OK, aafriklane! Külasta Eestit – aga kui tagasi ka plaanid minna saad pileti soodsamalt!

Ma maadlen siin mingi teist päeva abikaasa lennupiletitega. Olles võrrelnud nii KLMi kui Turkish Airlinesi hindu ja lennugraafikut siis hetkel jääb valikusse lendamine KLMga sest Türklastega lennates tekiks abikaasal Istanbulis mingi 20 tunnine ootamine, mille kestel ta ei saaks hotelli minna kuna peaks selleks eraldi viisa taotlema, milleks meil hetkel pole aega. 20 tundi lennujaamas oodates ta kulutaks selle sama summa raha, mille võrra türklaste pilet odavam on, lihtsalt ära.

Seega KLM.

Õiget piletit otsides sain tunda seda lennupiletite hinnastamise valu ja võlu. Näiteks eile tänaseks pileteid otsides näitas hindu vahemikus 1300- 1500 dollarit. Aga eile lõunal samal õhtul väljuvale lennule oleksin ma saanud alla 1000 dollarilise hinnaga.

Läks kiirelt abikaasale teele ekraanipilt ja küsimus: “Jõuaks sa juba täna õhtul lennule?”

Jaa jõudnuks. Aga ma olen hetkel Tallinnas koolitusel ja kogu suhtlus toimus 10 minutilise pausi ajal. Oodatud vastuse laekumise hetkeks algas loeng juba peale. Noh, mis siis ikka – ootame poolteist tundi ja ostame ära. Loengu ajal ei hakka ju nutitelefoni näppima ja siis mingi krediitkaardi andmeid sisestama.

Pooleteist tunni pärast kui mul paus tekkis pakuti samaks päevaks piletit juba 1600 dollariga.

Niiet ilma jäin.

Ma täna muidugi lootsin, et saab uuesti 980 dollariga viimase minuti piletit täna õhtuks aga tutkitki. Tuli see kallim variant võtta.  Tagasimineku kuupäeva sättisin ka nii, et ikka võimalikult soodne tuleks – et sõltuvalt sellest mis päeval ja mis kell tagasi lennata näidati kui palju peab siiatuleku piletile peale maksma tagasilennuks. 

No seda olen ma muidu kogu aeg teadnud, et kaheotsa pileti ja üheotsa pileti hinnavahe on suht väike aga no nüüd õnnestus mul leida selline tagasisuuda pilet, mille kasutamise eest suisa makstakse 43 dollarit peale!

No arvata on, et just see sai valituks! 

Huvitav, mis see loogika siin taga on? Aafriklased koju tagasi saata? 😁

No ega sekeldused muidugi sellega läbi ei saanud. Kuna pilet on samaks päevaks siis ei olnu võimalik online krediitkaardimakse ja seega olengi hetkel Taxify abil lennujaama teel, et see pilet kaardiga lihtsalt ära maksta. Ma muidugi ei mäleta, mis ma omal ajal selle kaardi ostulimiidiks panin. Ghana kaart ju! Niiet vabalt võib tekkida mingi jama, et lennujaamas mul see makse läbi ei lähe ja siis tuleb abikaasat veel mõned päevad oodata sest internetimaksetel mul see ostulimiit ei jää ette aga siis mul tuleb valida lihtsalt mõni hilisem lend. Homne lend on 1600 dollarit. 20 juuni saaks veel 1300ga aga jeerum – see on nii kaugel ju! 

Niiet pöidlad pihku!

Eesti õhku enam pole – tuleb türklastega lennata!

Oeh, kui mul Septembris ühe potentsiaalse Eesti tööandjaga Skype intervjuu oli, siis Estonian Air veel toimis ja elu oli ilus! Ma olen kahel korral lennanud Accrast KLMiga koostöös Estonian Air ja no tipp-topp! (Vaata: SIIA, SIIA ja SIIA!)

Septembris piilusin hindu ja naersin – edasi tagasi pilet sellise KLMi ja Estonian Airi komboga oli isegi odavam kui üks ots. See jättis sellise mõnusa “Kui kõik läheb halvasti saan ju tagasi tulla” kindluse õhku.

Nüüd kui KLMi hindu uurin siis on tunduvalt odavam ikkagi vaid üheotsa pilet osta.

Aga hoolimata sellest, et Nordic Aviation on välja hõiganud, et neil KLMga koostöö on, ei saada KLM mind Amsterdamist otse Tallinnasse vaid lennutaks kõigepealt Pariisi kust ma peaks edasi lendama siis juba prantsuse õhuga (Air France).

Mul üksi poleks sellise ringreisi vastu miskit aga kahe väikelapsega jääb see ära. Eriti kuna nüüdseks hakkab üha enam jumet võtma plaan, et abikaasa läbi Egiptuse lendab.

Seega tundub ainumõistlik valik olevat Turkish Airlines – nemad küsivad minu ja kahe lapse Eestisse transportimise (üks ots) eest täpselt 1000 eurot ja vahepeatus Istambulis 4 tundi on ka täpselt selline paras aeg lastega läbi transfer deskide kulgemiseks.

Njaaaaa põnev põnev!

Kusjuures eestlaste Lendama.ee tundub olevat täiesti super lennupiletite vahendaja…. On kellelgi kogemusi nendega?

Reisimine väikelapsega Amsterdam-Tallinn-Pärnu /// Traveling with toddler Amsterdam-Tallinn-Pärnu

Reisimine väikelapsega Amsterdam-Tallinn-Pärnu Traveling with toddler Amsterdam-Tallinn-Pärnu
Kuigi minu kahe lennu vaheline aeg 2 tundi 15 minutit ei ole teab mis, pikk. Eriti kui reisida läbi suure lennujaama nagu seda on Schicpol ja eriti kui reisida väikelapsega, otsustasin ma siiski enne Euroopa lendude sektorisse tormamist teha üks organiseerimise peatus. Sest niimoodi pagas pilla-palla ja jalavarjudeta laps kord loha järel kord kaenlas nagu me Accras lennukile tormasime ma enam ei tahtnud. Valetan, enne organiseerimispeatust tormasin inva wc-sse. Sest kõik see 6 tundi Accra-Amsterdam lennukis ja aeg turvakontrollis mul ei olnud ju võimalust tualetti kasutada.
Pagas kompaktsemaks pakitud, lapsele tennisedki jalga saadud asusime värav B poole teele. Ma hiivasin käsipagasi transportimiseks ka ühe käru, ning lootsin, last selle ülemises korvis sõidutada aga Silver pidas korvi siiski liiga egamugavaks niiet võtsin ta parem käekõrvale. Nii me siis liikusime samm-samm haaval tolliväravate poole sisenemaks Euroopa lendude tsooni. Tolliväravates ilutses märk, mis keelas sisenemise käsipagasit kandva käruga. Egas midagi. Seljakott uuesti selga ning kaks väiksemat kotti näppu. Silver tassis oma Nemot ise ning oli minu külge kinnitatud rihmaga. Nimelt eelmadasin ma Accras laptopi kotilt õlarihma, mille ühe otsa kinnitasin pandlaga enda pükste vööaasade külge ning teise otsa Silveri pükste vööaasade külge. Sedasi laps rihma otsas reisimine võis imelik välja näha küll aga osutus väga kasulikuks turvakontrollis. Nimelt arvas Silver, et kõige parem aeg ringi luusimiseks on siis kui tollitöötajad lapsetoite kontrollivad ja mina kotti kokku-lahti pakin. Tüng! Ei saanudki kaugemale uudistama minna kui üks meeter, sest rihm pidas ta kinni! Onneks väga häälekat sellele ei protesteeritud.
Hollandi immigratsiooni töötajad olid tegelikult väga vahvad. Mängisid Silveriga ja pöörasid tähelepanu ka Nemole.
Turvavärvatest läbi ning õnnelikult Euroopa lendude sektoris nägin silti, et minule vajalik värav asub umbes 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel. See tegi umbes 45 Silveri kõnniminutit. Ma ei hakanud enam uut käru pagasi jaoks otsima ning kandsin seljakotti seljas ning kahte väiksemat kotti näpus. Silver kandis Nemot ning selle võrra oli seljakotis rohkem ruumi minu fliis-jakile, mille olin kaasa haaranud juhuks kui Hollandis või Eestis peaks hirmus külm olema. Accras tormates oli mul see jakk ka veel käe otsas. Ja Silveri jakk ka.
Jõudsime aegsasti soovitud värava juurde. Kell näitas, et oodata on vaja umbes tunnike kuid sellegi poolest ei kippunud ma ümberkondsetesse restoranidesse ega poodidesse aega parajaks tegema. Silveri jooksu ja ringi luusmise tuju oli ka mõneks ajaks ammendatud ning puhkas väga hea meelega toolil jalga ja mängis Nemo ja teiste mängukaladega.
Varsti hõigatigi, et boarding Tallinna lennule on algamas ning eelisjärjekorras oodatakse äriklassi reisijaid ning lastega reisijaid. See meile sobis! Lennukis Silver korra küll arvas, et see turvarihmadega kinni panemine ei ole kõige parem mõte aga leppis siiski, ning õhkutõusmise lõppedes ta juba magas magusasti. Pole ka ime – öisel Accra-Amsteram lennul sai ta ju magada vaid napilt 4 tundi.
Tallinnas ootasime heaga kui lennuk tühjaks sai enne kui hakkasime maha liikuma – ei olnud ju enam kusagile kiiret! Lennujaamas olid vastas ema ja vend. Ema võttis lapselapse kohe oma hoolde. Olgugi, et viimati oli Silver vanaema näinud kui ta oli 1.5 kuune (nüüd on ta täspelt 1.5 aastane) ei olnud mingit hirmu. Enne lennujaamast väljumist jõudis poiss silma peale panna ka blondidele vene neidudele, kes tema kauneid prune silmi kohe kommenteerisid  Eks ta üks võrgutaja meil ole jah 🙂
Tallinn-Pärnu autosõit läks õige ladusalt. Poiss näppis vanaemalt kingiks saadud laste laptopi, mängis erinevaid loomahääli ning plaksutas muuskia palade peale käsi.

Niiet varsti näeme!

Although I do not consider 2 hours and 15 minutes to be very big transiting time, especially when traveling with toddler and especially when to transit via such a big airport like it is Schicpol, I decided to make an arranging stop straight after getting out from Accra-Amsterdam flight. I was not in mood to ran through the airport same way as I did in Accra – handluggage chaotically hanging on me, child without footware and so on. No, first of all I ran to bathroom – as I did not have chance to use one all the 6 hours during the flight and the boarding time before that!

After having arranged my luggage and setsome footware back to my toddler we were ready to move towards Gate B. I took the handluggage carrier trolley and hoped to place my son on top of it but he felt the basket to be uncomfortable! So he walked. Step-by-step slowly we were moving towards the transiting gate were we met the “no trolleys” sign Well what to do – took my luggage on back again – but as I had arranged it before, it was no problem this time. Silver was carring his fish Nemo on his own and this left extra place in my backpack for the winterjackets I had grabbed along to protect ourselves from cold Estonian weather.

I had removed the shoulder belt from my laptp bag in Accra and tightened one side of to my trousers and other side to my sons trousers. It might have looked weird to walk like that child on rope but it was actually good idea, cos my son thought best time to look around was then I was repacking my bags in Security check again. Well, thanks to the strip, he could not escape far.

Immigration people at Netherland were very friendly. They played with my son and paid attention even to Nemo. So passing the security check and immigration was very easy there.

After passing the transfer gate and reaching to the European flights zone the sign showed 15 minutes walk to the boarding gate, what we were looking for. Well that was 45 minute walk with Silver. I did not take the handluggage trolley this time. Who knows where again I have to give it away…

We reached to our boardin gate even one hour early. Luckily after long walk and having slept only 4 hours in our night flight, Silver was not anymore in mood of running and was very hapy to sit down on chair and wait for the boarding while playing with Nemo and his other “fishy-friends”

And it did not take too long until theycalled us to the flight. In plane firsthe was not too happy being tighted again with security belt but by the time we finished the take-off he wasalready sleeping. No wonder. Last nigh for him was not easy!

In Tallinn my mom and brother were waiting for us. My mom straight took her grandson to her care and although last time Silver saw her when he was 1.5 months old (now he is 1,5 years) he did not consider her stranger and tell her his travel impressions. Even he got time to check out some blonde russian ladies in airport! 🙂

Tallinn -Pärnu car trip was peace of cacke. Silver was playing sounds from his new toy laptop he got as present from grandmother and the 2 hours went by ease 🙂

Amsterdamis

Korpulentne Daam ehk 28 +0

“Te ootate ikka last jah?” Küsib assistendineiu minu kaustikut lapates arsti ukse taga.

Eks ta on jah nii, et mõne riietusega ma paistan välja pigem korpulentne kui lapseootel. Hehhe 🙂 roheluses, väliresto, aafrika, accra, west-legon, baaris

Seega näiteks kliendi kohtumistel kannan teadlikult veidi lohvakamaid riideid vältimaks küsimusi teemal, kes nende kodulehekülje eest siis hoolt kannab kui ma Eestisse sünnitama lendan. Hoolimata faktist, et Eestis internetiga palju paremad lood on, tunnevad osad kliendid endeid veidi kindlamalt kui ma ikka siinsamas Ghanas kohapeal olen.

06.09 pakingi Ghanas mõneks hetkeks pillid kotti ja lendan Eroopasse. Siis valin ilmselt küll selga midagi liibuvate rõivaste valikust (lol). Nimelt paljud, kes siit rasedana reisinud muljetanud, et küll oldi nende suhtes tähelepanelikud. Kellele oli toodud esimesest klassist koogikesi, kes sai suurema jalaruumiga tooli (mitte, et jalad raseduse ajal kuidagi kasvaks aga noh…), kelle tavaklassipilet vahetati tasuta välja äriklassi piletiks…. No ma tahan ju ka kõike seda: Kooki ja jalaruumi ja äriklassipiletit!

Niiet, liibuv kamps selga ja kõht kikki! Varsti näeme!

pilt, rase, paks, lapseootus, 28nädalat,
28 + 0

Varsti Eestis! /// About to travel!

Varsti Eestis! About to travel!
Nii, reisibüroost tagasi ja piletid näppus. Kojulendu alustan 06.09.2014 kell 22.10 Ghana aja järgi ning Tallinnas maandun 07.09.2014 kell 12.30 Eesti aja järgi. Mina, Silver, Nemo ja kõhubeebi. Vedajaks KLM. Nüüd ei ole muud kui Mutukamoosi blogi ette ja reisiks valmistuma – st lapsele lennukisse loovaid mänguasju meisterdama.

Kahe lennu vaheline aeg hollandis on küll imelühike – 2 tundi 15 minutit. Ja Eelmisest koduskäigust mäletan, et see värav kus mind KLM Amsterdamis maha paneb ja see värav kust siis Estonian Air (KLM teenistuses) mind peale võtab asuvad täpselt lennujaama eriotstes. Niiet üks korralik Spurt tuleb meil Silveriga ette võtta jõudmaks õigeks ajaks uuele lennule. Teiselt poolt on muidugi tore, et ei pea pool päeva lapsega lennujaamas ringi marrsima ja tegevust otsima.

Niiet varsti näeme!

Just secured my flight tickets at the Travel Agency. Departureing for Estonia on 06.09.2014 at 22.10 Ghana time. And arriving to Tallinn 07.09.2014 at 12.30 in Estonian time. Me, Silver, Nemo and little Sahar (who will show her face in November). Carrier KLM. Now there is not much left to do but to prepare creative toys for the little traveler.

I am small worried ‘cos of the small transit time in between two flights – just 2 hours 15 minutes. Considering that I am travelling with toddler the time cap seems bit to short – just have to hope that Silver will be in good mood and that there will be straight a baby-carrier available for some speed-race . In the other hand of course is good that I don’t need to wait half a day in airport with tired toddler and invent activities to keep him happy!

nemo, nonno, silver, sahar, silver audi, ethel, mina ethelkxxk, ethel aoude, meie, reisiseltskong, travelers, klm, see ya soon, etyblogi

Imikuga lendamisest

Vaat ma sain vahepeal Eestis lapse ja lendasin temaga pärast Ghanasse tagasi….

Ma olin ikka suht pabinas enne ja uurisin netist lisainfot ja asju ning sain teada, et ikka jube jube see beebiga reisimine on – karjuvad ja siis maandumisel ja õhku tõusul kõrvadega häda jne.

Palju ülespuhutud juttu, aga tegelt pole hullu midagi.

Esiteks mul üks sõbrants pidevalt siiberdab beebiga Eesti ja Norra vahet (no aastas mitu korda ikka).  Saab hakkama ja ei kurda. Ta ütles, et osad lennnufirmad lasevad vankri lisapagasisse tasuta kui vankril kohver on. Vot nii.

Mul oli küll vahemaandumisega reis aga ka ei miskit hullu. Kõik, mis kaasa vaja võtta, läks sinna ära antavasse pagasisse.

Käsipagasisse sai vaid 1.5kuune laps, laptop, natuke mähkmeid, rinnapiima asendaja nii pulbri kui vedeliku kujul, vahetusriided lapsele ja rinnapump juhuks kui piim enne pardale minekut konfiskeeritakse.

  • * Kuigi vedelikud ju muidu lennukis keelatud on ei hakanud keegi lapse piima konfiskeerima – ei Estonian Airis ega hiljem KLMis.

 

  • * Mul oli käsipagasis ka piimapulber (juhuks kui vedelik ära võetakse) – sellegi vastu ei tuntud huvi. Ei pidanud seda isegi kellegi nähes maitsma tõestamaks, et kokaiini ei vea või midagi. Nimelt sellise hoiatuse olin varem lennujaama infost kaasa saanud, et ole valmis lapse piimaprodukte maistma.

 

Internetis õpetati veel, et maandumisel ja õhku tõusmisel lähevad beebidel kõrvad lukku ja nad ei tea veel, et neelatamisega saab kõrvad lukust lahti ja see olevatki peamine põhjus miks lapsed lennukis nutavad.

Selle eest hoidmiseks soovitati lapsi sööta maandumisel ja õhku tõusul sest siis nad neelatavad ju söömise pärast niikuinii ja kõrvad lukku ei jää.

Mõeldud tehtud – või noh, enam vähem tehtud. Poisil oli lennukis nii palju  vaatamist, uurimist ja kommenteerimist, et Tallinnas õhku tõusmisel ta piimast suurt välja ei viitsinud teha. Korra viskas kulmu kortsu, et mis värk nüüd aga nutma ei hakanud. Pärast kui see suurem “Kus ma nüüd olen” põnevus üle läks sõi ja kõik sai chill.

Amsterdamis maandumisel ma sain piloodist ja süttinud tulukestest valesti aru ja surusin poisile lutipudeli suhu 20 minutit enne tegelikku laskumist ja loomulikult selleks ajaks kui päris maandumiseks läks oli pudel tühi. Sellest hoolimata   – probleemi polnud, poiss ei teinud piuksugi. Amsterdam-Accra lennul olin selle õhkutõusu ja maandumise rütmiga paremini kursis.

Beebi Lounge Lennujaamas mugavaks vahemaandumiseks

Kuuetunnine kahe lennu vahe Hollandis tõotas tulla täielik piin aga tutkitki – Suuremates lennujaamades on mugavad beebi-lounged kuhu mind kohe lahkelt suunati. Seal on lapsele vastav voodi. Emal mugav puhkenurk. mähkimisalus ja piimasoojendaja. Et nagu mida veel tahta?

Raamat oli kaasas, igavaks ei läinud, poiss oli igati rahul sest beebi-lounges oli veel teisigi emasid ning erinevad neiud vanuses ca 6-16 kuud käisid Silveriga tutvust tegemas, üks ilusam kui teine. Kui poiss naiste tähelepanust ära väsis sai ta beebivoodisse magama panna ja see andis mulle võimaluse ilma lisaraskuseta selga sirutada.

 

Amsterdam Accra lend imikuga

Amsterdam-Accra lend oli pikem  (ligi 7 tundi) aga minu kõrval istus noor naisterahvas, kellega Silver kohe õhus sundimatut vestlust alustas. Tihti öeldakse ju, et lennukis on kõige parem tutvusi sõlmida 🙂 Niiet see sõit läks ka päris kiirelt. Mina nende vestluse sisust muidugi aru ei saanud, sest Silver rääkis omas keeles ja naisterahvas meie kõrval omas keeles.

Tallinn- Amsterdam lennul Sillu tutvusi ei sõlminud, sest siis istus meie kõrval meesterahvas ning üldiselt lähevad talle võõrad naised palju paremini peale kui võõrad mehed….

Kogu selle ligi ca 16 tunnise reisi vältel oli ainsaks ebamugavuseks kingade eemaldamine läbi selle metallivärgi minnes (laps kõhukotis ju).

Ja siis see, et Amsterdam-Accra lennul oleks kangesti tahtnud vetsu minna aga ma ei kujutanud hästi, ette kuidas ma beebiga niigi pisikesse lennuki vetsu asjatama mahun ja võõra inimese kätte ei tahtnud teda ka seniks hoida jätta.

Niiet ma siis vältisin hoolega vedelike tarbimist sellel lennul. Ses mõttes läks väga hästi, et abikaasa oli suutnud ennast Accra lennujaamas rääkida mööda igasugustest passi- ning pilteikontrollidest ja ootas mind kohe selle ukse ees, kust ma lennukist tulles lennujaama sisenen. Seega laps jooksu pealt abikaasale ja ise vetsu. 🙂

Nüüd Salam-Silver mõnnatab Aafrikas ja varsti lähme vist jälle lendu – tahab ju Liibanoni suguvõsa ka meid üle vaadata.

Nii me lähme.
Nii me lähme.
Kõhukotis
Kõhukotis
Beebi Lounge Amsterdami Lennujaamas
Beebi Lounge Amsterdami Lennujaamas
Lennukis - siis kui jutud räägitud.
Lennukis – siis kui jutud räägitud.
õnnelikult kohal ja ilma nautimas
õnnelikult kohal ja ilma nautimas
Basseini Chill
Basseini Chill
Veidi hiljem :) Kruiisime.....
Veidi hiljem 🙂 Kruiisime…..