Kuidas GoWorkaBit tasuta müügiideid kogus

Oma korteri ostutehinguks ma kraapisin seda omafinantseeringut kokku väga mitmest allikast. Laenasin emalt, müüsin vanu fondiosakuid, katkestasin digikassa lepingu ja võtsin kasutusele seal kogutu, kandsin välja oma internetiteenistused jne jne ning muuhulgas üritasin võita 500t eurot GoWorkaBiti müügihäkkeri konkusril.

Siin siis konkursi üleskutse:

Mul oli kokku vaja saada 6300 eurot (omafinantseering, notaritasud, Kredexi käenduse lepingutasu, riigilõiv, telefonijärelmaksu lepingu lõpetamine) ja no 500 Eurot oleks olnud päris suureks abiks.

Pikemalt mõtlemata tegin video kus jagasin kahte müüginippi ja panin selle video Kristjanile teele. Jagasin ühte natukene naljaga pooleks nippi ( aga nad ju ütlesidki, et saada kõige segasemad ideed) ja ühte natukene tõsisemat ideed.

Saatsin video ära ja jäin ootama…. Tähtaeg möödus ja mitte midagi.

Ma ei arvanudki, et minu video kohe kindlasti võidab (aga eks ma lootsin natuke sellele, et ehk ei ole väga palju võistlejaid ja mingi lootus ikka oli) aga no konkursi tagasiside oleks ju pidanud ikka tulema.

Kuna mitte, mingit infot ei laekunud hakkasin ma lõpuks muretsema, et äkki mu video ei läinudki e-mailis läbi või ei jõudnud kohale ja ma ei osale konkursil. Et äkki oleks pidanud video ikka Youtubesse laadima ja osalema konkursil läbi GWB portaali nagu ka oli ühe võimalusena välja toodud. Sest noh isegi nii minimaalset tagasisidet, nagu “Aitähh, video käes, osaled konkursil” ei tulnud.

Nädalad läksid ja otsisin infot GWB kodulehel – et äkki seal on kuskil konkrusist ja selle tulemustest juttu. Ei midagi. Siis hakkas nende kodulehe plugin minu käest uurima, et mis ma seal teen ja kas nad saavad aidata. Kirjutasin oma mure plugina jutuaknasse ära ja  saingi 27 märts e-mailiga vastuse, et selle nädala jooksul selgitavad võitja välja.

Jäin uuesti ootele. Nädal sai läbi. Sai läbi ka järgnev nädal aga ikka ei mingit uudist. Siis leidsin sama konkursi üleskutse GWB Facebooki lehel ja uurisin seal kommentaaris tulemuste kohta.

Päev hiljem saingi e-mailile vastuse, et võitjat välja ei selgitatudki!

Tsiteerin:

Oleme hetkel müügihäkkeri otsingud peatanud. Kuigi meile lisaks sinu soovitustele teisigi häid ideid, ei olnud nende seas siiski nii eredat tähte ja ideeed, mis meil sokid jalast oleks rokkinud.

 

Ma tunnen karjuvat ebaõiglust!

Ok, ma ei hakka hetkel Tarbijakaitse poole pöörduma, sest usun, et kõik on seaduslik ehk J.O.K.K.  (J.O.K.K. – Juriidiliselt on Kõik Korrektne)

Sest jah – üleskutses oli ju öeldud, et “Kui meile sinu ideed väga meeldivad” või midagi sellist. Mitte, et “Parim saab igal juhul 500 Eurot”

Ehk siis viimasel juhul oleks ka halbadest variantidest parim ikkagi pidanud auhinna saama. Esimesel juhul aga saab öelda, et jah Sorry, meile ei meeldinud ükski idee nii palju ja siis auhinda välja ei anna. Või siis nende keeli: “Ükski idee ei rokkinud sokid jalast”

Nii on ikka jube mugav konkursi korraldada eks? Et lubad auhinna, kogud kokku portsu häid ideid ja siis ütled, et oih näe “Sokid jäid jalga ja auhinda kellegile ei anna”!

Aga ideed on kogutud ja mitte miski ei takista neil saadud ideid kasutada.  Võimalik, et see üleskutse oligi neil hoopis mõeldud turundustrikina, et saada inimesed neist rääkima ja portaalile rohkem tähelepanu?

 

Mulle tundub see sellisel juhul küll halva turundustrikina aga tihti öeldakse, et ka halb reklaam on reklaam ja noh niivõttes – näed minu blogi said nad endast kirjutama küll! 🙂

Jälle!

Varem olen neist kirjutanud pigem positivses võtmes!

 

Täiendus @ 12.15

Samas nüüd Facebookis sama üleskutse juures on küll TEKSTINA kirjas, et parima idee autor saab 500 Eurot kätte!

Muideks, kõige parema häki ja idee autor saab 500€ puhtana käteen.

Seega – ok, kui ei leitud nii head ideed et teha tööpakkumine -ära siis tee! Aga kui sa lubad välja, et Parima Idee autor saab  500 Eurot siis selle lubaduse siiski peaks täitma. Vahet pole kas parim idee rokib sokid jalast või mitte. Ka korraldajate jaoks mittemeeldivate ideede hulgast tuleks siiski välja valida see parim ja 500 Euroga premeerida. Nii on ju lubatud!

Siiski
Ekraanitõmmis Facebooki üleskutsest

Salam-Silver saab homme 4!

Salam-Silver saab homme nelja aastaseks. Mingi kuu aega tagasi rääkisin temaga sellest ja uurisin, millist pidu ta tahab.

Lapsel konkreetne nägemus, millist sünnipäevapidu tahab

Silver hakkas siis seletama, et peab olema suur PUNANE kook. Ja siis issi tuleb ja annab talle selle koogi.

No vot – niiet lapsel oli ettekujutus täiesti olemas, milline peaks tema sünnipäev välja nägema.

Eile küsisin huvi pärast uuesti – noh, et vaadata kas  mõtted endised. Ja olid täitsa endised – kohe tehti juttu suurest punasest koogist. Kätega lausa näidati kui suur kook peab umbes olema.

Issi on Aafrikast igatahes juba kohale lennutatud niiet homme kui Salam-Silver lasteaias oma sünnat tähistab lähen linnapeale koduse peo jaoks suurt punast kooki otsima.

Jah – täiesti viimasel minutil, aga no mis teha. Suht hull nädal on olnud...

Esmap – pikk tööpäev*

Teisip  – koolitus Tallinnas.

Kolmap – pikk tööpäev.

Neljap – kodu valmis seadmine reedestes külalisteks ning kingituse otsimine.

Reedel oli maja rahvast täis.

Laup-Pühap jälle pikad tööpäevad.

Täna (Esmap) jälle 20.15ni tööl..

Ja homme on pidu. Ja enne pidu Notar – teeme abieluvara lepingu 🙂

 

*Pikk tööpäev  = 09.45-20.15 

 

No siis millalgi peale notarit ja enne lapsele lasteaeda järgi minemist tuleb sebida see punane kook ja natuke näksimist külalistele… ja küünlad…. ja pakkepaber…ja õhupallid või mingid vahvad dekoratsioonid.

Jah nagu te aru saate suurt pidu ja mängutuba ei tule. Ongi väike perekeskne istumine ja tähistamine. Mängutuppa saab minna äkki pühapäeval 26.02 niisama lustima. See pühapäev ongi ühtlasi mu terve Veebruarikuu ainus vaba nädalavahetuse päev. Siin see Jaanuari lõpu-Veebruari alguse hooldusleht on graafiku lihtsalt totaalselt sassi löönud.

Silver kusjuures ei paistagi unistavat mingist suuremast kodust väljas möllust, sest isegi täna hommikul osutas ta elutoa laua peale rääkis, et punane kook tuleb sinna peale panna.

Suure peo kogemus on Salam-Silveril Aafrika päevilt täitsa olemas. Tema 2 aastaseks saamist tähistasime nimelt suure hoovi peo, terve kvartalitäie laste ning DJ-ga.

Niiet praegu võib vaiksemalt teha küll.

Vahva Sünnipäeva tähistamine lasteaias

Lisaks saab Silver vahva elamuse veel ka lasteaiast – neil on rühmas nimelt selline tore traditsioon, et sünnipäeva puhul ei jaga päevakangelane mitte küpsist ja kommi vaid toob tordipõhad ja erinevad kreemid ning neist materjalidest valmib sünnipäeva tort rühmakaaslaste abiga. Iga üks saab lusikaga kreemi laotada või abistada marjade peale ladumisel.

Lõunapausil jooksingi Rimist läbi ja ostsin lasteaia jaoks tordimaterjalid, mille abikaasa turvaliselt koju viis.

 

Minu eilsed toimetamised

Nii…. üleeile ma kuulutasin, et lõpetan laisklemise ära ja hakkan tegusaks.  Nii nagu varem.

Kuidas mul siis läks?

Ma olin juba eile lugenud ühte õpetust kuidas HTML leht Worpressi saada saada ja tundus üsna lihtne.

Äratus 7.00. Uurisime lastega päkapiku sokkide sisu. Laste potitamine ja riidesse toppimine. Marie on põhimõtteline ise riietuja seega minekuvalmis saime me kell 8.15

Kui mul on tööpäev siis ma ei saa lubada endale nii hilja lasteaia poole teele asumist ja ma topin ta vägisi ise riidesse ja lahkume toast kell 7.45. Täna aga lasin  tal ise pusserdada.

Seega täna jõudsin ise lasteaiast tagasi umbes kell 8.40 ning keetsin omale täielikuks ärkamiseks vajaliku hommikukohvi.

Hommikusöök sees, hakkasin tööle. Võtsin juhendi lahti, installisin TEST aadressile WordPressi ja hakkasin pihta. Oma veebimajutuskeskkonnas ringi vaadates avastasin, et see mul järgnevaks aastaks makstud.

Ma teadsin tegelt, et kohe kohe on vaja uuendada ja stressasin veits selle 150 dollari pärast (mul sõbrannaga kahe peale selline hosting kuhu saab lugematul arvul domeene majutada). Uurisin oma Ghana krediitkaardi väljavõtet ja tõepoolest siis kui ma Liibanonis ringi reisisin see makse oli sealt läinud. Ma ei pannud toda makset lihtsalt tähele kuna abikaasa muudkui kandis mulle Ghana kontole reisikulude katteks raha aga kuivõrd mul seal eriti kulusid ei tekkinud siis ma seal ka seda kaarti ei kasutanud ja nii sai see makse sedasi “salaja” minna. Lahe, kohe üks mure vähem 🙂

Nii, õppematerjalid lahti hakkasin Facebookis suhtlema selle sama sõbrannaga kellega majutust jagan ja kes vahepeal lapse oli saanud. Kiitsin talle ka hoolega kuidas ma õpin parasjagu WordPressi ja olen hirmus tubli. Uurisin elu, et mis ta perekonna nimest on saanud (ta Slovakk aga abiellus hinduga – kasutab mõlemat perekonna nime niiet kokku tuli päris vahva nimekombo 🙂 ) ja kas plaanib Ghanasse tagasi minna jne jne jne – juttu jätkus kauemaks ja koodiridu kirjutatud 0. 🙂 Väga tubli eks 🙂 ?

Ei, tegelt ma lõpuks ikka midagi tegin ka. Võtsin tolle eelpool lingitud õpetuse ette ja tegin vajalikud php failid. Tükeladsin oma HTMLi, panin osad Index.php failis uuesti kokku ja sisestasin postituste “Loop-i”. Kuigi seda viimast oleks vist vaja kui ma nn blogi teen aga ilma blogi osata firma kodulehele ju ei pea? (WordPressi spetsialistid võiks siin nüüd natukene targutada). Zippisin kogu selle värgi ära ja laadisin TEST aadressile, installisin ja ootasiin põnevusega teadet et Install kukkus läbi. Aga Voila! Install töötas, ja sain lehe aktiveerida. Tulemus ei olnud muidugi ilus. Ainsaks edu noodiks võingi siin lisada, et WordPress sai aru, et ma installisin Worpdressi põhja ja et install toimis. Aga no menüü oli valesti, slider ei töötanud jne.

Siinkohal ma antud õpetuse juures tunnen puudust sellest pildist, millist lehte juhendi koostaja laadis. Et ok, sellest ma sain aru, et tema lehel oli päis, jalus sisu ja küljepaan. Minu lehel küljebaani ei olnud. Aga ma ei tea, kas juhendi kirjutaja lehel oli Menüü riba (kus? Milline?) või banner või slider jne. Et äkki ma oleks pidanud oma päist veel eraldi tükeldama ja tegema menüü ribast ja sliderist ja php failid ja siis kirjutama päises vastavatesse kohtadess get slider ja get navi? Või kui siis mitte otseselt päisesse siis Indexisse kõi need tükid ühe suure päise asemel? (Jälle see koht kus WP spetsialistid võiks targutada)

Igatahes oli kell saanud 12 ja ma ei saanud enam edasi lükata linnapeale minekut. Nimelt oli vaja osta pesukott (sest minu uut tööpluusi tohib pesta vaid pesukotis) ja vaadata lastele Jõulukingitusi. Mul tegelt idee olemas, mis neile kinkida aga eelistaksin Interneist tellimise asemel asju ise käega katsuda, ja testida, kas on ikka nii vahvad.

Pesukoti sain aga kingituste vaatamiseks pean minema ikkagi Papiniitu, sest Kesklinna mänguasja poed vangutasid minu küsimuste peale pead. Ja see käik on mul plaanis täna.

Kella 14 paiku jõudsin linnapealt tagasi koju. Tühjendasin pesumasina (mille olin laste asjadega enne linna minekut pesema pannud). Vastasin ühele küsimustikule, lõpetasin uue firma paberimajanduse aga kuna ei suutnud leida ID-kaardi lugejat jäi registreering veel ootele.

Vaatasin uuesti otsa WordPressile  – seekord otsustasin laadida alla ühe suvalise WordPressi template ja uurida selle php koodi. Sest just nii hakkasin ma aastaid tagasi tegutsema HTMLiga. Et lihtsalt avasin selliste saitide kus oli mulle vajalikke elemente “Source” koodi ja kopeerisin sealt neist vastavad lõigud enda HTMLi. Noh näiteks tabelite tegemisel ma kunagi ei viitsinud ise neid “TD”-sid ja “Tr”-e trükkida vaid kopeerisin need kuskilt ja siis asendasin lahtrite sisu.

Pelae 16t tõin lapsed lasteaiast ära. Söötsin neile makarone ja kotlete. Kütsin ahju, Skypesin abikaasaga. Ja vaatasin, et lastel pusletades omavaheline riid juppide pärast liiga suureks ei kasva.

 

Peale 20t läksid lapsed magama. Ma pean alati nende juures valvama kuni nad on reaalselt magama jäänud , seega sain ise laste toast välja alles 20.30 paiku.

Kuigi sel ajal mulle meeldib vaadata Fox Life pealt “Skorpioni” sisi telekat käima ei pannud vaid uurisin umbes 22ni näidislehe PHP-d.  Ja tänaseks juba sellega saan hakkama, et näidislehel teha koodis teatud muudatusi ja siis see üles laadida. Kuigi noh ma saaks koodis muudatusi teha ka otse serveris aga oma arvutis “Templatet” muutes saan alati salvestada ka tagavara faili puhuks kui miskit nässu läheb. Ja noh arvata on, et nässu hakkab mul ikka kõvasti minema – esialgu.

 

 

Lõpetaks nüüd selle laisk olemise ära….

Ghanas ma hullult jaksasin sebida igast asjadega. Tööl käisin täiskohaga. Lõunapausidel ja puhkepäevadel sibasin OK Accra klientide vahet. Siis õppisin veel animatsiooni ja tegin niiöelda haltuurat mingitele ehitustegelastele, kellel oli 3D plaane vaja – seda küll töö ajast või õhtul kodus kui lapsed magasid.

Animatsiooni projekte tegin üldse pool öösel – siis oli hea arvuti ööseks renderdama jääta. 

Mul siis oli ju töövahendiks vana Toshiba, millel vaid 4Giga RAMi ja mis kiiremate 3D renderduste peale vaikselt suri. Aga no jaksasin ja viitsisin ja õppisin kogu aeg midagi juurde.

Siis otsustasin Eestisse ära tulla ja esialgu ei arvanudki, et siin nii kiiresti töö leian ja mõtlesin, et hakkangi hoopis rohkem oma disaini projekte arendama ja neid müüma.

Soetasin uue arvuti, millel RAMi lausa 16Giga – jah 4 korda rohkem kui mu vanal masinal. Pärandasin Toshiba abikaasale. Eestindasin oma kodulehe ja SIIIIIIS…… ei teinud mitte midagi.

Ma pole oma vingele arvutile (mille kohta enam ei saa öelda isegi uus, sest ta sai äsja aastaseks) isegi photoshopi installinud. 3D programmidest rääkimata…..

Duuuh!

HTML lehe WordPressiga sidumise pidin ju ära õppima!

Ma ei saa aru, kas ilm on hall või milles asi aga no reaalselt ongi nii, et ma lähen ise magama suht samal ajal kui lapsed. Samas kui vanasti sai poole ööni arvutis koodi kirjutatud ja animeeritud. Hommikul läksin tööle ja polnud mingit häda.

Nüüd on mul ju lausa selline töö, kus väga palju vabasid päevi, et teoreetiliselt aega oleks asju teha aga….. bööööööööööö!

Ei viitsi, ei taha, ei oska….

Abikaasa palus mul endisele Ghana ülemusele üks kodukas teha – ma kukkusin kohe vinguma, et ei saa ja pole aega ja ei oska ja…… samas kui “Vana mina” oleks õhinaga arvuti taha istund ja tegutsema hakanud.

Siis kui abikaasa mul üks uus OÜ palus regada sai ta umbes sama vastuse et viu viu viu ving ving ving niiiiii raske on… No ei ole ju tegelt. Üldse ei ole – kõik on vaid kätte võtmise asi.

Ja nagu sellest veel vähe oleks hakkavad juba uued Pärnu tuttavad ka mind motiveerima, et ma võiks ikka uimerdamise ära lõpetada ja ennast kätte võtta!

Niiet väga ei paista valikut olema. Kuu aega olen kalamaksaõli ja D-vitamiini näost sisse ajanud. Liibanonis sai ka veits ennast laadida  – seega ongi vist kõige tagumine hetk tööle hakata. Enne kui see Liibanonis kogutud energia meie halli ilma sisse ära eksib.

Homme, viin lapsed lasteaeda. tagasi magama ei lähe. Ja vaatan sellele paganama PHP koodile otsa ja proovin ennast sealt läbi närida ja asjad tööle saada.

Oeh ……või peaks juba täna õhtul tegutsema hakkama? ……. ah ei viitsi…… (no vot nii a läheb eksju :))

ety

 

Täna ja täna kolm aastat tagasi…

Hommikul kärutasin lapsi lasteaeda ja klõpsisin need pildid, et abikaasa kes neile õhtul järgi läheb teaks mis Silveril ja Mariel jahenenud ilmadega seljas on ning, et lastehoiust tagasi saaks põnnid ikka õigete jakkide ja mütsidega 🙂

 

Tagasi kodus kohvi kõrvale Facebooki piiludes tuletas see leht mulle meelde, mida ma tegin täpselt 3 aastat tagasi.

Siis istusin ma abikaasa ja poole aastase Salam-Silveriga basseini serval palmi jaheda varju all. Sooja oli sel päeval pisut üle 30 kraadi. Täna näitas kraadiklaas koduaknal poole vähem.

Väikesest Silverist on saanud suur vend, kes  mehiselt nooremat õde jalutuskäruga lasteaia suunas lükkab. Seda teeb ta muidugi viimaseid päevi, sest varsti kolib Silver Põnnila eralastehoiust Tammsaare lasteaeda. Marie jääb aga Põnnilasse seniks kuni Tammsaare lasteaed ka temale ruumi leiab. Hetkel on  ta järjekorras 4ndal kohal.

Tänasel päeval kolm aastat tagasi mina põhikohaga kuskil tööl ei käinud vaid kasvatasin oma enda Ghana brandi OK Accra ning tegelesin ka abikaasa firma M2K Africa turundusliku poolega.

Kõrvalt õppisin ka 2D ja 3D animatsiooni ning sain pisut enne Silveri esimese eluaasta täitumist praktikakoha  ZEIN reklaamiagentuuris, kus kiirelt tegevjuhi positsioonile tõusin.

Elu Ghanas sobis mulle. Meeldis kliima, sain hakkama sealse tohuvapohuga, ning vabad päevad sai tihti veedetud basseinis.

Kuivõrd Eesti elu on hoopis teine võiks ju arvata, et mulle siin ei meeldi. Aga ei ole nii. Siinne kliima on ka täitsa ok – nii suvel, sügisel, kevadel kui ka talvel – tuleb lihtsalt vastavad riided leida. Mulle talveilmad täitsa meeldisid – ok esimestel päevadel ei meeldinud – siis jäi selg haigeks. Aga kui sai välja otsitud paksud kampsunid ning poest üht teist sooja juurde ostetud, hakkasid mulle talveilmad jälle sobima.

Inimesed on Eestis hoopis teistsugused – aga ikka toredad. Kolleegid on super. Siinne töö on ka super. Korteri sissekirjutuse ja lasteaiakoha saamisega oli pisut sekeldamist aga seda sekeldamist ei anna kuidagi võrrelda ametiasjade ajamisega Ghanas. Siin näiteks ei küsinud mult keegi altkäemaksu! 🙂

Ghanas olid omad võlud, mida Eestis ei ole aga siin on teised asjad jälle korras, millega näiteks Ghanas nii hästi ei olnud. (Vee ja elektri olemasolu IGA JUMALA PÄEV!!!!!! Kvaliteetne arstiabi jne)

Ja tegelikult ei pea ma ka Eestis elades basseinis sulistamisele head aega ütlema – siin on basseinid lihtsalt siseruumides kõikvõimalike lisatraktsioonidega ja selliseid  kohti kuhu ujuma ja lõõgastuma minna on mul kodu ümber täitsa mitu.

18.08 2016 ja 18.08 2013 – kaks väga-väga erinevat päeva, erinevatel mandritel, erinevates kliimades aga siiski mõnusad päevad mõlemad 🙂

 

*Artikli tunnuspilt ei ole küll tehtud kolm aastat tagasi tänasel päeval aga siiski mitte väga palju hiljem. Mõnusaks kontrastiks meie toonase ja praeguse elu vahel on see pilt kindlasti 🙂

Mine tööta pisut…

Täna tuletas mulle ennast meelde selline vahva internetiportaal nagu GoWorkaBit. Paremat ajastut vist polekski olnud, sest parasjagu just arutlesime abikaasaga erinevate võimaluste üle temale tööd leida kui ta lõpuks Eestisse jõuab ja siis liikusid endalgi mõtted lisatöö suunas.

Siin on muidugi see jama, et Pärnusse on vähem pakkumisi… Tallinnasse aga leiaks juhutööd küll.

GoWorkaBit on siis selline portaal kuhu saad sisestada enda CV ja kandideerida erinevatele juhutöödele.

Tegelikult on hetkel Pärnusse küll pakkumine ja täitsa tore, aga sellele ma ei kandideeri kuna töötan ise hetkel samas vallas – ja see näeks ikak eriti nõme välja kui ma vabadel päevadel konkurendi ukse peal kliente tervitan 🙂

Aga muidu jah Elisa otsib aktiivseid suhtlejaid, kes ajavaemikul 6-19 juuni nende kaubamajaka ja Port Arturi esinduses kliente tervitaks ja aitaks selgitada muutunud EL regulatsiooni.

Et igati vahva töö ju?

Igasugu ehituse ja muid juhutöid pakutakse ka aga need poleks minu teema isegi siis kui ma töötu oleks.

Ma oma profiili tegin sinna ilmselt siis kui ma veel Aafrikas elasin ja siis noh unustasingi ära… nüüd aga on hoopis teine teema ja põhjust ka sinna aeg ajalt pilku heita 🙂

goworkabit, tööamps, juhutööd, gwb, teenatuketööd,
GWB Tööampsud

Tallinnas

Kuni aprilli keskpaigani olen ma Tallinnas koolitumas. Nädalavahetustel saab muidugi koju ja see nädal ongi kohe eriti lühike, tänu pühadele. Kuigi nojah, mina tulin siia päev varem kui teised koolitujad.

Nimelt algab õppepäev meil igakord kell 9 hommikul ja oma maakohast ei jõuaks ma rongiga siia mitte kuidagi enne kella 9.30et.

Hostel 16Eur.

Kuna tööle olen ma vormistatud alates 21.03 siis esimese öö + ehk pühap vastu esmaspäeva pidin ise maksma (Eeldati, et me sõidame koolitusele esimese päeva hommikul) ja muidugi valisin ma siis kõige odavama variandi.

Väga rahul olen sellise majutuskohaga nagu seda on hostel 16 euri. Nagu nimigi ütleb saab seal toa juba 16 euroga. (Kallimaid variante on ka, ning kui võõrastega tuba jagada soovid saab isegi veel odavamalt.)

Mina kellegiga tubada jagada ei soovinud seega valisin selle nimivariandi ehk 16 eurose toa.

Asub see hostel täiesti kesklinnas, Pmst Coca+Cola plaza taga. Tasuta wifi on täiesti olemas, kööginurk samuti neile kes ise süüa soovivad teha.

Lisaraha eest (6 eurot) on võimalik osta buffet+hommikusööki samas majas asuvas Metropoli hotellis. Veel on võimalik internetis surfamiseks rentida tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab 2 hinnaga 3 eurot päev. Duss, WC on ikka toas mitte kuskil koridori peal  – niiet kõik väga ok. Minu jaoks oli see siis juba kolmas kord seal ööbida. Kahel esimesel korral olin ma padurase esimest last oodates ja isegi siis ei kurtnud. OK, teisel korral sattus mulle magamiseks mingi vedruvoodi ja seal ma ikka toppisin endale tekka ja kampsuneid ja mida iganes endale pehmenduseks alla, aga noh ühe raseda jaoks ei saa voodi vist kunagi liiga mugav ja pehme olla…

piltidel minu tänavuaastane tuba siis  –  askeetlik sisustus, aga samas miskit ei ole puudu ka.

Kreutzwaldi

Eilsest majtun ma aga Tõnismäel, ettevõtte poolt korraldatud Kreutzwaldi hotellis ja noh kõik on väga peen kuid WIFI kvaliteet oli 16euris ikka kõvasti parem.

Transport

Uber

Eile sain ka pealinnas elava vennaga kokku, kes lahkelt tutvustas mulle transpordi alternatiive. Et on lisaks taksosõidule mingi UBER, mis on pmst nagu taksi aga ei mingit rahaarveldust juhiga vaid sõidu lõpus astud masinast välja ja raha läheb sul hoopis kredittkaardikontolt maha vastavalt marsruudile ja sõidu marsruuti saad alati ka uuesti üle vaadata jne. Lisaks on võimalik näha kus parasjagu lähimad Uberi autod on ning saad tellida ka lasteistmega masinat.  Jumalast vinge teema tundub olevat. Kindlasti proovin mingi hetk järgi. Iseasi just kas ma seda teen just neljapäeval kui mul ontäpselt 30 minutit, et jõuda Kristiinest Baltijaama kell 18 väljuvale Pärnu rongile.

Uberiga saab veel kusjuures tasuta sõidu kui kutsud sõbra liituma ( ise saa ja sõbra saad. Selleks peab jagama oma koodi või linki. Ma oma Facebooki seinal tegin seda.

Nii ei ole, et kui hästi palju sõpru liitub siis saad hästi palju tausta sõite. (Seepärast ma ei topigi seda linki nagu päris igale poole.) Üks kord saad ainult sõpra soovitades tasuta sõidu ja seda siis 10 Euro piires.

 

Rohelised kaardid

ummm no miks? Mis juhtus vana hea Id-kaardi põhise E-piletiga? Minu arust ei ole eriti turvaline igakord bussi sisenedes käekotis tuhnida, et seda va kaart valideerida. Ma eelistaks rahvarohketes kohtades ) nagu seda on bussi sissekäik) tungelda nii, et koti lukk on kinni ja kott kramplikult õla all…

 

Aga muidu ma ütleks, et pole häda miskit sel Eesti elul…

 

Aga kuhu ma tööle läksin, vot selle ma ütlen siin blogis välja peale seda kui Ettevõttel on Pärnus nn lipp maas ja nad ise selle enne teatavaks teevad, et nemad Pärnus esinduse avavad. Mitte, et see teab mis suur saladus oleks, aga noh nii on lihtsalt ausam. Või tahab keegi proovida ära arvata, mis mu uueks töökohaks sai? Noh niisama. Auhinda ma ei loosi. 🙂

 

Kes elavad maal?

Mulle on mõnda aega juba meeldinud mõte kolida lastega maale või kuskile väikelinna elama. Põhjus, miks ma seda veel teinud ei ole on töö.

Mina, maailma näinud, kogenud ja progressiivne noor inimene – ma ei taha minna maa poodi kassapidajaks. Ma ei taha elada kooruva tapeediga paneelmaja külakorteris kassapidaja palga eest. Ma ei taha manduda.

Kas maal elades saab teha karjääri?

Kui mõelda töökohtadele maapiirkonnas siis esimesena kargabki mulle pähe Konsumi kassapidaja amet. Teisena vallasekretäri amet (aga see “magus koht” on kindlasti hõivatud). Kolmandaks tuleb meelde, et maapiirkondades on veel koolid, lasteaiad, pereast – kõikides nendes kohtades töötamine aga nõuab erialast haridust. Kui ma just ei taha minna kooli või perearsti kabineti koristajaks.  Minu turundusteadmiste ning ärijuhtimise kogemusega on neis ametites aga vähe tegevust.

Noored õpivad Kõrgkoolides ärijuhtimist, Infotehnoloogiat jne  – see on haridus, millega saaks kena töökoha äriettevõttes. Kuskil linnas.

äriettevõtete valik maapiirkondades on kesisem – on turismitalud, farmid ning jah ehk ka mõned tootmisettevõtted on oma laod ja tootmispinnad püstitanud maapiirkondadesse kus ruumi rohkem käes on.

Seega maal elavad õpetajad, arstid, poemüüad ja vabrikutöölised?

Ma ei suuda ennast selles nimistus kuhugile liigitada. See on üks põhuseid, mis püüan internetiavarused enda kasuks tööle panna. Minu Interneti töökoha loomise projekt on inglisekeelne: www.moneymatterswebsite.com aga mõningaid ideis jagan siin blogis ka.

Tegelikult on ju maa piirkond ideaalne koht loomeinimestele.  Miks mitte internetis tegutsevatele loomeinimestele: veebidisainerid, kirjanikud, animaatorid, video monteerijad. Nemad saaksid oma tööd teha ideaalselt kuskil Võrumaa kuplite vahel ja siis tulemust läbi FTP klientidele saata.

Küsimus on sellisel juhul pigem klientide leimisel. Kes paneb otsingumootorid enda kasuks tööle, kes teeb superhead telefonimüüki jne.

Samas oleks ju tore kui valitsus (noh eeldusel muidugi, et riik on huvitatud inimeste kolimisest maapiirkondadesse) panustaks sellise andmebaasi või portaali arendusse, mis ühendaks maa piirkondades tegutsevad loomeinimesed potentsiaalsete klientidega Eestis või väljaspool Eestit. Näiteks Talendid Koju asemel (mis kipub rohkem praktika kohti jagavat) võiks meil olla portaal mis meelitaks välisettevõtteid kasutama Eesti disainerite ja programmeerijate tööd interneti vahendusel.

Eks sarnaseid portaale on ka. Mina tegutsen näiteks Freelancer.com portaalis. Aga ma usun, et õigesti turundatud just Eesti online tööjõudu propageeriv portaal oleks meie inimestele rohkem abiks.

Seal Freelanceris kipuvad hindud oma hindadega kergelt turgu solkima ja uuel tulijal on üsna raske silma paista kogu selle Pakistani ja India massi sees.

Vallakeskused, kes on huvitatud uutest elanikest võiksid aidata loomerahvast näiteks tööruumidega.

Miks mitte panna püsti klubimajja väike kontor (kuhu disainer saab linnast kliendi kohale kutsuda pakkumist arutama) või loometuba disainiprogrammidega varustatud arvutitega (julgustamaks alustama täitsa noori internetiettevõtjaid, kel ehk ei ole kohe raha ostmaks kujundusprogrammide jooksutamiseks sobiva graafikakaardiga arvutit) ?

Niipalju kui mulle Facebooki grupi vestlustest silma on jäänud, siis pereinimestel siiski on huvi elada maal. Jah teatud eluettapis tuiskavad noored linna. Aga see, ei tähenda, et need linna tuisanud noored ühel hetkel tagasi ei võiks pöörduda kui neid selleks julgustada ning kanna kinnitamisel aidata.

 

Hirmudest…

Kui ma oma Eestisse tuleku mõtteid jagan, siis kohtan ikka neid kes ütlevad, et ega ei ole Eestis kerge tööd leida ja hakkama saada ja kole ja hall on ka veel takka otsa.

Mu Ghana ülemused kipuvad ka hirmus süstima, et kindlasti saab jube raske olema tööd leida ja Ibrahim KOHE KINDLASTI ei leia midagi teha jne.

No lihtne kindlasti ei saa olema. Kes ikka tahab tööle võtta ema, kel laps isegi veel 1.5 aastane pole. Või kuhu ma selle lapse üldse panen kui tööle lähen. Et, äkki oleks pidanud ootama kolimisega kui laps lasteaia ealine või kui ilmad ilusamad või kui meil rohkem raha on või….. jne jne jne.

Aga ausalt öeldes, nii ma jäängi edasi lükkama ja ei tule siit kuskile enne kui ma olen 45 ja siis ei leia ma tööd kuna ma olen liiga vana ja sada muud häda! 🙂

Niiet me siiski tuleme talvel. Kõige hullemal ja külmemal ajal. Ja nii on kevad ja ilusad ilmad iga päevaga järjest lähemal.

Ma olen täiesti valmis selleks, et mõnda aega elame me täiesti vaeselt. Noh see periood kus ma tööd otsin ja nii. Tulles nüüd aitab järgmisel 4l kuul emapalk vähemalt üüri ära maksta ja see juurde genereeritav osa ei peagi esialgu olema hirmus suur. Kui suudan müüa iga kuu vähemalt kaks kodulehekülge, siis esialgu peaks sellest piisama küll.

Korter sai ka ettenägelikult renditud odavamapoolne. Samas SUPER asukoha ja hooviga just lastele mõeldes.

Kurja! Ma sain Ghanas hakkama ilma algkapitali, dokumentide ja tutvuste pagasita (tõsi, ka ilma lasteta). Mis mõttes ma siis oma kodulinnas ei saa?

Halvimal juhul tuleb turgu solkida ja veebi üliodavalt müüa või minna kuskile kassapidajaks, mis tõesti ei ole minu esimene karjäärivalik aga see ei tähenda, et näiteks umm kuuenda valikuna ma seda siiski ei võtaks).

Ma saan hakkama! Küsimus on lihtsalt selles KUI PALJU pean ma oma esialgseid unistusi muutma ja seatud latti langetama!