Kuidas ma voodit ostmas käisin.

Kui ma mõni aeg tagasi blogis kurtsin, et minu rahakotile vastavat voodit + madratsit on pea võimatu leida, soovitasid blogilugejad mul piiluda ühte konkreetset Mööbli Ringluse poodi. Piilusingi. Ma tegelt ei tahtnud alguses üldse kadutatud mööblit (mõtlesin, et olgu pigem vähe, aga olgu uus) aga tolles poes olid tõesti väga uueväärsed mööblitükid siis leidsingi sealt endale sobiva voodiraami ning madratsi. Ma tooteid otseselt kinni ei pannud, lihtsalt seletasin seal, et tulen peale 19.04 ja ostan ära. Tegelikult läks mul korteri kätte saamisega pisut kauem aega ja oma voodit ostma läksin ma emaga koos eile.

Ainult, et poe uksed olid lukus. Tuttavat kaubikut ei parkinud maja ees, poe sildid olid kadunud ning naabrid rääkisid, et kuu aega pole seal liikumist täheldanud.

No tüng. Egas siis midagi – otsustasime mujal ringi vaadata kuigi rõõmustavat tekstisõnumit palga laekumisest polnud veel tulnud ning kontol oli vaid konkreetse voodi jaoks broneeritud 120 eurot. Aga noh vaba päev ja linnapeale olime juba tulnud….

Läksime tehnikapoodi ja silma hakkasid külmik ja mikrolaineahi… Emal oli mugavalt selle poe kliendikaart ka… Niisiis sõitsime Väike-Postisse kliendikaardi järele ja külmiku jaoks planeeritud tühimikku mõõtma. Kõik klappis. Tagasiteel poodi laekus ka palk ning lisaks saime teada, et ühes Pärnu mööblipoes on käimas tühjendusmüük. 

Nii külmkapi transport korraldatud ja mikrolaineahi soolaleivakingiks saadud, jätkasime voodiotsinguid. Voodi asemel leidsime hoopis nurgadiivani (mida ka muidugi oli vaja, aga kauges tulevikus). 

Diivaniga ma lihtsalt sattusin sooduka ohvriks. Korralik nurgadiivan oli mu suur unistus ja muudkui vasardas peas, et 300 euroga ei saa ma mingi nipiga hiljem normaalset nurgadiivanit sest TÜHJENDUSMÜÜK ju!

nurgadiivan, odav, soodne, mööbli5, lõpumüük
lahtikäiv, pesukastiga – ODAV – no mida veel tahta.

Netipoodides muidugi leiab 300-400 euroseid diivaneid aga neid ei saa katsuda ja proovida – et kas on ikka korralik toode.

Antud diivan sai aga poes põhjalikult läbi trambitud ja kinni-lahti loksutatud.

Aga püsivaks magamiseks diivan ei sobi ja olgugi, et rahad läbi, jäi mul see varem nähtud voodi ikka kripeldama. No see, mida ma üldse ostma läksin.

Igaljuhul otsustasin Aprillis külastatud aga nüüd suletuna paistva mööblipoe kontaktid välja kaevata.

Google mind ei aidanud. Aga varem sama poodi soovitanud blogikommentaator jagas Facebooki linki, mis mu päeva päästis! Pood polegi lõplikult kadunud vaid sealne asjapulk on hoopis Soomes varustust täiendamas. Sain ta Facebookist kätte ning Neljap on lootust isegi ihaldatud voodi koju saada.

Oleks ma varem teadnud, et voodi ostan, siis oleks diivanitehing ilmselt tegemata jäänud aga nüüd pole miskit muud teha kui püksirihma pingutada.  Sest noh eelarvesse mittemahtuvaid kulutusi sai 300 euro eest. Külmkapp oli eelarves ja odav voodi samuti. 

Ema ütles, et ega ta lapselapsi nälga ei jäta – no mul endal küll tuleb seoses töökoha vahetusega veidi pealinnas tiirutamist aga no küll hakkama saab. Mul on õnneks komme rahasid “enda eest” muudele kontodele peita. Nii laekub mul näiteks lasteraha hoopis Danskesse, et hädaolukorras kuskilt võtta oleks.  Kuigi siis kui ma seda korteri sissemaksu raha kokku kraapisin siis ma korra kasutasin juba seda “hädaolukorra” võimalust aga eks üks kuu on seda nüüd sinna tagasi tiksunud niiet abiks ikka. 

Tule suveüürnikuks!
Muidugi oleks tore kui keegi vahva inimene mu pesa kohe Mai kuu sees rendiks – nii nädalakese. Siis saaks juba suurema augu eelarvest ära 🙂

Hetkel ta veidi tühavõitu on aga no köögimööbel on sees – külmkapp, grilliga mikrolaineahi, praeahi, 2 plaadiga pliit, pesumasin.

Dushinurk on väga mõnus – kasuta käsidushi või seda otse pähe voolavat dushi – või mõlemat korraga.

Õues lastele mõnus mänguväljak.

Nurgadiivan tuleb laupäeval. Seni asendab diivanit kushetist ja madratsist kokku pandud moodustis. (kushet ja madtats jäävad lisamagamiskohtadeks korterisse) ja kaheinimese voodi on ka tulemas. Võrevoodit saab küsimise peale.

madrats, kushet, diivan, alternatiivdiivan
ajutine diivan madratsist ja kushetist

Söögilaua ja toolidega hetkel probleem. Üks riiuliteta kummut täidab lauafunktsiioni ja istumiseks toon Jyskist taburetid. 

kummutist söögilaud

Korter on tuunimisel-täiendamisel. Niiet üürniku tuleku ajaks võib olla lisandunud veel üht-teist mõnusat.

Hummmm no ütleme esialgu 30 euri ööpäev nädala sees ja 50 nädalavahetusel?

Asukoht on vinge: Pärnu Kesklinn. toidupood 100m kaugusel. Rand 10 minuti jalutuskäigu kaugusel (mitte, et seal praeguse ilmaga miskit teha oleks 🙂 ) Väiksemas 8 korteriga majas. Parkimiskoht hoovis.

Tasuta asjadest ja sellest kas vaesed tohivad lapsi saada.

Eile jäi silma Malluka postitus, kus ta arutles selle üle kui suur peaks olema pere sissetulek, et last saada.

Tema oli hakanud selle teema peale mõtlema, seetõttu et kuskil grupis oli keegi küsinud lapsele lutipudelit ning maininud seejuures, et see kuu ei ole võimalik osta.

Mallukas, ei suutnud keelt hammaste taga hoida ja pakkus lutipudeli raha tingimusel et tegemist ei ole järjekordse “ah, raha pole sentigi, aga lapsi võiks ju ikka saada!!!” inimesega.

Ärge saage valesti aru. Ma ei kuulu nende Malluka vihkajate hulka, kes teda igal sammul maha teevad. Minu meelest on tegu jumalast toreda inimesega (kuigi isiklikult pole kohtunud), kelle süda õiges kohas.

Mulle meeldib tema blogi lugeda. Enamus asjadega ma nõustun, osadega mitte. Aga kõiges ei saagi ju alati ühel meelel olla?

Antud hetkel jäi mulje, et Mariannil on keeruline mõista inimesi, kes ei istu temaga nn ühe mätta otsas.

Näiteks ta arvas, et tegelikult tohivad poemüüjad ja muidu madalapalgalised ikka lapsi saada küll aga ainult siis kui neil on tõesti oskus majanduslikult planeerida nii, et rahaga kuu lõpuni välja tuleb.

Ning kuna tollel emal ei olnud võimalik kulutada 5 eurot lutipudeli jaoks siis ilmselt ei olnud tegu inimesega, kes oskaks finantse planeerida sest kui ta ei leia 5 eurot lutipudeli jaoks siis issand issand kuidas ta oma teistele lastele süüa ostab?

Aga minu meelest see kui kellegil ei ole ühe tarbeasja või pisut ootamatu kulutuse jaoks raha (isegi kui see kulutus on vaid 5 eurot) siis see ei tähenda automaatselt, et tal ülejäänud pere nälga jääb.

Äkki sellel inimesel oli oma raha kuu lõpuni piinliku täpsusega ette planeeritud ja lihtsalt see 5 eurone pudel oleks plaani pahupidi löönud. Võimalik et tal oli igaks päevaks koostatud kõiki vajalikke aineid sisaldav menüü ja välja arvestatud summa, mis nende toiduportsude valmistamiseks kulub. Lihtsalt sealt ei jäänud üle seda 5 lisaeurot lutipudeli jaoks ilma, et teiste laste kõhud kannataks. Inimene, kes küsib tasuta odavat asja ei ole kohe majanduslikult planeerida mittesuutev inimene.

Kord varem kirjutas Mallukas, et ta ei andnud varjupaiga kassi koju inimesele, kelle polnud kuu alguses 30 eurot kassipoja eest maksta kuna kassi pidamine on ju ka ometi kulu. Ta oleks sellest inimesest aru saanud kui seda raha poleks leitud kuu lõpus. Aga 30 euro puudumine kuu alguses oli ohu märk.

Tegelikult on väga tore, et ta loomadest ja lastest nii hoolib ja ilmselt leidis too kassike parima uue pere kuid siiski ei teeks paha natukene laiemalt mõelda – no kasvõi sellele, et äkki kõigil inimestel ei laeku palk kuu alguses.

Mul pangas töötamise ajal laekus palk näiteks kuu viimasel päeval. On kohti kes, maksavad hoopis 25ndal. On ettevõtjaid, kelle sissetulekud sõltuvad hoopis sellest, millal nende kliendid arved maksavad jne.

Ehk siis teise rahakotti vaatamine on natukene naljakas asi ja see, et teisel inimesel pole raha sel hetkel kui mina arvan, et tal peaks seda olema ei tee teda kohe vähem suutlikuks inimeseks.

Ma kuulun Annan Ära Pärnus Facebooki gruppi ja seal saavad inimesed vastu päid ja jalgu kui midagi hinnalist küsivad (no on proovitud autot küsida) või kui küsivad näiteks vankrit ja mainivad ära, mis värvi see peaks olema. Sest “kui kellegil on ikka tõesti vaja siis teda ei huvita mis värvi see on ja liiga kalli asja küsimine on nahhaalne”.

Ehk siis liiga odavat asja ei ole hea küsida kuna see näitab, et sa ei oska majanduslikult toime tulla ja ei peaks sellisel juhul peret kasvatama ning liiga kallist asja ei ole ka ilus küsida sest siis sa oled nahhaal ja kui sa juba ei ole vaene ja tahad valida asju siis peaksid sa endale vajaliku hoopis poest ostma.

Suht veider nagu.

Tegelt võiks selline asjade ära jagamine ikkagi toimuda nii, et kui omal pole vaja ja kellegil teisel on siis asi vahetab omanikku sõltumata sellest kas vajatakse odavat, kallist või sinist värvi asja. Taaskasutus on lahe!

Minul on jälle vastupidine kompleks  – mul on asju mida tahaks ära anda aga ma pole sinna gruppi neid postitanud sest tegemist on liiga väikeste või odavate asjadega. Näiteks mingi 4-5beebipüree purki – ma ei tea palju ühe purgi hind reaalselt on aga no ma lihtsalt mõtlen,et miks peaks keegi hakkama kuskilt kesklinna koperdama selleks, et saada tasuta lapsetoitu, mille koguväärtus on mingi 2-3 eurot. Ja noh nii nad seal kapi otsas mul seisavad – ise ei söö, lapsed ei söö, aga kuskile ära pakkuda on ka imelik.