Kas tähtsam on teenida palju pappi ja elada luksuslikult või, et pere oleks koos?

Meil on hetkel siis täies hoos Ibrahimile elamisloa taotlus.  Üleeile andsime taotluse sisse kus uuriti ja puuriti muuhulgas ka minu sissetulekuid.

Nimelt on seadus ette näinud teatud summa kui palju peab raha olema, et üks neljaliikmeline pere Eestis hakkama saaks.

Hetkel minu abikaasa Eestis, ega kuskil mujal ei tööta (ta jättis ju töö Ghanas ja kolis minu juurde Eestisse, kus alles ajame vajalikke pabereid). Seega sissetulekute osas olid paremad lood siis kui me veel eri mandritel elasime.

Õnneks on mul hea töö ning varem oli mulle migratsioonist e-maili teel kinnitatud, et elamisloa taotluse juurde läheb arvesse iga legaalne sissetulek. Tookord uurisin siis lasteraha arvesse võtmise kohta.

Nüüd aga taotlust sisse andes selgus, et emapalk jah läheb arvesse aga see peretoetus, mida makstakse peale lapse 1.5 aasta saamist ei lähe arvesse (et jah tahaks küsida kohe, et mis mõttes – mis mõttes, see on ju ka LEGAALNE sissetulek). Ma olin nimelt selle seaduse poolt ettenähtud sissetuleku osas, mida neljaliikmeline pere peab saama üpris rahulik, sest koos peretoetusega tuleb meil see summa suht lõdvalt kokku.

Nüüd on katseaeg läbi saamas ja ettepoole vaadates tuleb mul vajalik summa ka edaspidi kokku – kuigi mitte just “lõdvalt” vaid pigem üpris napilt.

Minevikku vaadates ei tulnud mul see summa kokku kuna vaadatakse ikka 6 kuu laekumisi ja arvutatatske selle pealt. Minul on aga palka laekunud alla 4 kuu. Seega jäi meil taotluse sisse andmise hetkel 6 kuu piirsummast omajagu puudu. Samas võtab kogu taotluse protsess aega 2 kuud kui mitte rohkem ja noh palk laekub edasi…

Eks näis mis saab….  ma alguses tegelikult plaanisingi minna alles siis abikaasale elamisluba taotlema kui on 6 kuud tööl käidud aga mitmelt poolt laekus soovitusi, avaldus ikkagi kohe sisse anda kuna see olevat nii pikk protsess ja abikaasal siiski siin alles tähtajaline viisa.

Ma tegelikult lootsingi, et ametnikud vaatavad mu palgalaekumisi pigem ette mõtlevalt. Sest oluline on ju, et ma oma pere nn tulevikus ära toidan, mitte see kuidas ma minevikus hakkama sain. Ka ei olnud abi sellest, palju ma olin kogunud (ma tegelikult ei olnud ju 3 aasta jooksul oma lasteraha kulutanud rohkem kui neile koolifondi tegemiseks vaja ja olin ülejäänud kenasti säästudena kontol hoidnud), vaid tehti hoopis väljavõte mingist kohast, mis minu makstud maksude põhjal näitas palju mu brutotulu on. Ehk siis pangaväljavõtet kui sellist polnudki vaja.

Niiet täitsa võimalik, et tuleb esialgu eitav vastus ja siis 2 kuu pärast kui juba kauem palka laekunud lähen uuesti taotlust sisse andma.

Aaga muidugi jäin siin mõtlema, et tüüpi mis siis kui mul poleks nii suurepärane töökoht? Mis siis kui ma töötaksin ikkagi Maxima kassas ja toidaksin oma pere ära nii ääri -veeri. Elaksin rannarajooni asemel kuskil maamajas ja koolitaksin lapsi maa piirkonna lasteaias (valdades on palju soodsamad lasteaia kohatasud) ja saaksin ikkagi hakkama.

Võibolla teeks abikaasa kuskil külapiirkonnas mustalt remonditöid ja kõik oleks chill…. No meie pere jaoks oleks kõik ok. Luksust oleks vähem aga pere oleks koos ja õnnelik….

Aga siis mingi ametnik Tallinnas vaataks peale numbritele ja otsustaks: “mhmm miinimumpalk + lasterahad. Ei pere ei ela piisavalt hästi ära, saadame pereisa Aafrikasse tagasi” ????

Et nagu mismõttes on see summa, millega ametnike arvates üks neljaliikmeline pere hakkama saab üle Eesti üks ja sama? Miks ei vaadata piirkondi eraldi.  Kulutused Tallinnas ja Kapa-Kohilas ei ole ju samased?

Miks ma ei võiks nagu ise otsustada kas ma suudan oma pere ära toita või mitte?

Äkki ma oskan elada palju säästlikumalt kui see ametnik seal Tallinnas?

Et mismõttes, et kui ei tule kokku piisav sissetulek, et siis lööme pere laiali?

Et nagu keda kotib see kuida pidi see pere õnnelikum on või milliseid lisakulusid ma näiteks sellega väldin kui abikaasa on Eestis mitte Aafrikas? (No näiteks tasulise lapsehoidja abi pole enam vaja)

 

Lihatoodete koostise kirjeldused…

Eelmine nädal ma kirjutasin, et BBQ restoranis oli nii veiseliha kui kalapraadidel peekoni lisandid.

OK, sellest ma veel kuidagi saan aru, et veiselihast sööki on püütud kuidagi veel paremaks tuunida lisades sinna peeneid peekoni roose jne (sest jah enamus Eesti inimesi, kes sööb veiseliha sööb hea meelega ka sealiha), ning kui sellist sööki juhtub tellima inimene, kes sealiha söö aga kes ei pööranud tähelepanu täpsele toidu koostiseosade kirjeldusele siis ta lihtsalt sööb ära kartuli ja veiseliha tüki ning jätab puutumata peekonisse mässitud spargli ning kõik on hästi.

Eile hommikul ma avastasin, et meie igapäevased veise vürtsisingid olid külmkapist haihtunud ning ma jooksin ümber nurga asuvasse Karuselli poodi vaatama, et ehk on seal ka lihaletis müügis miskit sellist, mida moslemile kõlbaks võileiva peale panna.

Kalkuniliha tooteid ei hakanud silma, küll aga vaatas mulle letist vastu Saarema toode nimega “KUUMSUITSU LIHAVEISE DELIKATESS SINK”. Mõeldud – tehtud, ning kodu poole ma sellega silkasin.

Kuna singilõikude pakendil ei olnud otseselt lehma pilti tekkis abikaasal sellega siiski teatud kahtlusi. Minu vastus, et kuule sinna on trükitähtedega peale kirjutatud, et LIHAVEISE sink teda ei rahuldanud.

Hakkasin siis talle koostisosi inglisekeelde tõlkima:

“Veiseliha 83%”

“ja ülejäänud 17%?”

“joogivesi, sool, lihavalk….eee… stabilisaator, E451..”

“Oot mis eee ? See E451 on mingi sealihaga seotud asi? Ma olen vist kuskilt kuulnud jah, et E451 on sealiha…”

” Ei, E451 on mingi kemikaal, säilitusaine tõenäoliselt….. aga noh see lihavalk on sealihast….”

Et nagu, mismõttes sa paiskad müügile Lihaveise singi, kirjutad suurelt peale, et tegu on lihaVEISE singiga ja siis see lihtsalt sisaldab teatud koguses sealiha?

No tõesti?

Peab nende vürtsisinkide minitekstid ka igaks juhuks üle lugema, varsti tõesti ei tea enam, mis toidulauale satub. Isegi Ghanas ei lennanud ma niimoodi orki. Ja, ei Ghana ei ole moslemiriik!”

delikatess, moslem, sealiha, saaremaa, veis, mismõttes, tagasi eestis, etheli blogi,
Sealiha sisaldav veise sink

 

Minu moslemmehe esimesed päevad Eestis

Teisipäeval käisin siis Tallinnas abikaasal vastas.  Tallinna lennujaamas on väga lahe see, et saab läbi klaasi vaadata kui kaugel lennult tulejad oma kohvrite pagasi lindilt kokku korjamisega on. Nii ma siis teadsin täpselt, millal Ibrahim oma kompsud kokku sai ja millal teda lõpuks nendest noh tollitsooni eraldatavatest väravatest oodata võiks.

…. Juba ma nägingi teda seal oma pagasiga rõõmsalt tulemas kui röntgenpilguga tollitädi ta kõrvale, suletud uste taha tõmbas ja noh seal läks neil julgelt ikka üle 40 minuti!!!!!

toll, araablane, rõntgenpilk, kahtlane isik,
Ibrahim tollis

Et sai tema siis oma kohvreid kokku ja lahti pakkida. Huvitav, miks just Ibrahim selle pistelise kontrolli jaoks välja valiti? Ja mida oli seal otsida NII KAUA???

Aga noh, lõpp hea – kõik hea. Pärnusse jõudsime ikka enne laste magamaminekut 🙂

Marie umbusaldas esimesed minutid aga Silver oli küll üleni õnnes issi tuleku üle!

tagasi eestis, araablane eestis, pere koos
Pere koos
silver, ibrahim, tagas eestis, moslem, kodus, pere koss,
Silver issiga

Mina tormasin kohe poodi, sest külmkapis olid mul hommikusaiade peale pasteetja lastevorst ja noh mõlemad on ju sellised tooted, kus meil kasutatakse nii veise kui ka sealiha – ehk siis sellised, mida Ibrahim ei söö.

Ma tean, et Eestis neid Veise märgistusega lihaooteid müüakse küll. Kuid noh Teisipäeval oli mul ikka suht kiire koju tagasi jõudmisega niiet eri märgistuste lugemise asemel kahmasin hoopis korvi kanatooteid ja ühed veise vürtsisingid. Et vähemalt ei jää kodus nälga kui ma tööl olen sest külmkapis valmis olev frikadellisupp oli ka sellest “no-no” listist.

Eile oli Ibrahim pool päeva lastega kodus (nad pisut tõbised ja ei läinud lasteaeda ) ning kui mul ema peale oma tööpäeva tuli ja lastehoiu üle võttis tuli abikaasa mind kaubamajakasse külastama ja käisime siin koos lõunal.

Söögi kohaks valisin BabyBack´i kuna tean, et Ibrahimile meeldib igasugune BBQ ja praetud teema.

Seal oli menüüs nii sea-, veise-, kanaliha kui ka kala toite. Ibrahim valis endale kohe välja pealtnäha turvalise kalafilee. Kuna ma aga vaatasin ka toidupilti, siis tekkis kahtlus ja peatasin ta enne tellimuse esitamist. Lugesin toidu all olevat väikest tektsi ja seal seisis, et portsu juurde kuulub veel peekoni sisse keeratud spargel. Ups!

Kiiresti muutis Ibrahim meelt ja soovis hoopis veiseliha. Aga sellel oli sama moodi see peekonisse keeratud spargel kõrval. Seletasin siisteenindajale, et abikaasa on moslem ja me tahaks seda veiseliha ilma peekoni lisadeta. Polnud probleemi – “laseme siis selle spargli ja selle peekoni roosi eemaldada” Toda peekoni roosi ma polnudki tähele pannud.

Ma saan aru, et Eestis pole teab mis palju moslemeid, et nende ärgi mingeid menüüsid kohandada. Aga sealiha/ peekon võib vastumeelne olla ju ka mitte moslemile? Või, et noh, et kui sul on menüüs konkreetselt VEISELIHAST söögid – siis võiks ju mõni neist olla sealihavaba ilma selleks erisoovina lisandeid eraldamata?

Peale lõunat, läksin mina tööle tagasi ja Ibrahim jäi kaubamajakasse ringi kõndima, et endale natukene riideid juurde vaadata.

Tuleb tema siis umbes poole tunni pärast minu boksi tagasi ja kurdab, et Eesti on ikka suht kallis – kõige odavamd teksad, mis ta nägi 80 Eurot!

“Kui mitmes poes sa käisid”

“Ühes” vastab Ibrahim Denim Dreami kott näppus.

“OK” tirin abikaasa oma boksist välja “nüüd mine kõnni sinna suunas nii kaua kuni näed silti TAKKO ja shoppa seal edasi”

Tegelt mul abikaasale ei meeldi üldse supermarketid ja neis ringi kolamine, seega on arusaadav, miks ta oma teksad kõige lähemast poest ära ostis. Takkot ta lõpuks üles ei leidnud, niiet mingi hetk jooksen ise sinna talle MÜTSI vaatama. Jah mütsi, sest ilm ei ole meil soe mitte üldse ja seda mul veel vaja on, et ta siin haigeks jääks või midagi. Haigekassat ju pole.

Toas istus ta mul ka eile jopega – nii olevat täitsa paras olla olnud 🙂

 

 

Moslemist Lolitad

Nägin õhtulehes artiklit kus kirjeldati uue moevooluna seda, et Moslemineiud ennast Jaapanist inspireeritult Lolitadeks riietuvad.

No minumeelest on sellel stiilils “Lolitadega” ikka suht vähe pistmist aga ma leian, et selline nukustiil on vahva ja sobib sinna räti alla päris hästi 🙂 Et keha ja juuste katmine moslemi kombe kohaselt ei pea ju tähendama igava kotti seljas kandmist.

Oleks ise ka moslem siis käiks just nii ringi 🙂

lolita, muslim dress, japan, nukustiil, dollstyle, mood
Moslemist Lolita? yeah right

muslim-lolita-hijab-japanese-fashion-anime-24

muslim-lolita-hijab-japanese-fashion-anime-27

muslim-lolita-hijab-japanese-fashion-anime-36

4 kuud Moslemiga abielus

Leidsin täna blogist küsimuse, et kas Islamiseadus ei luba enam blogi pidada. Ega võib paista nii tõesti, sest abielu regamisest saati on blogis vaikus.  🙂

Aga kui pärsi aus olla, siis ei ole minu tegemistes abiellumisest saati väga suuri muutusi toimunud. Abikaasaga käime väljas iga nädalavahetus – täpselt nagu sebimise ajal ja sõpradega kohtun täpselt nii tihti kui tahan.  Lucia küll jõudis vahepeal Facebookis ahastada, et ta on nüüd maha jäetud sest Leedu tsikk kolis tagasi Leetu ja mina abiellusin kellegi teisega. Aga see minuses puutuv osa oli vale häire – ma olen täiesti alles!

Noh mõnevõrra on ikka muutusi ka –  näiteks nädal aega tagasi pakkisin oma pillid kokku elektriinstallatsiooni ettevõttes, kus Septembrist saati töötasin.  See plaan oli juba Aprillist saati aga ma ei leidnud endale varem lihtsalt asendajat. Juuni alguses aga seadis ennast minu koha peal sisse Kanada tsikk.  Niiet ei mingit sekretäritööd enam! Nüüd kutsun  ennast hoopis kõlavalt Turundusjuhiks…..noo seda nüüd küll jah, et abikaasa firmas ja, et konkurssi kui sellist tegelikult ei olnud….. Aga ma kavatsen uues ametis igati aktiivne olla ja tööd hästi teha et see “abiellus firma omanikuga” maik küljest ära kaoks.  Ettevõte tegeleb ehituse ja torutöödega ning impordib Hispaaniast Ghanasse keraamilisi põranda ja seinaplaate. See nädal ongi uut konteinerit sadamasse oodata 🙂

Ahjaaaa ja siis on meil veel perekonnalisa – imearmas noor Saksa Lambakoer J Nummi Nummi Nummi!  Mimi (nii on tema nimi) elab meie peres juba 3 kuud ja on igati lõbus aga kergelt (ok mitte kergelt – ikka väga väga) rassistlik 11kuune koerapreili. Tõupuhas ning paberitega  – seega on meil lisaks inimbeebide varsti plaanis ka paar pesakonda kutsikaid 🙂

Niiet jah elu on lill, abikaasa igati muhe – kokkab ja koristab kui vaja, ja varsti me tuleme Eestisse!

Noh, see jama nüüd on, et täna sain Eestis e-maili, mis seletas, et nad uurisid seal mu skanneeritud abielupabereid ja et nad ei tunnista “Imamide” sõlmitud abielusid kuna see polevat kohturegistris ja võib olla polügaamne ja et isegi Ghana Vabariik ei tunnista seda abielu. Selles viimases ma küll kahtlen, sest selle Imami paberile oleme juurde teinud kohtu kinnituse ja isegi Ghana Välisministeerium on oma pitasti sellele pannud.

Aga egas midagi – homme hommikul läheme kohtusse ja registreerime abielu uuesti. Hehhee – palju pulma aastapäevi saab meil olema 🙂

Majaabilise pulm

Sel nädalavahetusel läks meie majaabiline mehele ning uueks majaabiliseks sai eelmise õde. Kuulasin eile siis pulmamuljeid – ning jäi kõlama, et majaabiline tegi hea diili ja kolib abikaasaga varsti Euroopasse elama. Peig ise hetkel Itaalias aga tuleb varsti naisele Ghanasse järgi. Mõistan, et midagi pidi kahe kõrva vahele jääma ja palun uuesti seletada.

Pulm toimus Laupäeval Ghanas. Majatüdruku värske abikaasa on hetkel Itaalias ja tuleb varsti Ghanasse…heakene… ikka veel segane. “Mis ta lendas siis nädalavahetuseks siia oma pulma ja siis kohe tagasi?” uurin peigmehe kohta.

Uus majaabiline jõllitab mind kui täielikku juhmakat – ega siis peigmees pulmas ei osalenud – tema ikka Itaalias – õde oli ja peigmehe pere oli – piisab ju küll? Daaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah….

Igatahes, palju õnne noorpaarile!

Paast läbi!

Huuuuh lõpuks ometi saab inimese kombel süüa-juua. Eelmine neljap lõppes Ramadan ja reedega algas Eid. Ehks siis nagu meie oleme harjunud jõulupyhadega on Moslemitel peale Ramadani paastuaega 3 rõõmsat pyha, kus kõik hõivatud ykseisele helistamise ja tekstimisega et Happy Eid või Eid Mubarak, ikka soovitud saaks.

Nagu teada, tegin mina Ramadani paastu aja moslemitega vapralt kaasa. See, et päeva ajal vett juua ei tohtind oli kyll päris jube aga muidu polnud hullu miskit. Kahel päeval ma siiski sõin aga Ramadani reeglistiku järgi võis seda hyvitada vaese toitmisega, mida ma ka tegin. Yks leivapäts teenijannale ja yks kebab näljasele pubikylalisele said nende söögikordade hinnaks.

Aga ma patustasin ka. Yhe korra saab panna inimliku eksimuse alla tegelt. Nimelt oli väga kiire pyhapäev ja meil Luciaga oli programmis minna kell 7pm algavale symfoonia orkestri kontserdila rahvusteatris.

Rahvusteatris

Syya tohtis aga alles peale 6.15 õhtul ning teatrisse sõiduks ka oma aeg kulub. Panin paika ajakava. 17.00 dush, meik, kleit selga. 17.50 kokkama 18.15 sööma ja 18.20 taksosse. Ok, täitsa vettpidav plaan sai aga kui ma 17.50 kleidikeses ringi tuiskasin ja tuunikala pastat kokkasin siis kogu selles kiirustasimses ma ei saanud arugi kui juba olin usinalt äsja avatud tuunikala konservi maitsmas.

Röögatasin: “DAMN!!!!!!! Lucia whats the time!”
Lucia teisest toast: “Six something!”
Mina: “No, Exact time!”
Lucia:”6.08, why?”
Mina: “Damn, I just tasted the fish!”

Ja yhtegi vaest ei olnud käepärast niiet see patt jääb minu hingele.

Kontserdi ootamas, kohad sisse v6etud!

Ja siis oli veel yks kord kui ma jõin hommikukohvi, no ei painutanud mina ennast atraktiivsele aga padukristlikule Liibanoni kutile seletama, et mina, veendunud Ateist paastun siin parasjagu koos moslemitega. No idee oli seda kutti uuesti näha. Veel ei ole näinud.

Aga muidu ma ytleks, et ma olin tubli. Näiteks ma tean mitut moslemit, kes ei paastunud Ramadani ajal yldse v6i loobusid ainult alkoholist. Seda et moslemid nagu yldse ei tohiks alkoholi juua, aga siis nad nii palju distsiplineerisid ennast, et vähemalt pyha kuu ajal ei joo. Muidugi jälle ma räägin Liibanoonlastest moslemitest, kes siin kohapeal ja Ramadani reegllite järgi ei pea paastuma ka need, kes on parasjagu reisil. Ja nagu Naabrimees on siin tähelepanu juhtinud, et usu reeglid tehakse endale sobivaks siis tõepoolest. 6 aastat Accras elanud Liibanoonlasest moslem paastust Ramadani ajal suurt lugu ei pidanud, sest tema ometigi on ju reisil ja nii viimased 6 aastat.

Täna ma nautisin hommikusööki.

Teispäeva hommikul kolis Lucia minu juurest uude kohta. Seega korraldasime selleks puhuks minu pool s6pradega yhise 6htusöögi. Salatit aga jäi kohutavalt yle, ning Lucia enam ei ela minuga ja mina paastun (Ramadan). Damn!!! Uurisin moslem s6pradelt ja wikipediast. Ramadani ajal v6ib paastupäevi vahele jätta ja kui selle asemel vaesed toita. M6eldud, tehtud! Andsin pätsi leiba teenijannale ja nautisin m6nuga hommikusööki ja kohvi!!! M6nna 🙂