Digikassa – moodne viis sente koguda

Kes on lapsena hoipõrsa abil sente kogunud? Mina olen. Ok, kui aus olla siis mitte ainult lapsena. Kogusin sente ja siis kui piisav hulk koos viisin need panka. Pankades on isegi olemas need mündilugemise masinad kuhu sai sendid sisse kallata ja siis telleri juures tseki alusel kontole panna. Täiskasvanuna on sellisel müntide kogumise viisil ainult see häda, et müntides sissemakse pangakontole on tasuline. ..

Igatahes mingi mõned kuud tagasi internetipangas erinevaid arveldustooteid uurides tegin endale Digikassa lepingu.

Ma pole sellest siin varem rääkinud, sest arvasin tegelt et mina peale 8 aastat eemal olekut ei tunne kõiki lahedaid võimalusi mida kodupangad pakuvad ning et need kes püsivalt siin olnud kasutavad juba ammu sellist kogumise viisi.

Oleks ilmselt aeg ära õppida, et ei maksa eeldada…… 🙂

Täna ühe tuttava facebooki staatuse all läks aruteluks erinevate säästmise või raha juurde tekitamise võimaluste üle ja seal üks kommentaator mainis ka digikassat, et ta oli niimoodi leidnud ootamatult paarsada eurot kuna oli kunagi sellise lepingu teinud ja siis ära unustanud.

Ja siis hakkasid paljud kohe küsima, et oi mis see digikassa on. Säh sulle eeldusi eks 🙂

Igaljuhul Digikassa on selline vahva SEB panga toode, mile abil saad sõna otseses mõttes digitaalselt sente koguda.

Ehk siis iga kord kui kaardiga maksad ümardab pank summa täiseurodesse ja jagab selle nii, et kaupmees saab oma nõutava osa aga sendid, järgmise täiseuroni, kantakse digikassaga seotud kogumishoiusele.

Ehk siis kui sinu ostude summa on näiteks 8.7 Eurot siis kaardimaksega läheb pangakontolt maha 9 Eurot. Kaupmees saab oma 8.7 Eurot ja sinu digitaalsesse hoiupõrsasse kantakse 30 senti.

Mina sõlmisin selle toote lepingu Juunis ja tänaseks on digikassasse kogunenud juba üle 55 Euro.

Erinevalt tavalisest hoiusest saab digikassaga seotud kogumishoiusest teha ka väljamakseid nii, et kogumine läheks edasi. Näiteks kui mul peaks ootamatult raha vaja minema saan ma Digikassa lepingut katkestamata hoiuselt oma 50 Eurot välja võtta aga järgmise kaardimaksega laekuksid sinna juba uued sendid.

Nii palju siiski tasub planeerida, et kui sul kannatab oodata digikassast laekuva rahaga 3 tööpäeva siis on väljamakse tasuta. Kui aga üldse oodata ei kanna ja raha kohe vaja on, siis digikassat katkestamata on välja võtmise tasu 0,5% summast, minimaalselt 1,6 EUR.

Muidugi kui raha kätte saamisega on hirmus kiire ja ikka teenustasu maksta ei taha siis saav digikassa lepingu lõpetada ja väljamakse laekub automaatselt teie arvelduskontole tasuta. Pärast saab aga digikassa lepingu kerge vaevaga uuesti avada.

Et selline vahva kogumistoode pangaturul, kui keegi veel ei teadnud. Swedbank seda kahjuks ei paku. Hetkel olen teadlik sellisest tootest ainult läbi SEB panga.

Pssst! Ma ei tööta hetkel ühegi panga heaks. (et igaksjuhuks mainin, et tegu polnud minu tööandja reklaampostitusega või miskit säärast)

 

 

11 thoughts on “Digikassa – moodne viis sente koguda

  1. Milleks on sul vaja panku nuumata ning sealset digikassat kasutada? Et seda kätte saada, pead ikka kas arvuti taha istuma, helistama teenindajale või pangakontorisse minema. Kasuta oma kodust põrsakest ei moosipurki edasi ja pane sinna oma mündid. Koduse kassa puhul ei pea sa mingit teenustasu maksma ja võtad siis kui võtta vaja. Oma alakontole aga võiksid iga kuu säästa kasvõi 10% kui mitte enam.

  2. Koduse põrsaga on tülikam. Pärast on mul kuhi sente ja siis lähen nendega oste tegema ja vihastan kõik inimesed enda kassa järjekorras välja.

    Kui digikassast on aega kolm päeva väljamakset oodata ei ole ka sellel mingit teenusetasu pigem maksab pank hoiustamise eest intressi.

    Kuid tõsi – tänapäeval need hoiuseintressid on nii väiksed, et mina kasutan digikassat mitte intressi teenimise eesmärgil vaid ikkagi kuna leian, et saa on hoiupõrsale palju mugavam alternatiiv ning hea võimalus raha kõrvale panemiseks väga väikeste summade kaupa ja ilma sellele otseselt mõtlemata.

  3. Meil on need rahapõrsad dubleeritud. Mehel on seesama digikassa ja sinna kogunevad arvestatavad summad. Hea koht, kust võtta kui mõni ootamatu kulu tekib. Aga harilik kassapõrsas on meil kodus ka, sinna lähevad suuremad mündid (1€, 2€ ja 0,5€). Kui väiksemat summat sularaha vaja siis on sealt hea võtta. Ja väiksemaid münte kogume kodus samuti, kui suurem hunnik koos siis viime need nõnda väiksesse poodi või tanklasse ja vahetame paberrahaks. Sendid on tanklates hinnatud kraam, ka punaseid münte ootavad nad rõõmuga.
    Ja siis ongi nii, et tundub, et oled vaene kui rott aga kui järele mõtlema hakata siis selguvad kõik need peidetud varud 😀

  4. Tegelikult on säästmine päris huvitav hobi, kui hakata sellesse süvenema. Veelgi huvitavama pildi saab siis kui oma kuludest hakata ecxeli tabelit pidama, kuhu igasse lahtrisse kirjutad erineva kululiigi: toit, riietus, hügieen, majapidamine, väljaskäigud, jne. Võrrelda kuude viisi neid kulusid märkad kohe, kus oled priisanud. Ka toidu osas saab erinevat lihakraami soodusmüügist lausa ette osta ning portsjonite kaupa jäässe panna. Lisaks kuivained. Odavaid ja mitmekesiseid retsepte saab internetist leida. Talunikelt saab odavamini kartulit, kapsast, porgandit, isegi liha ja mune. Mõni toob need koduukse ette. Poole aastaga olen ma niiviisi päris soliidse summa säästnud.

    1. Mul on mobiili app kuhu panen oma tulud ja kulud kategooriate kaupa kirja. Märksa lihtsam kaasas kanda ja uuendada kui Excelit. Kunagi jälgisin Exceli abil ka. SEB internetipangas saab veel aktiveerida rahapäeviku, mis samamoodi kategooriate kaupa kulutusi jälgib ja teeb seda kusjuures üllatavalt täpselt. Aga see muidugi eeldab et enamik kulusid käib läbi panga.

  5. “SEB internetipangas saab veel aktiveerida rahapäeviku, mis samamoodi kategooriate kaupa kulutusi jälgib ja teeb seda kusjuures üllatavalt täpselt.”
    Ei tea miks peaks pangale teada andma oma kulutamisharjumusi? Teadlik inimene arveldab sularahas.

  6. Minu jaoks on kaardiga arveldamine mugavam. Pole eriti harjunud sula kaasas kandma. Eks igaühele oma. Muidugi võid arveldada sulas ja säste koguda hoiupõrsasse ja kulutusi üles kirjutada märkmikusse kui see sinule mugav on. Ma ei arva, et see sinust veel teadliku inimese teeb. Pigem usun, et teadlik inimene just teadvustab endale erinevaid võimalusi. Pigem selline “jumala eest mitte lasta pangal teada saada kuhu ma kulutan” mõtteviis tundub minule mingi imeliku paranoiana. Või noh võimalik, et ma ei saa sellisest mõtlemisest aru sest mul küll pole midagi varjata ja mul on suht savi kui pangahärrad saavad teada kui tihti ma poest saia, hügieenisidemeid ja muud säärast ostan…

  7. Ega lehvitada oma mehe krediitkaardiga pole ka just mingi eriline tarkus. 😀 Paranoiaga pole siin mingit pistmist. Lihtsalt sularahaga arveldamise põhimõte on imelihtne – kui sead eesmärgiks et rohkem ei kuluta kui palju on rahakotis rahatähti, siis seda ka ei toimu ja näed ka oma raha kahanemist paremini. Panka aga jõuavad tehingute broneerimised ja tehingud ise mitu päeva hiljem. Nii et võid täna osta ja äppida oma moblas, kuid kontolt pole see summa veel maha läinud ja teadvusse jääb ikka info, et sul on kontol see summa, mis vastu vaatab. Tegelikult aga on vähem. Pealegi on makseterminaalid tihti tuksis ja võid kassas maksmisega jääda kimpu.

  8. Ma ei lehvita oma MEHE krediitkaardiga. Ma kasutan OMA enda deebetkaarti. See, et info panka võib hiljem jõuda pole kunagi probleemiks saanud sest mul pole kombeks oma kontot nulli kulutada. Eks igale ühele omad nipid. Kes tunneb, et suudab kulutusi paremini planeerida ja rohkem säästa sularaha kasutades, kes eeldistab pangakardiga tehinguid teha. Minule panga pakutavad võimalused igatahes sobivad.

  9. Mul hoiangi oma kaardikontot tühjana, et ei tekiks kiusatusi. 🙂 Säästmise jaoks on mul ilma kaardita alakonto. Kõige enne maksan kõik maksud ja kuna tean palju võib kuus minna toidu, majapidamise jms peale, siis sellevõrra jätan omale alles ka sularahaks, ülejäänud läheb kõik säästmise kontole. Kui midagi suuremat vaja osta, on hea sealt võtta. Kaplustest tsekkide küsimine on muutunud mulle harjumuseks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *