Usaldasime liialt pankasid…

See postitus on inspireeritud Malluka 4. märtsi postitusest, mis omakorda oli inspireeritud Roaldi nädala “Pankrotis Eestlaste” teemast.

Mallukas valis välja ühe pere, kes sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid ning kogub nüüd selle pere abistamiseks raha. Väga armas teguviis minu meelest. Las kogub – mul pole selle vastu midagi. Mis mind aga häirib on hoopis see süüdistus pankade suunal. Et pere sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid. Teemat edasi uurides selgus, et nad olid võtnud uue korteri ostuks laenu enne kui vana elamine müüdud.

Ja see olevat siis kuidagi panga süü?

Et perekond plaanis küll kõigepealt ühe korteri maha müüa ja seejärel alles teist osta aga pangad rääkisid nad ümber? Tõesti?

Kas tõesti võttis panga esindaja nendega ise ühendust ja keelitas, et “ou kuulge, ärge oodake kuni vana korter müüdud saab – võtke ikka kohe laen?” No ma ei tea…kuidagi raske uskuda.….

Jah ma tean küll, et 10 aastat tagasi ületas krediitkaartide ja väikelaenude pakkumine nõudlust. Ma olen isegi sel ajal helistanud kliente läbi ja pakkunud krediitkaarti “igaks elu juhtumiks või abimeheks reisimisel” Aga minu mäletamist mööda eluaseme laenu küll keegi niimoodi peale ei surunud. Me ei olekski saanud ju seda teha, ilma et me teaks kellel on eluaseme soetamise plaan. Klient pidi ikka ise panga poole pöörduma ja eluaseme laenu taotluse tegema. Ok, siis kui see taotlus tehtud sai, vot siis ilmselt panga esindaja tõepoolest ei tahtnud potensiaalset klienti kergelt minema lasta ja keelitas nii kuis oskas. Aga ma sügavalt kahtlen, et ta sai anda lubadusi stiilis, et pereema ei kaota kunagi tööd või et vana korter leiab kiiresti ostja – need pole ju kuidagi panga mõjutada olevad valdkonnad, et neis asjus üldse panka usaldada.

Ma saan aru, et see kõnealune hapuks läinud laen oli veel võetud BIGBANKist – kas see, ei ole mitte see pank kus kõige lihtsamad laenu tingimused. Ehk siis see pank, kuhu minnakse laenu taotlema siis kui kõik teised pangad on “Ei” öelnud.?

Kui nüüd on BIGBANK oma krediiipoliitikat pisut muutnud, siis 10 aastat tagasi oli ta küll just see pank, kelle poole pöörduti viimasena. Siis kui mujalt laenu ei saanud.

Aga sellisel juhul – kuidas te saate öelda, et olete raskustes kuna usaldasite liialt pankasid? Pigem mulle tundub, et te just EI USALDANUD pankasid. Te ei usaldanud neid pankasid, kes hindasid teie krediidivõimet ja ütlesid EI! Muidu te ei oleks ju läinud BIGBANKist taotlema. Ehk oleks JUST pidanud pankasid usaldama. Ehk oleks pidanud usaldama neid rangema krediidipoliitikaga pankasid, kes lihtsalt PIDID teie teele sattuma enne BIGBANKI!

Palun ärge süüdistage oma jamades pankasid!

See, et mulle pankade süüdistamine sellises olukorras ei meeldi, ei tähenda aga, et pere peaks abita jääma. Mallukas on teinud väga toreda algatuse pere aitamiseks – tubli töö! Kes abistada soovib, leiab vastava üleskutse siit!

See nädal enam poodi ei lähe ja köögikappide sisu.

Otsustasin alustada ekstreem säästuprogrammiga – Ei tõesti, ma ei tea juba mitmendat korda ma viimase aasta jooksul seda alustan aga noh nüüd ma teen seda igatahes jälle! 🙂

Ma mõtlesin muidu alustada esimene märts aga see on tobedalt keset nädalat siis paremaks nädala ülevaate tegemiseks on parem alustada nädala algusest ehk siis täna.

Mul on nimelt sees eluaseme laenu taotlus, suht sellise summa peale, mille osas SEB pank näiteks vangutas pead ja ütles, et palju võitu on. Noh ma siis neilt ei küsi – küsin mujalt. Aga olen ikkagi piisavalt realist ja arvestan võimalusega, et ma seda laenu ei saa. Või, et summat tõmmatakse kõvasti allapoole. Ja see summa alalpoole tõmbamine tähendaks seda, et peab hakkama hullult raha kõrvale panema ja siis näiteks paari kuu pärast uuesti proovima.

Ma mõtlesin et tahaks mingi 750 iga kuu kõrvale panna. Näiteks kui ma suudaks järgmised 4 kuud 700 Eurot säästa, siis saaks juba 3000 eurot väiksemat laenusummat küsida ja ikka sama korterit proovida osta.

Selleks et kuus 750 Eurot kõrvale panna ei tohi ma puutuda sentigi sellest rahast, mis abikaasa mulle Ghanast saadab. Ehk siis abikaasa panus lähekski täielikult Eluaseme laenu fondi ja elama peaksin ainult enda sissetulekust. Mis on suht keeruline.

Praegu tulin just poest ja piilusin koti sisu, mis suht kinnitas minu kahtlusi. Kulutused meelelahutusele on liiga suured. Nimelt mu 26 Eurot maksvast poekoti sisust moodustasid 7 eurot erinevad juustud, mida õhtul abikaasaga filmi ja siidri kõrvale näksida.

Sest mõttes on väga hea, et abikaasa ülehomme ära sõidab. Sest kui ta on siin Eestis on meil see siidri-, juustu-, ja filmiõhtu igapäevane traditsioon. Lapsed magama ja ise teleri ette maiustama.

Kui aga abikaasat Eestis ei ole siis ei teki mul mingit juustu-, siidri-, ja filmiõhtu isu ning peale laste magama panemist kobin lihtsalt nende toast oma voodisse ja lähen ka magama. Jah, täitsa normaalne tundub isegi lastega koos kell 9 magama minna. 🙂

Minu tänane poetiir maksis siis 26.84 Eurot ( 0.16 eurot lipsab kenasti digikassasse)

Sellest 7.87 moodustasid juustud, 2.44 kulus kassile ning ülejäänud 16,53 Eurot toiduained perele.

Huvitav kas mul õnnestub nüüd nädala lõpuni poodi minekut vältida? Kui õnnestub siis polegi see tänane ostutiir nii hull ja sellisel juhul võib mulle ehk andeks anda need.7.87 mõttetult juustusnäkkidele kulutatud eurot.

See 16.53 reaalselt pere toitmisele kulutatud raha sisaldab õli, porganeid, veiseliha konserve, kuivained (makaron ja riis), kotlete, kiirnuudleid, mahla, tomatipüreed ning maitseaine ja kastme segusid.

Et ses mõttes peaks ju hakkama saama küll. Igasugu shampoone, palsameid mul kodus hetkel on.

Kodus on veel ca 500g läätsi, veel riisi ja makarone, üks vaid üles soojendamist vajav mehhiko pada purgis, jahu, maitsestamata jogurtit, sibulaid ja küüslauku, 6 muna, 3 pk pelmeene, 1 pakk külmutatud kalapulki, hapukoort, kodujuustu (poolik purk), puljongikuubikuid, erinevaid putrusid ja pakisuppe, aroonia siirupit.

Nii vaadates võiks isegi kauemgi kui nädalakese ilma poodi minemata sest süüa ju justkui jaguks.

Riisist, sibulast ja läätsest saan keeta Majadurat päri mitu korda ja seda siis maitsestamata jogurtiga süüa. Eilegi sai üks Majadura kokku klopsitud.

Porgandist makaronist, veiseliha konservist, tomatpüreest ja/või kastmesegust saaks midagi pasta bolognese taolist.

Kotlete on varutud just selle mõttega, et kui ma ise olen tööl siis saaks ema midagi kiirelt lastele peale lasteaiast tulekut süüa anda. Muidu kui ise kodus olen siis saab õhtuks mingi vähem “poolfabrikaatse” toidu tekitada.

Tegelt ma olen viimasel ajal peas veeretanud mõtet ise kotletide asemel teha mingeid hakkliha+ aedvilja seguga lihapalle tekitada sügavkülma valmis.  Noh, et äkki kui suur kogus valmis teha tuleb soodsam kui poest ostetavad kotletid ja aevdiljasegu/püree tttu ehk ka pisut tervislikumad.

Hommikusöögiks olen muidu harjunud lastele tegema praemuna või muna putru aga noh – miski hetk oleks mõttekas ka kõik need kapis seisvad kaerahelbe ja neljavilja pudrud ka ära süüa…. Lapsed on ses mõttes pisut pirtsakad, et nad ei taha putrusid. Siiamaani ma olen alati seda kergemat teed pidi läinud, et teen ikka siis miskit sellist neile hommikuks, mis neile maitseb aga noh järgmine nädalavahetus ei pea ma tööle tormama ja mul oleks reaalselt aega seal nendega istuda ja jaurata selle “kohutava” kaerahelbe pudru ümber. 🙂 Et ei mingit omletti 🙂

Aga igatahes põnev nädal on ees! Pöidlad pihku!

 

 

 

 

 

Ei leidnud kuskil kommenteerimise võimalust aga vakka ka ei suutnud olla.
Järgnev on siis vastuseks sellele blogipostitusele: http://karinkaup.blogspot.com/2014/03/raha.html

Esiteks soovin täpsustada, et Aafrika on siiski terve maailmajagu, ning kaubamärk, mis mõnes Aafrika riigis on populaarne, ei pruugi seda sootuks mitte olla sama kontinendi teises servas.

Ghanas (Lääne-Aafrika) näiteks Maestroga probleemi ei ole.
Pangakaartidega on aga üldiselt nii, näiteks Maestro ja Visa electron on deebetkaardid, mis võivad aga ei pruugi välismaal töötada. Vastavad krediitkaardid on aga Mastercard ja Visa Classic. Visa classic logo võib kanda ka nn tavaline pangakaart ehk siis deebetkaart mis on krediitkaardi põhja peal.

Seega Visa electron kaardile on ka suurelt VISA peale kirjutatud aga see I tee temast veel krediitkaarti ning Maestro ja Mastercardi sõbralikes riikides võib temaga hätta jääda hoolimata faktist, et sellele suur VISA on peale trükitud.

Otsustamisel, millise kaardiga kuhu reisida võiks abiks olla järgmised lingid:
http://www.mastercard.com/global/atmlocations/
www.visa.com/atmlocator/

Koju tagasi?

Eks ma olen siin kodusel tööbörsil silma peal hoidnud juba mõnda aega. Sest lisaks passi puudumisele hoiab mind Ghanas kinni töö siin ning selle puudumine Eestis.

Täna sain telefonikõne Eestist, personaliotsingu firmast. Mhmm…. pärast kinnitust, et jah töö pärast tuleksin Eestisse tagasi ikka saadeti mulle tore üleskutse, kandideerida alale mis põhimõtteliselt tooks mu vanade liistude juurde tagasi.

Tööpakkumise sisu pani silmad särama ja tagasi mõtlema aegadele kus Eestis investeerimistoodete ja elukindlustuse vallas tegutsesin. Kõik need armsad kliendid: uudishimulikud vanaprouad või tõelised investeerimisgurud või väitlejad…. njaa. Kõik need treeningud: tõsised teadmiste lihvimised või motivatsioonikoolitused. Ka need päevad kui tunned et täna tõesti ei taha aga võtad siiski telefonitoru ja järgnev kliendisuhtlus lihtsalt teeb tuju heaks 🙂 Yhesõnaga: Tahan, tahan, tahan!

Eks näis, mis saab – kas kandideerimisavaldusele järgneb kutse vestlusele või, mis seal edasi hargnema hakkab.

Too oma Balti väärtpaberid LHVsse…

LHV väärtpaberikonto on ainus väärtpaberikonto Eestis, kus Balti aktsiate hoidmise eest ei võeta haldustasu. Alates tänasest on kõigil Balti aktsiad omavatel investoritel võimalus tuua oma aktsiad LHV-sse ka ilma tehingukuludeta. 17. novembrist 19. detsembrini LHV-s konto avanud ja oma Balti aktsiad üle toonud kliendile hüvitatakse kõik ületoomisega seotud kulud (teise poole kulud kompenseeritakse teenustasu tõendava tehingu väljavõtte alusel.

Uuele kliendile on nüüd kolmeks kuuks tasuta ka analüüsikeskkond PRO, kuhu LHV meeskond otsib pidevalt värskeid ideid rahapaigutusteks nii Balti, USA kui Venemaa turgudelt.

Kõigele lisaks pakume tasuta Balti aktsiaturgude reaalajas jälgimiseks LHV Powertraderi kasutamist, ülevaatlikke raporteid tehingutest ja nõutele vastavat maksuraportit. Kiire finantseerimisvajaduse korral võimaldame kliendile aktsiate tagatisel soodsat laenu võtta.

Tekst on copy-pastetud siit.

Kõva tööga taastatud algne seis…

Börsimängu esimestel päevadel rõõmustasin mõnekümne eurose kasumi üle. Seda õnne kauaks ei jagunud küll. Läksin ahneks, võtsin rohkem riski, tormasin arutult täiesti tundmatule Vene turule ja vaatasin järjest kasvavaid kahjuminumbreid. Eile õhtul, ehk siis pooltesit nädalat peale mängu sisenemist jõudsin USA turul ponistusi tehes tagasi algseisu. Selles mõttes, et eile kell 23.00 oli portfelli väärtus selline, mis ta oleks olnud siis kui ma poleks üldse tehinguid teinud ja koht edetabelis 131. Oeh 🙂 

Vene turgu ma rohkem ei torgi.  Loodetavasti jõuan seal positsioonid maha müüa ennem kui turu jälle kinni panevad…

Võistlustules :)

Nädalavahetusel siin kilkasin, et äge aktsiamäng läheb lahti.  Mina isiklikult leian, et see on väga hea võimalus ajusagaraid liigutada aktsiahuvilistel riskimata oma võimeid proovile panna. Eeskujuliku kodanikuna registreerusin ikka ise ka mängu ja tegin portfelli. Mäng vältab kuu aega ja minu eesmärk on siis see kuu positiivse saldoga lõpetada. Eilne päevasaldo seda eesmärki teenis. Portfell lausa 39 euroga plussis  – irw 🙂 – ja edetabelis auväärne 165. koht – ise olen rahul. Eks paistab kas kuu lõppedes kah tuju oma tulemusi kommenteerida on 😉

Mängust: www.lhv.ee/hai