Voodi vs diivanvoodi?

Nii korteriga hakkab vaikselt ühele poole saama. (Notar on 19.04) 

Nüüd käib hoogne mööbli valimine. Mitte, et mul pärast sissemakse tegemist raha või midagi sellist järel oleks aga mõnest asjast ei saa üle ega ümber. Eriti kui suveperioodil korterit välja rentida tahan.

Külmkapi olen juba välja valinud. Ootab mind seal Euronicsis ja maksab 250 oeh… Muideks – käisin kasutatud kodumasinate poes ka ja seal nagu alla 300 euroseid külmikuid ei hakanudki silma. Niiet jah, külmiku osas – uus tuleb odavam.

Alguses ma olin kindel, et magamisasemeks saab diivanvoodi ja elutoa ning magamistoa eraldan liugustega- et siis vajadusel teha kahest väiksemast toast üks suur tuba ja noh siis on ju hea kui voodi saab diivaniks kokku teha.

See liuguste paigaldamine toimub kunagi hiljem. Noh, millalgi siis kui mul need korteristuga seotud kulutuste esimesed haavad lakutud saavad.

Siis hakkasin mõtlema, et äkki diivanvoodi on püsiva magamisasemena ebamugav ja vaja ikka päris voodit. Kuna korter väike ja panipaiku vähe, siis päris voodi peab kindlasti olema sahtlite või voodipesukastiga.

See tähendab et 200+ Eurot voodiraamile, mis ei sisalda isegi voodipõhja. Sinna osta siis veel juurde need põhja lipid ja madrats ja noh lai madrats (140-160cm) on ka üle 200 euro. Ja noh eeldame, et ma tahaks midagi kobedamat kui katmata vedrudega või ainult vahuga madratsit, siis oleks tulemuseks üks täitsa korralik pankrot.

Niiet hakkasin uuesti vaatama diianvoodite poole. Neile pole ju eraldi madratsit ega voodilippe vaja osta, ning voodipesukastid on ka suuremal osal olemas. Magamismugavuse tõstmiseks saab ju alati lisada kattemadratsi – seda siis kunagi hiljem, kui ma rikkam olen. Nii kaua ehk kannatab vedrude peal ära?

Sest noh diuvanvoodi saaks kätte nii 400 euro eest. Mõne eksenplari lausa 300ga – jah ODAVAMALT KUI VOODI! Ning tegemist oleks ju ka multifunktsionaalsema tootega.

Kellel on kogemusi diivanvoodiga püsiva magamisasemena? Kiitke ja laitke!

Hansamööblis hakkas silma päris vahvaid valikuif:

Selle värv diivanina pole mu lemmik. (Liiga tume) Samas voodina on suht vähe vahet mis värvi kattega see on sest voodipesu on ju niikuinii olemas. Tollel tootel on magamisaseme laius 145cm ja bonnel vedrustus+ vaht. Ei kõla halvasti ju mitte. Voodipesukast olemas ja dekoratiivpadjad kuuluvad komplekti!

See on lihtsalt nii ilus. Aga jah pisut kallis. Et voodi + madrats tuleks odavam. Aga miskit siukest otsiks ma kunagi rikkamas tulevikus siis hoopis sinna elutoa poolele.

ODAV! Noortepärane ja lõbus! Kasutusele võtaks ta voodina aga no diivanina näeb ta ka ju ikka väga seff välja? Magamisaseme laius 155 cm ( Voodi puhul oleksingi sihtinud laiust 160, niiet väga ideaali lähedane). Bonell vedrustus. Vahtu pole aga no selle lisapehmuse saab siis tekitada hiljem (kui rohkem raha on) kattemadratsiga. Sinnamaani ajaks asja ära nii diivani kui voodina. Odavamalt saaks ta kätte igaljuhul kui voodi+madratsi. Voodipesukast ja värgid särgid komplektis.

Digikassa – moodne viis sente koguda

Kes on lapsena hoipõrsa abil sente kogunud? Mina olen. Ok, kui aus olla siis mitte ainult lapsena. Kogusin sente ja siis kui piisav hulk koos viisin need panka. Pankades on isegi olemas need mündilugemise masinad kuhu sai sendid sisse kallata ja siis telleri juures tseki alusel kontole panna. Täiskasvanuna on sellisel müntide kogumise viisil ainult see häda, et müntides sissemakse pangakontole on tasuline. ..

Igatahes mingi mõned kuud tagasi internetipangas erinevaid arveldustooteid uurides tegin endale Digikassa lepingu.

Ma pole sellest siin varem rääkinud, sest arvasin tegelt et mina peale 8 aastat eemal olekut ei tunne kõiki lahedaid võimalusi mida kodupangad pakuvad ning et need kes püsivalt siin olnud kasutavad juba ammu sellist kogumise viisi.

Oleks ilmselt aeg ära õppida, et ei maksa eeldada…… 🙂

Täna ühe tuttava facebooki staatuse all läks aruteluks erinevate säästmise või raha juurde tekitamise võimaluste üle ja seal üks kommentaator mainis ka digikassat, et ta oli niimoodi leidnud ootamatult paarsada eurot kuna oli kunagi sellise lepingu teinud ja siis ära unustanud.

Ja siis hakkasid paljud kohe küsima, et oi mis see digikassa on. Säh sulle eeldusi eks 🙂

Igaljuhul Digikassa on selline vahva SEB panga toode, mile abil saad sõna otseses mõttes digitaalselt sente koguda.

Ehk siis iga kord kui kaardiga maksad ümardab pank summa täiseurodesse ja jagab selle nii, et kaupmees saab oma nõutava osa aga sendid, järgmise täiseuroni, kantakse digikassaga seotud kogumishoiusele.

Ehk siis kui sinu ostude summa on näiteks 8.7 Eurot siis kaardimaksega läheb pangakontolt maha 9 Eurot. Kaupmees saab oma 8.7 Eurot ja sinu digitaalsesse hoiupõrsasse kantakse 30 senti.

Mina sõlmisin selle toote lepingu Juunis ja tänaseks on digikassasse kogunenud juba üle 55 Euro.

Erinevalt tavalisest hoiusest saab digikassaga seotud kogumishoiusest teha ka väljamakseid nii, et kogumine läheks edasi. Näiteks kui mul peaks ootamatult raha vaja minema saan ma Digikassa lepingut katkestamata hoiuselt oma 50 Eurot välja võtta aga järgmise kaardimaksega laekuksid sinna juba uued sendid.

Nii palju siiski tasub planeerida, et kui sul kannatab oodata digikassast laekuva rahaga 3 tööpäeva siis on väljamakse tasuta. Kui aga üldse oodata ei kanna ja raha kohe vaja on, siis digikassat katkestamata on välja võtmise tasu 0,5% summast, minimaalselt 1,6 EUR.

Muidugi kui raha kätte saamisega on hirmus kiire ja ikka teenustasu maksta ei taha siis saav digikassa lepingu lõpetada ja väljamakse laekub automaatselt teie arvelduskontole tasuta. Pärast saab aga digikassa lepingu kerge vaevaga uuesti avada.

Et selline vahva kogumistoode pangaturul, kui keegi veel ei teadnud. Swedbank seda kahjuks ei paku. Hetkel olen teadlik sellisest tootest ainult läbi SEB panga.

Pssst! Ma ei tööta hetkel ühegi panga heaks. (et igaksjuhuks mainin, et tegu polnud minu tööandja reklaampostitusega või miskit säärast)

 

 

Püsikulude vähendamine

Ma võin ju tarbimise pealt hullult kokku hoida ja hambad varnas vireleda aga kui püsikulud on ehmatavad siis on eeltoodust suht vähe abi.

Või noh ma parema meelega sätiks oma harjumusi nii, et esmajärgus kahaneksid püsikulud selle asemel, et pidevalt endale meelepäraseid asju ostmata jätta.

Püsikuludeks on minul siis kõik eluasemega seotud kulud + kommunikatsioon ja transport.

Rendikulu

Rendikulude vähendamiseks oleks vaja kõigepealt kolima hakata aga see jääb esialgu ära. Tegelikult on mu rendikulu täitsa mõistlik vaadates elukoha suurust ja asukohta.

Kuigi jah nii palju olen erinevaid korteri müügipakkumisi uurinud ja arvutanud, et mõista, et päris vahva elamise ostmise puhul jääks igakuine laenumakse pisut allapoole üürimaksest aga selleks, et üldse mingite eluaseme laenude peale mõelda on kõigepealt vaja natukene tööl käia ning ka  oma osaluse summa kokku koguda (mida suurem seda parem).

Internet ja TV

Kuigi suvi on tulemas siis Telekapaketti ei tahaks väiksemaks teha. Tegelikult ma just tõstsin seda (lisasin laste ja filmikanaleid – jah selle liigutuse oleks muidugi võinud suve lõppu jätta). Samas lisakanaleid juurde võttes vahetasin ka pakkujat, kes tegi mulle kolmeks esimeseks kuuks interneti osas 50% lise soodustuse ja sealt säästan ma järgneva kolme kuu jooksul 10 eurot kuumaksest.

Vesi ja Elekter

No elektriarve oli esimesel Eetsis elatud kuul pisut üle 70 euro ja see oli küll jahmatav. Aga siis oli ka talv ning lisaks ahjuküttele oli mul ka elektriradikas öösiti sees ( ja ikkagi oli nii kuradima külm). Külalised muudkui kiitsid, et küll meil on hea soe korter.

Vaatasin üle kodus olevad seadmed – pesumasin energiaklassiga AA, elektripliit mingi vanem Beko, külmkapil ka ei ilutsenud mingit ülimale energiasäästlikkusele viitavat kleebist, soe vesi elektriboilerist,tolmuimeja ostsin ka kõige odavama 1300w.

Kusjuures eile lugesin, et suurem võimsus tolmuimeja puhul ei tähenda alati suuremat eneriga kulu sest võimsama masinaga peab vähem imema ja saab seega kiiremini seadme välja lülitada!

No siin saaks ikka päris palju ära teha. Öeldakse, et igakuise säästmine algab kõigepealt mõne suurema väljaminekuga – näiteks energiasäästlikum külmkapp või pliit ja kokkuhoid tuleb alles aja jooksul.

No mul on küll käsil see “kui palju ma suudan kokku hoida” eksperiment ja selle raames on siis plaan osta nii vähe kui võimalik aga no eile ma siis edasise säästmise huvides ühe sellise mitte otseselt hädavajaliku kulutse tegin.

Ei ma ei ostnud uut külmkappi või pliiti 🙂

Ma ostsin pesukorvi 🙂 irw. Ses mõttes, et ma olen päris tihti masina pesu pesema pannud pooltühjalt kuna pole musta pesu kuskile koguda. Ma varem jätsin pesemist vajavad asjad vannituppa masina peale ja kui see kuhi seal närvidele käima hakkas siis panin masina käima. Otse masinasse ei tahtnud ka musti asju visata kuna see ikkagi seest niiske ja siis on üsna suur tõenäosus, et nad seal masinas pesujärge oodates kenasti hallitama hakkavad.

Veel soovitatakse püsikulude kokkuhoidjatele pesta pesu masinas väiksematel temperatuuridel sest nii kulub vähem elektrit. Ning noh väikestel temperatuuridel pestes saab kokku panna ka heledad ja tumedad riided ehk siis pesukordi tuleb vähem. Ma olen soetanud ka mingid sellised kaltsud, mida saab pesumasinasse pista ja mis siis imavad endasse mustad osakesed ja masinas segunevad värvid ja aitavad siis nimoodi vältida olukorda kus riided üksteisele värvi annavad. Mingid spetsiaalsest superimavast materjalist kaltsud on noh. Kusjuures värvilist pesu masinast välja võttes on küll olnud nii, et see kalts on pesus värvi muutnud aga ülejäänud asjad ei ole. Välja arvatud siis kui ma tütre punast jopet pesin – siis juhtus küll nii, et paar heledamat asja said kena roosaka jume aga see värvide segunemist ärahoidev lapike oli tumepunane. 🙂

Ma tööpluuse pole veel riskinud värvilise pesuga koos pesta – need on ikka väga valged ja ei tahaks oma raha eest uusi küll ostma hakata kui ma need ära rikun. Nende osas olengi suht nõutu – mul valgeid asju on suht vähe ja no kahe särgi ja paari rinnahoidja pärast ei tahaks küll pesumasinat jooksutada. Seega oleks mõistlik käsitsi pesta, samas kuivavad nad peale masinpesu vähem kortsu ja seega on pärast vähem sügamist (elektrikuluka) triikrauaga… :S

Veel meeldib mulle dushi all liguneda suht kaua ja nii poolkeeva veega (ma suudan alati boileri kuumast veest tühjaks kulutada kui dushi all käin) seega sellest harjumisest vabanemine mõjuks päris hästi rahakotile 🙂

Veel tasub sisse harjutada komme elektripliit enne söögi valmimist paar minutit varem välja lülitada.

Võimalusel tasub kokata nii, et kahe pliidi plaadi korraga kasutamise asemel teed toidud ühe plaadi peal järjest. (Nii hoiad elektrit kokku plaadi soojendamise pealt) ja siis paar minutit enne viimase toidu valmimist plaat minutit plaat jälle välja.

Hea harjumus on kui varem valmis tehtud toitu uuesti üles soojendades kasutad selleks ühte nõud. St selle asemel, et eraldi soojendada riis ja kaste – kalla need ühte potti kokku ja soojenda koos. Tundub nii elementaarne eks? Ma tean, et tegelt paljudele ei meeldi selline kokku keeratud ja koos soojendatud gemüüse (noh minu abikaasa näiteks , aga kui aus olla ei meeldi talle üldse üles soojendatud toit). Aga selles osas maitsemeele ümberõpetamine mõjub jälle rahakotile hästi.

Vannitoa põrandakütet asendab hetkel vaip. (Põrandaküte lakkas töötamast aga pärast elektriarve nägemist ma leidsin, et ei olegi kiiret selle korda saamisega) 🙂

NB! Minu eesmärk ei ole hakata ennast hullult piirama ja tireleid viskama selle nimel, et hullult raha kokku hoida vaid pigem otsin lihtsaid võimalusi oma elustiili ja harjumusi rahakotisõbralikumaks kujundada…. 🙂

On ehk mõnel lugejal vahvaid nippe kuidas püsikulusid vähendada?

 

Elu võimalikkusest Eestis.

Aeg ajalt viskab Ghana meile abikaasaga kopa ette ja ikka juhtume arutlema teemal a mis oleks kui koliks Euroopasse.

Tegelikult on need suht ulmevaldkonda puutuvad teemad, sest ega Eestisse või mujale Euroopasse virelema ei taha ju keegi kolida. Seega oleks eelduseks, et me leiame abikaasaga mõlemad Eestis tasuvad töökohad. Mhmmm tahab keegi palgata Eestikeelt mittekõnelevat palestiinlast?

Jah seda ma arvasingi 🙂

Ups ja siin küsimuses jäi ju lausa mainimata, et palgaootus oleks pigem kõrge. Ikka ei ole pakkumisi? Hämmastav :)!

Mina ehk midagi leiaks, aga et abikaasa siis koduseks? Ei no jah… eeem miks mitte – oleks keegi vähemalt, kes lapsed lasteaeda tooks ja sealt viiks… huvitav kuidas ma abikaasale seda ideed serveeriks? 😀
Lisaks kahele lapsele tuleks meiega kaasa veel koer. Ja mitte mingi väike krants vaid korralik Saksa-Lamba jurakas
Seega tuleks eluasemeks rentida korteri asemel hoopis maja – Voila! (Ei, ma ei kavatse minna kaasa moevooluga leida Facebooki abil koerale uus omanik “seoses elustiili muutusega” ja lihtsalt 3 aastat tagasi endale võetud vastutus mugavalt kellegi teise õlule veeretada!)
Siit tuletus – kui abikaasa on kodune peaksin mina saama töö eduka firma juhatuses – sest noh kuidas muidu linnas maja rentida eks?
Variant oleks muidugi hoopis maale kolida – njaaa…. See seaks aga omad piirid tööl käimisele. Välja arvatud juhul kui ma iga 1.5 aasta kohta paljuneda ja 300 eurosest emapalgast elatuda ei plaani. Mis toob mind tagasi punkti juurde, et ega keegi ju Euroopasse virelema kolida ei taha .
Ehk siis nokk-kinni-saba-lahti situatsioon.
Muidugi võiks ju oma äri Eestis püsti panna ja mis kõik veel aga mingi Araabia snäkkide putka kuskil türklase kebabi-äri kõrval , mis ainult suvisel ajal käivet teeb kuulub jällegi pigem sinna virelemise kategooriasse ning korralikuks ehitusäriks (kus abikaasal reaalselt oskustepagas on) ei ole Eesti veel valmis. Või ma eksin?
Igal juhul hiilgavad äri ideed ja motiveerivad palgapakkumised on oodatud. 🙂

For my international readers: Sorry nothing interesting here, just wondering over possibilites to move back to Estonia.

us, silver, salam-silver, ibrahim audi, meie, us, perekond, palestiina-eesti, kamp, accra, ghana

Tegevjuht puhkusel

Varsti Varsti astub minu boss lennukile et Liibanoni kahen2dalasele puhkusele s6ita.

Loetakse peale s6nad:

“Ma tahan k6ik teada, mis kontoris toimub! Selge? Mitte ykski raha ei liigu enne kui sa mulle pole helistanud. Laost ykski materjal ei liigu enne kui pole helistanud. Keegi ei kasuta autot, minu kontorisse peale sinu keegi ei sisene… mitte keegi ei sisene ega valju ettev6ttest enne kui sa pole helistanud… raamatupidaja annab sulle iga p2ev aru mis on makstud ja mis maksmata ja sa helistad ja loed ette, iga p2ev, mitte yhtegi liigutust ei tee ilma mulle helistamata, keegi tuleb kontorisse helistad, kui l2heb siis j2lle helistad, selge?”

“mhmhmhm… selge”

“Mis t2pselt on selge?”

“Keegi tahab raha – helistan, Tootajad vajavad materjale – helistan, keegi tuleb v6i l2heb – helistan, keegi ei kasuta autot ega sisene kontorisse, raamatupidaja annab aru ja mina j2lle helistan… kas sai k6ik?”

“Just helistad, ma tahan k6ik teada, mis kontoris toimub! Iga p2ev helistad! Aga ei mingeid armastus ja igatsevaid s6numeid kui ma 2ra olen mu telefonil on roaming..”

“H6k6mm???!!!???”

“T2hendab 2rikoned eranditult, iga p2ev! selge?”

“Selge, 2rik6ned ja iga p2ev!”

“Iga kiri mis tuleb sa skanneerid ja saadad mulle, selge? Ma tahan k6ik teada mis kontoris toimub… iga p2ev… iga liigutus… keegi ei kasuta minu autot, keegi ei…”

“… ei kasuta sinu kontorit – meil see oli juba, veel midagi?”

“Jah, Iga p2ev tahan ylevaadet mis toimub, igast asjast, selge?”

“Jah, selge, ilusat puhkust….”

Ma luban, et ei keeda endale enam kunagi ise kohvi…

Vestlus ylemuse kabinetis:
Big Boss (BB) “Kes sulle T2na hommikul kohvi valmistas?”
Ety: ” mq?????”
BB “yhes6naga Ibrahim r22kis, et sa keetvat endale ise kohvi ja tegevat syyagi!! Kas sa ei tea milleks ma olen majja koka palganud?”
Ety: “Vabandust mulle teinekord meeldib ise syya teha ja kohvi kohta ma tean ju ise k6ige paremini kuidas mulle k6ige rohkem maitseb!”
BB “Einoh kui sa tahad, et mu tootajad laisaks muutuksid siis nii ytlegi! Kas ta tahad mu personali laisaks muuta? Kurat!!!! Saab ju oelda kui palju suhkurt v6i midagi peab panema!”
Ety: “Mqmm ei taha kedagi laisaks muuta, vabandust, enam ei tee ise kohvi!”
BB: “OK, aga mida sa oma tassiga parast kohvi joomist tegid?”
Ety (kerge sydamega): “Viisin kraanikaussi ja j2tsin selle sinna!!!!”
BB (vingus n2oga): “Oeh….mmm no hea kyll.. v6id minna!”

Selge…minu viimane vastus andis 50%;
100% tulemus oleks ilmselt olnud miskit stiilis “Kukutasin p6randale” v6i “j2tsin sinna vedelema kus kohvi joomise l6petasin”

Aga ylemust tuleb austada ja edaspidi kaagutan hommikuti koogis nagu puudega inimene: “2 tl kohvi puru, 4tl suhkrut, kuum vesi, piim, ei veel piima, veel, ok segada, sega natuke veel suhkrut on ju palju ole hea pane yks lusikas suhkrut veel!!!!!”

Aga muidu l2heb h2sti, too meeldib, elamine meeldib ja eile t6steti juhatuse otsusega mul juba palka, millest 500 USD (ehk siis see juurde lisandunud osa) hakkab Eestisse laekuma, teenindamaks seal v6etud laenu! Juhhei!

Viimane tööpäev!

Täna siis viimane tööpäev GSM torne ehitavas firmas.

Homme kolimine uude toredasse majja – ajee! Hüvasti veekatkestused!

Neljap alustan tööd uues kohas – saan lepingu ja viisa ja kõik asjad ka! Siis asun uurima pangakonto tegemise võimalusi – see sularaha kodus hoidmine on ikka täiega ära tüüdanud!

Natukene on vanas kohas juhmitamist, nimelt ei tuldud siin selle peale, et kui ma töötasin mitteametlikult ja lahkun nn suusõnalise kokkuleppe alusel, et ma siis ikkagi pea poole tööl oldud Septembri eest raha tahan.

Aga vot tahan küll!

Olukord Ghanas (laual on tööpakkumine)

Tehti huvitav pakkumine.

Elektiinstallatsiooni firmas projektidel silma peal hoida ja kuluarvestusega tegeleda alias juhi abi.

Firma pakub:
Palk katseajal 500 Eur kätte
Tasuta elamine kõigi mugavustega majas, muust Ghanast eraldatud valvega rajoonis kus on isegi tänavanimed. (Kolleegiga kahasse aga maja on piisavalt suur)
Tasuta Transport (St auto juhiga: tööle, koju, poodi – kolleegiga kahasse)
Maja abiline (peseb, triigib, koristab) – ettevõtte palgal
Kokk – ettevõtte palgal
Kord aastas lennu/bussipilet koju ja tagasi. (Mina saaks oma esimesed bussipiletid välja võtta 6 kuu pärast)

Kuidas on olukord Eestis?
Mis teie minu asemel teeksite?

Auch – valus vanus!

Minu seikluste jälgijale ei ole ilmselt üllatuseks, et ma kojusõitu plaanin. Hetkel üks Filipiinide laev on palju tõotav. Lucia küll unustas ähmiga uurida kuhu Euroopas täpselt laev sõidab aga teada on et väljub kahe kuu jooksul ja võtab peale. Noh hea seegi.

Vaatan siis kriitiliselt rahakotti ja teen arvutusi. Euroopa misiganes riigist peab ju busside või rongidega kuidagi Eestisse logistama.

Nii see valus pool siis…. Esiteks et kurja – lennupiletid vaat, et kordi soodsamad kui bussipiletid Keskkeuroopas Eestisse. Võtsin reisiplaaneerimise algpunktiks Saksama – hea keskel ja noh umbkaudu ju kuskilt sealt kaudu tuleb logeerida.

Nii bussipiltetite hinnad siis…. piidlen tabelit:
5-12.a. lapsed – EI,
13-18.a. inimesed ja üliõpilased (ISIC) – EI,
19-26.a. inimesed, ITIC, Euro26 – JAAA….. AI KURJA ENAM MITTE!
Inimesed > 59. a., invaliidid, lisakoht – EEEMMMM SEE KA MITTE
Kuni 5.a. lapsed – KOHE KINDLASTI MITTE.

Aga kus siis mina?????? Ei olegi piletit???

Sukeldun uuesti tabelisse – see kõige esimene rida, mida ma esimesel vaatlusel lihtsalt ignoreerisin – see mille järel see kõige suurem number seisab; STANDARD PILET – F…K Ropendada tahaks.

Et, nüüd mul siis jõudis kohale mis tunne on olla täpselt nii vana, et ühtegi soodusgruppi ei mahu.

Varasemalt vähemallt see Euro26 pangakaart oleks halvimast päästnud, aga nüüd esimest aastat ka sellest grupist väljas – nuuuuuux, mitte et mul see kaart veel alles oleks või midagi.

KHMHKHMKHMMMMM On kedagi ehk Oktoobris Euroopa X-puntkist autoga Eestisse sõitmas?