Vahva lisatöö võimalus!

Ma olen siin rahablogi rubriigis kirjutanud mitmetest rahateenimise võimalustest aga ühest olen vaikinud. Noh peamiselt seetõttu, et ma pole tahtnud, et mind selles ametis ära tuntakse – väikelinna värk ju! Aga nüüd on abikäsi juurde vaja niiet ei mingit salatsemist enam. Liiatigi on mul endal peale põhitöökoha vahetust üsna vähe aega ja energiat lisa-toimetamiste jaoks.

Nimelt olen ma peale oma põhikohal töötamise tegelenud umbes 8 kuud erinevate ettevõtete klienditeeninduse testimisega. 

See on väga lahe töö, kus saan ise oma aega planeerida. Võtan ette täpselt nii palju projekte kui oma vabadel päevadel jõuan ära teha. Osade teenindusasutuste testimiseks ei pea isegi kohale minema sest valikusse satub ka telefoni ja e-mailiteeninduse testimist. 

Ja nagu ma ennist mainisin otsivad nad nüüd abikäsi erinevatesse piirkondadesse!

korter, uus kodu, avatud planeering

1 aasta korteri-ostu tralli

Kui ma aasta tagasi Eestisse tulin,  siis see plaan oli mul kindel, et tahaks siin osta ikka päris oma kodu.

Finantse mul polnud aga mitte mingisuguseid, seega sammuks number üks sai mul ” leida piisavalt tasuv töö”

Piisavalt tasuv selles mõttes, et kuigi olen abielus, siis laenu võtsin üksi. Nimelt minu abikaasal on siin vaid tähtajaline elamisluba ja seega temaga koos laenu taodeldes oleks selle maksimaalne kestus võinud olla 3 aastat. (mis on siis hetkel minu abikaasa elamisloa pikkus).

Kui olin oma “tasuvat tööd” hoidnud pisut üle 6 kuu, läksin oma kodupanka laenunõustamisele.  

Seal vangutati minu õppelaenu ning telefonijärelmaksu peale pead ning pakuti suht sellist summat, millega oleksin elamise (või kaks elamist) saanud osta kuskil paneelmajja 30 kilomeetri kaugusele linnast – see ei ühtinud minu ettekujutusega tulevasest kodust. Ma võiks maakohas elada küll aga maakoht  ja paneelmaja ei sobi minu meelest kokku. Ka linna vaatasin elamist pigem väiksematesse majadesse.

Kodupangas anti muidugi vihje, et väiksemates krediidiasutustes nagu Citadele ja Krediidipank ollakse paindlikumad ning neis äkki võimaldataks mulle pisut suuremat limiiti. Ausalt öeldes, arvasin ma siis, et see pisut suurem limiit tähendab nii umbes 5000 eurot rohkem. Ja ei tormanud seega kohe Krediidipanka nõustamisele. Nii jäin ma ilma ühest üsna magusast 55 000 eurosest korterist, mille kohta ma hiljem sain teada, et oleksin suutnud laenuga osta küll.

Väikepankade pakkumised

Siiski paar kuud hiljem sai uudishimu minust võitu ja käisin võimalusi uurimas ka Krediidipangas ning seal peeti minu palka täitsa piisavaks. Isegi õppelaenu ei pidanud kinni panema ning sain enda laenulimiidiks 51 000. No omafinantseering juurde ning selle summa eest juba Pärnu linnas üht-teist oli (ja on ikka veel) saadaval.

Olin kinnisvara kuulutustel silma peal hoidnud juba pikemat aega ja näinud kortereid mis läksid turult kiirelt aga silma jäid ka paar sellist kuulutust, mis seisid muutumatuna kuude viisi. Nii saigi lõpuks paari korterit vaatamas käidud ning üks välja valitud ja sellele juba konkreetne taotlus tehtud. Korteri müügihinnaks oli siis sel hetkel 54500. Aga pank pidas seda liiga kalliks :(. Ütles, et minu laenuvõime poolest nad annaks vajaliku summa küll, aga kuna nemad hindasid korterit odavamaks siis jäi nende pakutavaks summaks vara vastu vaid 43 000. Omafinantseeringuga olid mul niigi juba keerulised lood. Et kui teadsin, et selle vajamineva 5000 kraabin ääriveeri veel kokku siis suuremat omafinantseeringut, mis antud tehingu jaoks vaja oleks olnud, polnud aga kuskilt võtta. Nii ei jäänud muud üle kui tingida!

Tegin siis väljavalitud korterile oma pakkumise 48 000 Eurot. See sai tagasi lükatud aga ma ei andnud alla ning kordasin paari nädala pärast sama pakkumist 48 000 ja Bingo! Nüüd minu pakkumine sobis! 

Kuigi pank oli oma hindamise teinud oli siiski vaja ka kinnisvara büroost hindamisakti. Hindamisakti järgi sai ostetava korteri väärtuseks 49 000 Eurot ning kõik klappis! Võisin notariaja kokkuleppida!

 Ma lükkasin siis selle notariaja võimalikult kaugesse tulevikku, milleks oli tol hetkel 19 Aprill, sest Tele2s oli telefoni järelmaks vaja lõpetada ning korteri sissemakse raha sajast erinevast kohast ühele kontole kokku kraapida.

Küsisin pakkumist ka Citadele pangast ka aga kuigi seal oleks olnud pisut soodsam aga seal tuli laenulepingu tasu ligi 600 Eurot ning nad arvestasid ka Kredexi käenduse määra suuremana kui Krediidipank ning seega oleks sealt tulnud Kredexi lepingutasu üle 400 euro. Samas kui Krediidipangas sai selleks 77 Eurot.

Tundub, et justkui väiksed summad, aga kuna mul omafinantseeringu kokku saamisega oli niikuinii raskusi, siis mängisid ka need 600 ja 400 ikka väga suurt rolli. Nimelt tuleb eluasemelaenu puhul lepingutasud maksta enne laenu saamist. Väikelaenude ja tarbijakrediitide puhul saab lepingutasud liitsa laenusummale ja siis maksta tagasi graafiku alusel ja nii ei pea väikelaenu võttes, endal suurt midagi kontol olema. Eluasemelaenu puhul peab enne laenu saamist endal olemas olema lisaks omafiantseeringule ka kõik lepingutasud ning notaritasud ja riigilõivu summa.

Kuidas liikusid rahad

Kui otsus tehtud ja notari aeg kokku lepitud maksin Kinnisvara büroo kontole korteri broneerimiseks ettemaksu summas 1920 Eurot. See jäi siis vahendustasuks.

Päev enne tehingut kandsin notari deposiitkontole ülejäänud omafinantseeringu summa 2880 Eurot.

Ning hoolitsesin, et Krediidipanga kontol oleks 77 Eurot Kredexi lepingutasuks ning 10 ülekannete jaoks.  SEB kaardikontol pidi olema vähemalt 170 Eurot notaritasudeks. Ja peale notarsikäiku tuli maksta riigilõiv. 

Paar päeva peale kõigi lepingute allkirjastamist kandis Krediidipank laenusumma korraks minu kontole ja seal kohe edasi müüjatele.

Kaks nädalat põnevat ootamist, ning olidki korterivõtmed käes!

Nüüd tuleb veel vana üürikas ülesse öelda ja olengi sügisel uude kodu kolimiseks valmis!

korter, uus kodu, avatud planeering

 

Natuke olen sinna määblit juba sisse ostnud ja ega väga palju mööblit sinan juurde ei tulegi. Noh pelleti kamina plaanin paigaldada sinna kahe toa vahelise posti juurde. Aga praegu seal siis pole ka eriti seinu.  Tulevikus plaanin lastetoa ja enda magamisnurga eraldada kolmeosaliste liugustega. Noh et on nagu uks ja kolmest moodulist koosnev vahesein samaaegselt. Siis saaks sellest korterist justkui avatud köögiga kolmetoaline elamine. Aga sellest juba mõni teine kord. Tänase postitusega soovisin anda pisut infot neile, kel endal kunagi esimese korteri ostmine tulemas ja võib olla ka ei tea, millal mida maksma peab. 

 

See nädal enam poodi ei lähe ja köögikappide sisu.

Otsustasin alustada ekstreem säästuprogrammiga – Ei tõesti, ma ei tea juba mitmendat korda ma viimase aasta jooksul seda alustan aga noh nüüd ma teen seda igatahes jälle! 🙂

Ma mõtlesin muidu alustada esimene märts aga see on tobedalt keset nädalat siis paremaks nädala ülevaate tegemiseks on parem alustada nädala algusest ehk siis täna.

Mul on nimelt sees eluaseme laenu taotlus, suht sellise summa peale, mille osas SEB pank näiteks vangutas pead ja ütles, et palju võitu on. Noh ma siis neilt ei küsi – küsin mujalt. Aga olen ikkagi piisavalt realist ja arvestan võimalusega, et ma seda laenu ei saa. Või, et summat tõmmatakse kõvasti allapoole. Ja see summa alalpoole tõmbamine tähendaks seda, et peab hakkama hullult raha kõrvale panema ja siis näiteks paari kuu pärast uuesti proovima.

Ma mõtlesin et tahaks mingi 750 iga kuu kõrvale panna. Näiteks kui ma suudaks järgmised 4 kuud 700 Eurot säästa, siis saaks juba 3000 eurot väiksemat laenusummat küsida ja ikka sama korterit proovida osta.

Selleks et kuus 750 Eurot kõrvale panna ei tohi ma puutuda sentigi sellest rahast, mis abikaasa mulle Ghanast saadab. Ehk siis abikaasa panus lähekski täielikult Eluaseme laenu fondi ja elama peaksin ainult enda sissetulekust. Mis on suht keeruline.

Praegu tulin just poest ja piilusin koti sisu, mis suht kinnitas minu kahtlusi. Kulutused meelelahutusele on liiga suured. Nimelt mu 26 Eurot maksvast poekoti sisust moodustasid 7 eurot erinevad juustud, mida õhtul abikaasaga filmi ja siidri kõrvale näksida.

Sest mõttes on väga hea, et abikaasa ülehomme ära sõidab. Sest kui ta on siin Eestis on meil see siidri-, juustu-, ja filmiõhtu igapäevane traditsioon. Lapsed magama ja ise teleri ette maiustama.

Kui aga abikaasat Eestis ei ole siis ei teki mul mingit juustu-, siidri-, ja filmiõhtu isu ning peale laste magama panemist kobin lihtsalt nende toast oma voodisse ja lähen ka magama. Jah, täitsa normaalne tundub isegi lastega koos kell 9 magama minna. 🙂

Minu tänane poetiir maksis siis 26.84 Eurot ( 0.16 eurot lipsab kenasti digikassasse)

Sellest 7.87 moodustasid juustud, 2.44 kulus kassile ning ülejäänud 16,53 Eurot toiduained perele.

Huvitav kas mul õnnestub nüüd nädala lõpuni poodi minekut vältida? Kui õnnestub siis polegi see tänane ostutiir nii hull ja sellisel juhul võib mulle ehk andeks anda need.7.87 mõttetult juustusnäkkidele kulutatud eurot.

See 16.53 reaalselt pere toitmisele kulutatud raha sisaldab õli, porganeid, veiseliha konserve, kuivained (makaron ja riis), kotlete, kiirnuudleid, mahla, tomatipüreed ning maitseaine ja kastme segusid.

Et ses mõttes peaks ju hakkama saama küll. Igasugu shampoone, palsameid mul kodus hetkel on.

Kodus on veel ca 500g läätsi, veel riisi ja makarone, üks vaid üles soojendamist vajav mehhiko pada purgis, jahu, maitsestamata jogurtit, sibulaid ja küüslauku, 6 muna, 3 pk pelmeene, 1 pakk külmutatud kalapulki, hapukoort, kodujuustu (poolik purk), puljongikuubikuid, erinevaid putrusid ja pakisuppe, aroonia siirupit.

Nii vaadates võiks isegi kauemgi kui nädalakese ilma poodi minemata sest süüa ju justkui jaguks.

Riisist, sibulast ja läätsest saan keeta Majadurat päri mitu korda ja seda siis maitsestamata jogurtiga süüa. Eilegi sai üks Majadura kokku klopsitud.

Porgandist makaronist, veiseliha konservist, tomatpüreest ja/või kastmesegust saaks midagi pasta bolognese taolist.

Kotlete on varutud just selle mõttega, et kui ma ise olen tööl siis saaks ema midagi kiirelt lastele peale lasteaiast tulekut süüa anda. Muidu kui ise kodus olen siis saab õhtuks mingi vähem “poolfabrikaatse” toidu tekitada.

Tegelt ma olen viimasel ajal peas veeretanud mõtet ise kotletide asemel teha mingeid hakkliha+ aedvilja seguga lihapalle tekitada sügavkülma valmis.  Noh, et äkki kui suur kogus valmis teha tuleb soodsam kui poest ostetavad kotletid ja aevdiljasegu/püree tttu ehk ka pisut tervislikumad.

Hommikusöögiks olen muidu harjunud lastele tegema praemuna või muna putru aga noh – miski hetk oleks mõttekas ka kõik need kapis seisvad kaerahelbe ja neljavilja pudrud ka ära süüa…. Lapsed on ses mõttes pisut pirtsakad, et nad ei taha putrusid. Siiamaani ma olen alati seda kergemat teed pidi läinud, et teen ikka siis miskit sellist neile hommikuks, mis neile maitseb aga noh järgmine nädalavahetus ei pea ma tööle tormama ja mul oleks reaalselt aega seal nendega istuda ja jaurata selle “kohutava” kaerahelbe pudru ümber. 🙂 Et ei mingit omletti 🙂

Aga igatahes põnev nädal on ees! Pöidlad pihku!

 

 

 

 

 

Vabandust selle (gei)porno pärast…

Ma polnud ise mõnda aega nendele reklamide klikkimise lehtedele loginud seega tuli paraja üllatusena kui üks mu Clixsense järelliitunutest hakkas kurtma, et tema enam ei saa sinna saidile logida – iga kord kui proovib minna raha teenima näeb hoopis mingit rõvedat pornot. Ma alguses arvasin tegelt, et asi tema arvutis, et on äkki mingi viiruse sisse tõmmanud või nii ja läksin siis tema masinat uurima – tõepoolest Clixsense suunas edasi Geiporno lehele. Ups. Proovisin enda seadmega ka  – täpselt sama jama. Sentide teenimise asemel näidati mulle pornot.

Kiire otsing Google abil aitas tõele jälile. Minu lemmik rahakogumise klikisait oli häkkerite poolt kaaperdatud. Õnneks on Clixsensel väga palju kasutajaid, kes kõik häält tõstsid ja tänaseks on asi lahenduse saanud. Pornot enam ei näidata kuid vana parooliga enam sisse logida ei saa. Logimisel tuleb teade, et viimaste sündmuste tõttu on paroolivahetus kohustuslik ning uus kood saadeti automaatselt mailile. E-maili teel saadud parooliga saab kenasti sisse logida ning see raha, mis oli kontole kogunenud enne lehe häkkerite poolt kaaperdamist on seal kenasti alles.

Seega vabandan kõigi oma järelliitunute ees, et minu poolt soovitatud raha kogumise leht teile vahepeal pornot näitas. Aga kuna tänaseks on probleem lahendatud ning rahad kenasti alles, siis loodan, et pole teid lõplikult ära hirmutanud!

Tasuta asjadest ja sellest kas vaesed tohivad lapsi saada.

Eile jäi silma Malluka postitus, kus ta arutles selle üle kui suur peaks olema pere sissetulek, et last saada.

Tema oli hakanud selle teema peale mõtlema, seetõttu et kuskil grupis oli keegi küsinud lapsele lutipudelit ning maininud seejuures, et see kuu ei ole võimalik osta.

Mallukas, ei suutnud keelt hammaste taga hoida ja pakkus lutipudeli raha tingimusel et tegemist ei ole järjekordse “ah, raha pole sentigi, aga lapsi võiks ju ikka saada!!!” inimesega.

Ärge saage valesti aru. Ma ei kuulu nende Malluka vihkajate hulka, kes teda igal sammul maha teevad. Minu meelest on tegu jumalast toreda inimesega (kuigi isiklikult pole kohtunud), kelle süda õiges kohas.

Mulle meeldib tema blogi lugeda. Enamus asjadega ma nõustun, osadega mitte. Aga kõiges ei saagi ju alati ühel meelel olla?

Antud hetkel jäi mulje, et Mariannil on keeruline mõista inimesi, kes ei istu temaga nn ühe mätta otsas.

Näiteks ta arvas, et tegelikult tohivad poemüüjad ja muidu madalapalgalised ikka lapsi saada küll aga ainult siis kui neil on tõesti oskus majanduslikult planeerida nii, et rahaga kuu lõpuni välja tuleb.

Ning kuna tollel emal ei olnud võimalik kulutada 5 eurot lutipudeli jaoks siis ilmselt ei olnud tegu inimesega, kes oskaks finantse planeerida sest kui ta ei leia 5 eurot lutipudeli jaoks siis issand issand kuidas ta oma teistele lastele süüa ostab?

Aga minu meelest see kui kellegil ei ole ühe tarbeasja või pisut ootamatu kulutuse jaoks raha (isegi kui see kulutus on vaid 5 eurot) siis see ei tähenda automaatselt, et tal ülejäänud pere nälga jääb.

Äkki sellel inimesel oli oma raha kuu lõpuni piinliku täpsusega ette planeeritud ja lihtsalt see 5 eurone pudel oleks plaani pahupidi löönud. Võimalik et tal oli igaks päevaks koostatud kõiki vajalikke aineid sisaldav menüü ja välja arvestatud summa, mis nende toiduportsude valmistamiseks kulub. Lihtsalt sealt ei jäänud üle seda 5 lisaeurot lutipudeli jaoks ilma, et teiste laste kõhud kannataks. Inimene, kes küsib tasuta odavat asja ei ole kohe majanduslikult planeerida mittesuutev inimene.

Kord varem kirjutas Mallukas, et ta ei andnud varjupaiga kassi koju inimesele, kelle polnud kuu alguses 30 eurot kassipoja eest maksta kuna kassi pidamine on ju ka ometi kulu. Ta oleks sellest inimesest aru saanud kui seda raha poleks leitud kuu lõpus. Aga 30 euro puudumine kuu alguses oli ohu märk.

Tegelikult on väga tore, et ta loomadest ja lastest nii hoolib ja ilmselt leidis too kassike parima uue pere kuid siiski ei teeks paha natukene laiemalt mõelda – no kasvõi sellele, et äkki kõigil inimestel ei laeku palk kuu alguses.

Mul pangas töötamise ajal laekus palk näiteks kuu viimasel päeval. On kohti kes, maksavad hoopis 25ndal. On ettevõtjaid, kelle sissetulekud sõltuvad hoopis sellest, millal nende kliendid arved maksavad jne.

Ehk siis teise rahakotti vaatamine on natukene naljakas asi ja see, et teisel inimesel pole raha sel hetkel kui mina arvan, et tal peaks seda olema ei tee teda kohe vähem suutlikuks inimeseks.

Ma kuulun Annan Ära Pärnus Facebooki gruppi ja seal saavad inimesed vastu päid ja jalgu kui midagi hinnalist küsivad (no on proovitud autot küsida) või kui küsivad näiteks vankrit ja mainivad ära, mis värvi see peaks olema. Sest “kui kellegil on ikka tõesti vaja siis teda ei huvita mis värvi see on ja liiga kalli asja küsimine on nahhaalne”.

Ehk siis liiga odavat asja ei ole hea küsida kuna see näitab, et sa ei oska majanduslikult toime tulla ja ei peaks sellisel juhul peret kasvatama ning liiga kallist asja ei ole ka ilus küsida sest siis sa oled nahhaal ja kui sa juba ei ole vaene ja tahad valida asju siis peaksid sa endale vajaliku hoopis poest ostma.

Suht veider nagu.

Tegelt võiks selline asjade ära jagamine ikkagi toimuda nii, et kui omal pole vaja ja kellegil teisel on siis asi vahetab omanikku sõltumata sellest kas vajatakse odavat, kallist või sinist värvi asja. Taaskasutus on lahe!

Minul on jälle vastupidine kompleks  – mul on asju mida tahaks ära anda aga ma pole sinna gruppi neid postitanud sest tegemist on liiga väikeste või odavate asjadega. Näiteks mingi 4-5beebipüree purki – ma ei tea palju ühe purgi hind reaalselt on aga no ma lihtsalt mõtlen,et miks peaks keegi hakkama kuskilt kesklinna koperdama selleks, et saada tasuta lapsetoitu, mille koguväärtus on mingi 2-3 eurot. Ja noh nii nad seal kapi otsas mul seisavad – ise ei söö, lapsed ei söö, aga kuskile ära pakkuda on ka imelik.

 

 

 

Rahajutt: panga valik ja investeeringud

Kuna varasemast ajast üks mu lemmik töökohti oli Hansapangas (siis oli  veel sellise nimega) siis arvata on, et ma eelistasin ka hakata arveldama selles pangas.

Tol ajal – enne minu Eestist lahkumist oligi kõik ok, aga mingi paar aastat tagasi hakkas SWED kasutama pangasaalis klientide teenindamiseks nii öelda uudset süsteemi kus tuli kõige pealt järjekorra masina juures seisvale daamile ära tõestada, et no on küll vaja telleri jutule saada.

Ghanas  elamise alguse aastatel suutsin ma siin Eestis oma väikelaenu ja krediitkaardi maksega hätta jääda (vaat too oli siis kui mul seal see pass ära varastati ja mul ei olnud tööd ega võimalust tagasi tulla) ja arvelduskontod said siis ka kohtutäituri blokeeringu.

Kui ma Ghanas oma passi asjad korda sain ja tööl hakkasin käima siis asusin ka usinalt Eesti kontodele raha maksma, et kohtutäitu sealt oma noosi ajapikku kätte saaks ja mind rahule jätaks. Niiet praeguseks on minu maksehäired minevik.

Aga no 2014 kui ma Eestis seoses Marie sünniga käisin oli mul konto veel blokeeritud. Sellegi poolest oli mul aeg ajalt panka asja. Ja nii toimus iga jumala kord panga ukse peal järgmine vestlus:

Teenindaja: “Mis asjus tulite”

Mina: “Arvet maksma / raha kontole panema”

Teenindaja: “Aga seda saad teha interneti pangas / panga automaadis”

Mina: “Ei mina ei saa, mul konto blokis!”

Teenindaja: “A no ok, võta siis järjekorra number”

No ausalt öeldes ikka suht nõme oli iga kord võõrale inimesele seletada, et vaadake ma olen see jobu, kellel arvelduskonto blokis ja kes kohtutäiturile raha maksab.

Nüüd mul kontod korras ja kohtutäitur mult enam midagi ei küsi, aga ikkagi on suht nõme panga ukse pealt tõestada, et mul tegelt ka asja oli.

Et see oli üks põhjus, mis ma avasin uuesti konto ka SEB-s ja otsustasin palga sinna laekuma panna.

Investeeringud las jäävad Swedi ja päris mustade päevade säästud  Danskesse arvasin ma veel mõned kuud tagasi.

Investeeringute all pidasin ma sel hetkel silmas siis laste Koolifonde ja enda Ida-Euroopa suunalist fondsäästmise püsikorraldust.

Siis mingi hetk ma klõpsasin SEB internetipangas kogematta “minu portfell” lingile ja avastasin, et mingi 8 aastat tagasi sinna unustatud suht pisike summa oli vahepeal enam kui kahekordistunud.

Ma enne Ghanasse minekut ostsin jah fonde nii siin kui seal, aga kui mul need jamad olid siis kohtutäitur leidis üles ka suure osa minu väärtpaberitest (isegi Pensioni kolmanda samba osakud) ja müüs need maha. NUUUUUX!

Seega ma arvasingi, et mu ammustest fondiostudest pole vähemalt eraisiku kontol enam miskit järel ja oh suur oli see rõõm ja üllatus kui ma leidsin 250 Euro väärtuses ära unustatud fondi. Eriti kui arvestada, et sinna oli unustatud vaid 100 Eurot aga ära oldud ajaga oli see siis 150 juurde tootnud.

Peale unustatud osakute leidmist võrdlesin SEB ja SWEDi portfellide vaateid läbi internetipanga ja leidsin, et SEB vaade on mugavam. Selgelt on näha väärtus kui palju on portfellis hetkel ja kui palju on toodetud kasumit. Swedbankis ma näen väärtust ja osakute hinda – aga vot teenitud kasumi peaksin ma ise välja arvestama lähtudes osaku väärtuste muutumisest ajas.

Ei mulle meeldib vaadata ilusaid rohelisi kasuminumbreid. 🙂

Ja nii kujuneski, et uued fondiostud sai tehtud ka SEB kontole. Hetkel on mul investeerimishoristont lühem sest lähima 3 aasta perspektiivis on plaan oma korter osta ja seega ma enam üliõhukesi sektorfonde ja äkilisi vaid Ida-Euroopa ja Aasia suunalisi aktsiafonde ei soeta vaid keskendun aktsiafondide osas rohkem globaalsetele investeeringutele ning sekka seotan ka võlakirja fondi. (Kuigi jah minu valitud võlakirjafond on ka ühe võlakirja fondi kohta suht kõrge riskiastmega – aga no päris uinamuina fonde ma ka ei taha. Parem panen hoiusele siis juba 🙂 )

Punaseid numbreid on ka täitsa OK vaadata. Mul on ettevõtte kontol LHV pangas neid punaseid numbreid ka seal roheliste hulgas ikka omajagu.

Seal on mulle siis Ghana aastate jooksul kasumit toonud Tallinki aktsiad (ei midagi uhket – mul on neid vaid mõnekümne euro väärtuses ja ma ostsin neid siis kui nad maksid mingi 40 sendi ümber), LHV Pärsia Lahe fond ja Tallinna Kaubamaja aktsiad (viimastelt saan isegi dividende). Rõõmsalt miinuses on mul seal siis Baltika (oli suht loll ost) ja Swedbanki Venemaa aktsiafond. Seda viimati nimetatut ma lolliks ostuks ei pea, kuigi ta on kõvasti miinuses. Tolle ostuotsuse taga oli ikka natukene rohkem kui “oiii kui ilusti tõusnud – ma ostan ka” otsus. Käesolev aasta on see fond isegi kena tõusu näidanud, ja kuna 2018 on  Venemaal FIFA Worldcup, siis ma nende osakute maha müümise ja kahjumi välja võtmisega ei kiirusta. (Pigem olen mänginud mõttega juurde osta, et osakute ostuhinna keskmist allapoole nihutada…. aga esialgu see vaid mõtteks jääb.)

Mulle meeldib oma portfelli ise juhtida – et valin ise mida ostan, mitte ei seo end mingi konkreetse kindlustuslepinguga.(Kuigi lastele on ka kindluskaitsega kogumisleping Swedbankis Koolifondi näol tehtud)

Ise osakuid ostes saan ma ka valida, mis hetkel ma midagi maha müün. Porfellis on korraga nii kasumit teenivad kui ka  hetkel kahjumis olevad fondiosakud.

Kui mul tekib ootamatu raha vajadus, siis selle asemel, et katkestada kindlustsleping ja leppida misiganes tulemusega saan ma oma portfelli puhul müüa just neid osakuid, mis sel hetkel soodne tundub.

Ehk kui mul praegu oleks vaja kiiresti raha, siis müüksin maha SEB tehnoloogia Fondi, LHV Pärsia Lahe fondi ja Tallinna Kaubamaja aktsiad. Vajadusel ka Swedbanki Idaeuroopa fondi ning LHV Maailma Aktsiad fondi. Baltika aktsiad ja Swedbanki Venemaa fondi jätaksin aga paremaid aegu ootama. Tallink  – nojah, see on ju ka üle 50% kasumis aga seal mul nii vähe raha, et selle müügist küll erilist finantsvajadust ei kata :).

Ma olen nimelt väärtpaberitesse investeerinud ainult selliseid summasid, millest ilma jäämine mind ei morjendaks. Jah no aastaid tagasi mul sellist raha, mille kaotamine mind eriti ei kõigutanuks, kuigi palju lihtsalt ei olnud 🙂

Praegu on aga siiski hea meel, et ma ka need vähesed kroonidki otsustasin ikkagi investeeringuks kasutada.

Aga jah, SORRY Swedbank – oma “Vabandage, aga miks te panka tulite?” suhtumisega ajaiste mu lihtsalt konkurendi juurde.

swedbanki portfelli vaade, raha, investeering, fondid
Swedbanki portfelli vaade

 

 

 

SEB, portfell, fondid, investeering, raha, ethel aoude
SEB portfelli vaade – palju selgem ju?

 

kindlustus, koolifond, raha, kogumine, lapsed,
Swed – Kindlustuslepingus mind ei häiri, et kasumit-kahjumit ei näe, seal point hoopis teine ju ja osakuid niikuinii ükshaaval maha müüa ei saa ja lepingut varem katkestada oleks tobe.

 

LHV vaade on samasugune nagu SEBl  – et näitab ilusasti kasumit ja kahjumit ka. Kasum rohelisega. Kahjum punasega. Pilti näidata ei saa – sinna lastakse mind ainutl ID – kaardiga sisse.

SEBl on ka kahjumi numbrid punased. Swedil on oranziga lihtsalt Väärtpaberite või lepingute nimed ja investeeringute väärtus – sõltumata sellest, kas investeering on kasumis või kahjumis. Kasumi ja kahjumi tulp seal portfelli vaates üldse puudub.

Müüsin just oma abikaasa ja tütre maha…

Heh jõuan mina vaid mõelda, et migit lisateenistust võiks varsti vaja minna kui mulle potsatab mailboksi meeldetuletav kiri juhtööde portaalist GoWorkaBit (vt eelmine postitus).

Kirjutan selle rõõmuhüüde siia blogisse ära, klikin mailboksis “Refresh” ja mulle vaatavad vastu õnnitlused Alamy Pildipangast kus ma müüsin oma esimese foto.

Peaks mainima, et Alamysse oli üldse kõige raskem seda pildipankuri jalga ukse vahele saada – no julgelt 10 korda lükkasid nad mu taotlust küll tagasi. Kusjuures teistes pildipankades oli juba samadele fotodele müüke, millega mina Alamysse kandideerisin aga nemad ikka lükkasid tagasi. Ma mõtlesin neile juba ausalt öeldes kirjutada ja küsida et kle mis teil viga on, et lükkate tagasi pilte, millel mõnel pool on juba suht mitu müüki.

Aga tasus ikka punnitada seda Alamyt sest näiteks iStockphotos olen ma ühe müügi pealt saanud 0,22-1,3 dollarit (ja nii on mul sinna tiksunud juba pea 70 usdi) aga minu esimene Alamy müük tõi mulle 5,57 dollarit.

Oh hakkaks nüüd seal ka neid müüke niimoodi tiksuma nagu iStockis..palun palun palun….

iStockphotos ma ome kõige esimest müüki pidin ikka päris kaua ootama – aga siis kui otsa lahti sai tiksus ikka iga päev midagi. Et kui nüüd Alamyst ka iga päev neid 5 dollarilisi müüke hakkaks tulema oleks ju täitsa tore 🙂

Jagan teiega siis rõõmuuudise toonud pilti ka (loomulikult pildipanga logodega kenasti kaetult  – sest ega endale ei ole ju vaja konkurentsi tekitada)

pildipank, alamy, bassein, stockphoto, lisaraha, ibrahim, kiki
pildipanga müük – Sahar Marie ujumistund issiga….

 

 

Mine tööta pisut…

Täna tuletas mulle ennast meelde selline vahva internetiportaal nagu GoWorkaBit. Paremat ajastut vist polekski olnud, sest parasjagu just arutlesime abikaasaga erinevate võimaluste üle temale tööd leida kui ta lõpuks Eestisse jõuab ja siis liikusid endalgi mõtted lisatöö suunas.

Siin on muidugi see jama, et Pärnusse on vähem pakkumisi… Tallinnasse aga leiaks juhutööd küll.

GoWorkaBit on siis selline portaal kuhu saad sisestada enda CV ja kandideerida erinevatele juhutöödele.

Tegelikult on hetkel Pärnusse küll pakkumine ja täitsa tore, aga sellele ma ei kandideeri kuna töötan ise hetkel samas vallas – ja see näeks ikak eriti nõme välja kui ma vabadel päevadel konkurendi ukse peal kliente tervitan 🙂

Aga muidu jah Elisa otsib aktiivseid suhtlejaid, kes ajavaemikul 6-19 juuni nende kaubamajaka ja Port Arturi esinduses kliente tervitaks ja aitaks selgitada muutunud EL regulatsiooni.

Et igati vahva töö ju?

Igasugu ehituse ja muid juhutöid pakutakse ka aga need poleks minu teema isegi siis kui ma töötu oleks.

Ma oma profiili tegin sinna ilmselt siis kui ma veel Aafrikas elasin ja siis noh unustasingi ära… nüüd aga on hoopis teine teema ja põhjust ka sinna aeg ajalt pilku heita 🙂

goworkabit, tööamps, juhutööd, gwb, teenatuketööd,
GWB Tööampsud

Püsikulude vähendamine

Ma võin ju tarbimise pealt hullult kokku hoida ja hambad varnas vireleda aga kui püsikulud on ehmatavad siis on eeltoodust suht vähe abi.

Või noh ma parema meelega sätiks oma harjumusi nii, et esmajärgus kahaneksid püsikulud selle asemel, et pidevalt endale meelepäraseid asju ostmata jätta.

Püsikuludeks on minul siis kõik eluasemega seotud kulud + kommunikatsioon ja transport.

Rendikulu

Rendikulude vähendamiseks oleks vaja kõigepealt kolima hakata aga see jääb esialgu ära. Tegelikult on mu rendikulu täitsa mõistlik vaadates elukoha suurust ja asukohta.

Kuigi jah nii palju olen erinevaid korteri müügipakkumisi uurinud ja arvutanud, et mõista, et päris vahva elamise ostmise puhul jääks igakuine laenumakse pisut allapoole üürimaksest aga selleks, et üldse mingite eluaseme laenude peale mõelda on kõigepealt vaja natukene tööl käia ning ka  oma osaluse summa kokku koguda (mida suurem seda parem).

Internet ja TV

Kuigi suvi on tulemas siis Telekapaketti ei tahaks väiksemaks teha. Tegelikult ma just tõstsin seda (lisasin laste ja filmikanaleid – jah selle liigutuse oleks muidugi võinud suve lõppu jätta). Samas lisakanaleid juurde võttes vahetasin ka pakkujat, kes tegi mulle kolmeks esimeseks kuuks interneti osas 50% lise soodustuse ja sealt säästan ma järgneva kolme kuu jooksul 10 eurot kuumaksest.

Vesi ja Elekter

No elektriarve oli esimesel Eetsis elatud kuul pisut üle 70 euro ja see oli küll jahmatav. Aga siis oli ka talv ning lisaks ahjuküttele oli mul ka elektriradikas öösiti sees ( ja ikkagi oli nii kuradima külm). Külalised muudkui kiitsid, et küll meil on hea soe korter.

Vaatasin üle kodus olevad seadmed – pesumasin energiaklassiga AA, elektripliit mingi vanem Beko, külmkapil ka ei ilutsenud mingit ülimale energiasäästlikkusele viitavat kleebist, soe vesi elektriboilerist,tolmuimeja ostsin ka kõige odavama 1300w.

Kusjuures eile lugesin, et suurem võimsus tolmuimeja puhul ei tähenda alati suuremat eneriga kulu sest võimsama masinaga peab vähem imema ja saab seega kiiremini seadme välja lülitada!

No siin saaks ikka päris palju ära teha. Öeldakse, et igakuise säästmine algab kõigepealt mõne suurema väljaminekuga – näiteks energiasäästlikum külmkapp või pliit ja kokkuhoid tuleb alles aja jooksul.

No mul on küll käsil see “kui palju ma suudan kokku hoida” eksperiment ja selle raames on siis plaan osta nii vähe kui võimalik aga no eile ma siis edasise säästmise huvides ühe sellise mitte otseselt hädavajaliku kulutse tegin.

Ei ma ei ostnud uut külmkappi või pliiti 🙂

Ma ostsin pesukorvi 🙂 irw. Ses mõttes, et ma olen päris tihti masina pesu pesema pannud pooltühjalt kuna pole musta pesu kuskile koguda. Ma varem jätsin pesemist vajavad asjad vannituppa masina peale ja kui see kuhi seal närvidele käima hakkas siis panin masina käima. Otse masinasse ei tahtnud ka musti asju visata kuna see ikkagi seest niiske ja siis on üsna suur tõenäosus, et nad seal masinas pesujärge oodates kenasti hallitama hakkavad.

Veel soovitatakse püsikulude kokkuhoidjatele pesta pesu masinas väiksematel temperatuuridel sest nii kulub vähem elektrit. Ning noh väikestel temperatuuridel pestes saab kokku panna ka heledad ja tumedad riided ehk siis pesukordi tuleb vähem. Ma olen soetanud ka mingid sellised kaltsud, mida saab pesumasinasse pista ja mis siis imavad endasse mustad osakesed ja masinas segunevad värvid ja aitavad siis nimoodi vältida olukorda kus riided üksteisele värvi annavad. Mingid spetsiaalsest superimavast materjalist kaltsud on noh. Kusjuures värvilist pesu masinast välja võttes on küll olnud nii, et see kalts on pesus värvi muutnud aga ülejäänud asjad ei ole. Välja arvatud siis kui ma tütre punast jopet pesin – siis juhtus küll nii, et paar heledamat asja said kena roosaka jume aga see värvide segunemist ärahoidev lapike oli tumepunane. 🙂

Ma tööpluuse pole veel riskinud värvilise pesuga koos pesta – need on ikka väga valged ja ei tahaks oma raha eest uusi küll ostma hakata kui ma need ära rikun. Nende osas olengi suht nõutu – mul valgeid asju on suht vähe ja no kahe särgi ja paari rinnahoidja pärast ei tahaks küll pesumasinat jooksutada. Seega oleks mõistlik käsitsi pesta, samas kuivavad nad peale masinpesu vähem kortsu ja seega on pärast vähem sügamist (elektrikuluka) triikrauaga… :S

Veel meeldib mulle dushi all liguneda suht kaua ja nii poolkeeva veega (ma suudan alati boileri kuumast veest tühjaks kulutada kui dushi all käin) seega sellest harjumisest vabanemine mõjuks päris hästi rahakotile 🙂

Veel tasub sisse harjutada komme elektripliit enne söögi valmimist paar minutit varem välja lülitada.

Võimalusel tasub kokata nii, et kahe pliidi plaadi korraga kasutamise asemel teed toidud ühe plaadi peal järjest. (Nii hoiad elektrit kokku plaadi soojendamise pealt) ja siis paar minutit enne viimase toidu valmimist plaat minutit plaat jälle välja.

Hea harjumus on kui varem valmis tehtud toitu uuesti üles soojendades kasutad selleks ühte nõud. St selle asemel, et eraldi soojendada riis ja kaste – kalla need ühte potti kokku ja soojenda koos. Tundub nii elementaarne eks? Ma tean, et tegelt paljudele ei meeldi selline kokku keeratud ja koos soojendatud gemüüse (noh minu abikaasa näiteks , aga kui aus olla ei meeldi talle üldse üles soojendatud toit). Aga selles osas maitsemeele ümberõpetamine mõjub jälle rahakotile hästi.

Vannitoa põrandakütet asendab hetkel vaip. (Põrandaküte lakkas töötamast aga pärast elektriarve nägemist ma leidsin, et ei olegi kiiret selle korda saamisega) 🙂

NB! Minu eesmärk ei ole hakata ennast hullult piirama ja tireleid viskama selle nimel, et hullult raha kokku hoida vaid pigem otsin lihtsaid võimalusi oma elustiili ja harjumusi rahakotisõbralikumaks kujundada…. 🙂

On ehk mõnel lugejal vahvaid nippe kuidas püsikulusid vähendada?