks, et vähem pime tunduks panen ma kodus keset päeva tuled põlema – sest silmadel on muidu vastik.

Kui ema külla jõuab ta käib ja kustutab tuled erinevatest tubadest jälle hoolega ära, sest elektriarve läheb muidu suureks. No ma ei tea… Praegu ootan põnevusega septembri arvet – võibolla tõesti lööb see mul jalad alt ära ja ma hakkan korteri valgustamisse suurema ettevaatlikkusega suhtuma. Eks näis. Eelmine kord Eestis käies rentisin saunaga korterit – elektri saun oli, ja eks seda ikka sai kasutatud ja ei saanud arvete peale hirmukrampe. Aga noh, see oli 2012-2013.

Muidu – kas Septembri kommukate arve ei peaks juba kohal olema 10 okt? Kui ma ei eksi siis 20ndaks peaksin ma selle juba ju ära maksma… Pärast ongi, et tuleb arve 200 eur tähtajaga üks päev …see oleks veits nõme.

Its dark time in Estonia now – foggy, humid, cold – dicusting. So even on the midday my appartement is dark. So I keep my lights on even at daytime cos my yes just feel uncomfortable in tis stupid semi-darkness.

Well my mom keeps following me and switching off the lights – cos of the utility byll. Now I am on a wait for the September bill – maybe really it will be so huge that will make me to be more careful with the lights?

Will see will see..

Its 10th of Oct already….I wonder if it shouldn be here……

ilm, weather, udu, pime, fog, darkness
Tänane vaade siis magamistoa aknast – isegi kontserdimaja on läbi udu vaid aimatav. Rääkimata kaugematest punktdest. Teoreetiliselt võiks ju kuskilt paista jõgi…. ja Pärnu Keskus… aga see on teoreetiliselt. /// Thats the todays view from my bedrom window. I can barely see the concert-house, thats is actually really close… yeah and somewhere there in the fg should be river and some more Malls…butnot possible to see with such weather….