Kodu: Kui ruutmeetreid on liiga vähe ehk 4 soovitust kuidas hakkama saada väikses kodus!

No pole salata, et  minu uues kodus ruutmeetritega just priisata ei ole. Neid on täpselt 44. Hetkel on kõik üks suur ruum aga tulevikus plaanin elamise ikkagi ära jagada kaheks magamistoaks ja avatud köögiga elutoaks.

Kuigi hetkel mulle selline avatud variant isegi meeldib  – lapsed on väikesed ja privaatsust nad ei vaja. Vastupidi neile meeldibki kui magama minnes emme justkui samas toas toimetab – vaatab telerit, peseb nõusid jms…

Aga no plaanid on mul selle elamisega ikka pikaajalised. Tulevikus peaks siia mahtuma ära kaks teismelist, abikaasa, mina ja kass. Kolmandat last vist väga enam ei mahuta….

Continue reading “Kodu: Kui ruutmeetreid on liiga vähe ehk 4 soovitust kuidas hakkama saada väikses kodus!”

See nädal enam poodi ei lähe ja köögikappide sisu.

Otsustasin alustada ekstreem säästuprogrammiga – Ei tõesti, ma ei tea juba mitmendat korda ma viimase aasta jooksul seda alustan aga noh nüüd ma teen seda igatahes jälle! 🙂

Ma mõtlesin muidu alustada esimene märts aga see on tobedalt keset nädalat siis paremaks nädala ülevaate tegemiseks on parem alustada nädala algusest ehk siis täna.

Mul on nimelt sees eluaseme laenu taotlus, suht sellise summa peale, mille osas SEB pank näiteks vangutas pead ja ütles, et palju võitu on. Noh ma siis neilt ei küsi – küsin mujalt. Aga olen ikkagi piisavalt realist ja arvestan võimalusega, et ma seda laenu ei saa. Või, et summat tõmmatakse kõvasti allapoole. Ja see summa alalpoole tõmbamine tähendaks seda, et peab hakkama hullult raha kõrvale panema ja siis näiteks paari kuu pärast uuesti proovima.

Ma mõtlesin et tahaks mingi 750 iga kuu kõrvale panna. Näiteks kui ma suudaks järgmised 4 kuud 700 Eurot säästa, siis saaks juba 3000 eurot väiksemat laenusummat küsida ja ikka sama korterit proovida osta.

Selleks et kuus 750 Eurot kõrvale panna ei tohi ma puutuda sentigi sellest rahast, mis abikaasa mulle Ghanast saadab. Ehk siis abikaasa panus lähekski täielikult Eluaseme laenu fondi ja elama peaksin ainult enda sissetulekust. Mis on suht keeruline.

Praegu tulin just poest ja piilusin koti sisu, mis suht kinnitas minu kahtlusi. Kulutused meelelahutusele on liiga suured. Nimelt mu 26 Eurot maksvast poekoti sisust moodustasid 7 eurot erinevad juustud, mida õhtul abikaasaga filmi ja siidri kõrvale näksida.

Sest mõttes on väga hea, et abikaasa ülehomme ära sõidab. Sest kui ta on siin Eestis on meil see siidri-, juustu-, ja filmiõhtu igapäevane traditsioon. Lapsed magama ja ise teleri ette maiustama.

Kui aga abikaasat Eestis ei ole siis ei teki mul mingit juustu-, siidri-, ja filmiõhtu isu ning peale laste magama panemist kobin lihtsalt nende toast oma voodisse ja lähen ka magama. Jah, täitsa normaalne tundub isegi lastega koos kell 9 magama minna. 🙂

Minu tänane poetiir maksis siis 26.84 Eurot ( 0.16 eurot lipsab kenasti digikassasse)

Sellest 7.87 moodustasid juustud, 2.44 kulus kassile ning ülejäänud 16,53 Eurot toiduained perele.

Huvitav kas mul õnnestub nüüd nädala lõpuni poodi minekut vältida? Kui õnnestub siis polegi see tänane ostutiir nii hull ja sellisel juhul võib mulle ehk andeks anda need.7.87 mõttetult juustusnäkkidele kulutatud eurot.

See 16.53 reaalselt pere toitmisele kulutatud raha sisaldab õli, porganeid, veiseliha konserve, kuivained (makaron ja riis), kotlete, kiirnuudleid, mahla, tomatipüreed ning maitseaine ja kastme segusid.

Et ses mõttes peaks ju hakkama saama küll. Igasugu shampoone, palsameid mul kodus hetkel on.

Kodus on veel ca 500g läätsi, veel riisi ja makarone, üks vaid üles soojendamist vajav mehhiko pada purgis, jahu, maitsestamata jogurtit, sibulaid ja küüslauku, 6 muna, 3 pk pelmeene, 1 pakk külmutatud kalapulki, hapukoort, kodujuustu (poolik purk), puljongikuubikuid, erinevaid putrusid ja pakisuppe, aroonia siirupit.

Nii vaadates võiks isegi kauemgi kui nädalakese ilma poodi minemata sest süüa ju justkui jaguks.

Riisist, sibulast ja läätsest saan keeta Majadurat päri mitu korda ja seda siis maitsestamata jogurtiga süüa. Eilegi sai üks Majadura kokku klopsitud.

Porgandist makaronist, veiseliha konservist, tomatpüreest ja/või kastmesegust saaks midagi pasta bolognese taolist.

Kotlete on varutud just selle mõttega, et kui ma ise olen tööl siis saaks ema midagi kiirelt lastele peale lasteaiast tulekut süüa anda. Muidu kui ise kodus olen siis saab õhtuks mingi vähem “poolfabrikaatse” toidu tekitada.

Tegelt ma olen viimasel ajal peas veeretanud mõtet ise kotletide asemel teha mingeid hakkliha+ aedvilja seguga lihapalle tekitada sügavkülma valmis.  Noh, et äkki kui suur kogus valmis teha tuleb soodsam kui poest ostetavad kotletid ja aevdiljasegu/püree tttu ehk ka pisut tervislikumad.

Hommikusöögiks olen muidu harjunud lastele tegema praemuna või muna putru aga noh – miski hetk oleks mõttekas ka kõik need kapis seisvad kaerahelbe ja neljavilja pudrud ka ära süüa…. Lapsed on ses mõttes pisut pirtsakad, et nad ei taha putrusid. Siiamaani ma olen alati seda kergemat teed pidi läinud, et teen ikka siis miskit sellist neile hommikuks, mis neile maitseb aga noh järgmine nädalavahetus ei pea ma tööle tormama ja mul oleks reaalselt aega seal nendega istuda ja jaurata selle “kohutava” kaerahelbe pudru ümber. 🙂 Et ei mingit omletti 🙂

Aga igatahes põnev nädal on ees! Pöidlad pihku!

 

 

 

 

 

Salam-Silver saab homme 4!

Salam-Silver saab homme nelja aastaseks. Mingi kuu aega tagasi rääkisin temaga sellest ja uurisin, millist pidu ta tahab.

Lapsel konkreetne nägemus, millist sünnipäevapidu tahab

Silver hakkas siis seletama, et peab olema suur PUNANE kook. Ja siis issi tuleb ja annab talle selle koogi.

No vot – niiet lapsel oli ettekujutus täiesti olemas, milline peaks tema sünnipäev välja nägema.

Eile küsisin huvi pärast uuesti – noh, et vaadata kas  mõtted endised. Ja olid täitsa endised – kohe tehti juttu suurest punasest koogist. Kätega lausa näidati kui suur kook peab umbes olema.

Issi on Aafrikast igatahes juba kohale lennutatud niiet homme kui Salam-Silver lasteaias oma sünnat tähistab lähen linnapeale koduse peo jaoks suurt punast kooki otsima.

Jah – täiesti viimasel minutil, aga no mis teha. Suht hull nädal on olnud...

Esmap – pikk tööpäev*

Teisip  – koolitus Tallinnas.

Kolmap – pikk tööpäev.

Neljap – kodu valmis seadmine reedestes külalisteks ning kingituse otsimine.

Reedel oli maja rahvast täis.

Laup-Pühap jälle pikad tööpäevad.

Täna (Esmap) jälle 20.15ni tööl..

Ja homme on pidu. Ja enne pidu Notar – teeme abieluvara lepingu 🙂

 

*Pikk tööpäev  = 09.45-20.15 

 

No siis millalgi peale notarit ja enne lapsele lasteaeda järgi minemist tuleb sebida see punane kook ja natuke näksimist külalistele… ja küünlad…. ja pakkepaber…ja õhupallid või mingid vahvad dekoratsioonid.

Jah nagu te aru saate suurt pidu ja mängutuba ei tule. Ongi väike perekeskne istumine ja tähistamine. Mängutuppa saab minna äkki pühapäeval 26.02 niisama lustima. See pühapäev ongi ühtlasi mu terve Veebruarikuu ainus vaba nädalavahetuse päev. Siin see Jaanuari lõpu-Veebruari alguse hooldusleht on graafiku lihtsalt totaalselt sassi löönud.

Silver kusjuures ei paistagi unistavat mingist suuremast kodust väljas möllust, sest isegi täna hommikul osutas ta elutoa laua peale rääkis, et punane kook tuleb sinna peale panna.

Suure peo kogemus on Salam-Silveril Aafrika päevilt täitsa olemas. Tema 2 aastaseks saamist tähistasime nimelt suure hoovi peo, terve kvartalitäie laste ning DJ-ga.

Niiet praegu võib vaiksemalt teha küll.

Vahva Sünnipäeva tähistamine lasteaias

Lisaks saab Silver vahva elamuse veel ka lasteaiast – neil on rühmas nimelt selline tore traditsioon, et sünnipäeva puhul ei jaga päevakangelane mitte küpsist ja kommi vaid toob tordipõhad ja erinevad kreemid ning neist materjalidest valmib sünnipäeva tort rühmakaaslaste abiga. Iga üks saab lusikaga kreemi laotada või abistada marjade peale ladumisel.

Lõunapausil jooksingi Rimist läbi ja ostsin lasteaia jaoks tordimaterjalid, mille abikaasa turvaliselt koju viis.

 

Minu eilsed toimetamised

Nii…. üleeile ma kuulutasin, et lõpetan laisklemise ära ja hakkan tegusaks.  Nii nagu varem.

Kuidas mul siis läks?

Ma olin juba eile lugenud ühte õpetust kuidas HTML leht Worpressi saada saada ja tundus üsna lihtne.

Äratus 7.00. Uurisime lastega päkapiku sokkide sisu. Laste potitamine ja riidesse toppimine. Marie on põhimõtteline ise riietuja seega minekuvalmis saime me kell 8.15

Kui mul on tööpäev siis ma ei saa lubada endale nii hilja lasteaia poole teele asumist ja ma topin ta vägisi ise riidesse ja lahkume toast kell 7.45. Täna aga lasin  tal ise pusserdada.

Seega täna jõudsin ise lasteaiast tagasi umbes kell 8.40 ning keetsin omale täielikuks ärkamiseks vajaliku hommikukohvi.

Hommikusöök sees, hakkasin tööle. Võtsin juhendi lahti, installisin TEST aadressile WordPressi ja hakkasin pihta. Oma veebimajutuskeskkonnas ringi vaadates avastasin, et see mul järgnevaks aastaks makstud.

Ma teadsin tegelt, et kohe kohe on vaja uuendada ja stressasin veits selle 150 dollari pärast (mul sõbrannaga kahe peale selline hosting kuhu saab lugematul arvul domeene majutada). Uurisin oma Ghana krediitkaardi väljavõtet ja tõepoolest siis kui ma Liibanonis ringi reisisin see makse oli sealt läinud. Ma ei pannud toda makset lihtsalt tähele kuna abikaasa muudkui kandis mulle Ghana kontole reisikulude katteks raha aga kuivõrd mul seal eriti kulusid ei tekkinud siis ma seal ka seda kaarti ei kasutanud ja nii sai see makse sedasi “salaja” minna. Lahe, kohe üks mure vähem 🙂

Nii, õppematerjalid lahti hakkasin Facebookis suhtlema selle sama sõbrannaga kellega majutust jagan ja kes vahepeal lapse oli saanud. Kiitsin talle ka hoolega kuidas ma õpin parasjagu WordPressi ja olen hirmus tubli. Uurisin elu, et mis ta perekonna nimest on saanud (ta Slovakk aga abiellus hinduga – kasutab mõlemat perekonna nime niiet kokku tuli päris vahva nimekombo 🙂 ) ja kas plaanib Ghanasse tagasi minna jne jne jne – juttu jätkus kauemaks ja koodiridu kirjutatud 0. 🙂 Väga tubli eks 🙂 ?

Ei, tegelt ma lõpuks ikka midagi tegin ka. Võtsin tolle eelpool lingitud õpetuse ette ja tegin vajalikud php failid. Tükeladsin oma HTMLi, panin osad Index.php failis uuesti kokku ja sisestasin postituste “Loop-i”. Kuigi seda viimast oleks vist vaja kui ma nn blogi teen aga ilma blogi osata firma kodulehele ju ei pea? (WordPressi spetsialistid võiks siin nüüd natukene targutada). Zippisin kogu selle värgi ära ja laadisin TEST aadressile, installisin ja ootasiin põnevusega teadet et Install kukkus läbi. Aga Voila! Install töötas, ja sain lehe aktiveerida. Tulemus ei olnud muidugi ilus. Ainsaks edu noodiks võingi siin lisada, et WordPress sai aru, et ma installisin Worpdressi põhja ja et install toimis. Aga no menüü oli valesti, slider ei töötanud jne.

Siinkohal ma antud õpetuse juures tunnen puudust sellest pildist, millist lehte juhendi koostaja laadis. Et ok, sellest ma sain aru, et tema lehel oli päis, jalus sisu ja küljepaan. Minu lehel küljebaani ei olnud. Aga ma ei tea, kas juhendi kirjutaja lehel oli Menüü riba (kus? Milline?) või banner või slider jne. Et äkki ma oleks pidanud oma päist veel eraldi tükeldama ja tegema menüü ribast ja sliderist ja php failid ja siis kirjutama päises vastavatesse kohtadess get slider ja get navi? Või kui siis mitte otseselt päisesse siis Indexisse kõi need tükid ühe suure päise asemel? (Jälle see koht kus WP spetsialistid võiks targutada)

Igatahes oli kell saanud 12 ja ma ei saanud enam edasi lükata linnapeale minekut. Nimelt oli vaja osta pesukott (sest minu uut tööpluusi tohib pesta vaid pesukotis) ja vaadata lastele Jõulukingitusi. Mul tegelt idee olemas, mis neile kinkida aga eelistaksin Interneist tellimise asemel asju ise käega katsuda, ja testida, kas on ikka nii vahvad.

Pesukoti sain aga kingituste vaatamiseks pean minema ikkagi Papiniitu, sest Kesklinna mänguasja poed vangutasid minu küsimuste peale pead. Ja see käik on mul plaanis täna.

Kella 14 paiku jõudsin linnapealt tagasi koju. Tühjendasin pesumasina (mille olin laste asjadega enne linna minekut pesema pannud). Vastasin ühele küsimustikule, lõpetasin uue firma paberimajanduse aga kuna ei suutnud leida ID-kaardi lugejat jäi registreering veel ootele.

Vaatasin uuesti otsa WordPressile  – seekord otsustasin laadida alla ühe suvalise WordPressi template ja uurida selle php koodi. Sest just nii hakkasin ma aastaid tagasi tegutsema HTMLiga. Et lihtsalt avasin selliste saitide kus oli mulle vajalikke elemente “Source” koodi ja kopeerisin sealt neist vastavad lõigud enda HTMLi. Noh näiteks tabelite tegemisel ma kunagi ei viitsinud ise neid “TD”-sid ja “Tr”-e trükkida vaid kopeerisin need kuskilt ja siis asendasin lahtrite sisu.

Pelae 16t tõin lapsed lasteaiast ära. Söötsin neile makarone ja kotlete. Kütsin ahju, Skypesin abikaasaga. Ja vaatasin, et lastel pusletades omavaheline riid juppide pärast liiga suureks ei kasva.

 

Peale 20t läksid lapsed magama. Ma pean alati nende juures valvama kuni nad on reaalselt magama jäänud , seega sain ise laste toast välja alles 20.30 paiku.

Kuigi sel ajal mulle meeldib vaadata Fox Life pealt “Skorpioni” sisi telekat käima ei pannud vaid uurisin umbes 22ni näidislehe PHP-d.  Ja tänaseks juba sellega saan hakkama, et näidislehel teha koodis teatud muudatusi ja siis see üles laadida. Kuigi noh ma saaks koodis muudatusi teha ka otse serveris aga oma arvutis “Templatet” muutes saan alati salvestada ka tagavara faili puhuks kui miskit nässu läheb. Ja noh arvata on, et nässu hakkab mul ikka kõvasti minema – esialgu.

 

 

Korteriühistu tasud

See, et aprillikuu kommunaalide arve oli tavapärasest mõnevõrra suurem, hakkas mulle juba arvele heidetud esimesest pilgust silma. Ei tarbimine ei olnud suurem, vaid tõusnud olid korteriühistuga seotud tasud.

Tavapärasele haldusteenuse ja raamatupidamise tasule oli lisandunud “juhatuse liikme tasu”

Misasi on juhatuse liikme tasu?

Remondifondi ma ei maksa – selle eest hoolitseb omanik. Ma maksan kommunaalidena prügivedu, vett, kindlustust, juhatuse liime tasu ja haldusteenust.

See juhatuse liikme tasu on uus asi. Meil oli küll märtsis teated väljas, et toimub korteriühistu koosolek aga mina sellel ei käinud kuna mina pole omanik ja see teade oli just omanikele suunatud.

Seega ma võin ainult eeldada, et seal koosolekul arutati juhatuse liikme tasu ja võeti vastu vastav otsus.

Tegelikult levitati seda korteriühistu koosoleku kutset kaks korda. Esimene kord ei tulnud piisavat palju liikmeid kokku, et koosolek otsustusvõimeline oleks olnud aga teise teate peal oli märge, et korduskoosolek on otsustusvõimeline ka siis kui ei tule 50% liikmetest kokku.

Meil on majas 8 korterit. Seega esimesel koosolekul pidi olema kohal vähem kui 4 korterit. Väga võimalik on, et teisel koosolekul oli neid korteriomanike samuti ainult 3 või 2 või 1??? Viimase variandi puhul oleks muidugi eriti vahva kui see üks korteriomanik – ühistu esimees, üksi istus ja võttis otsust vastu, et ta hakkab saama juhatuse liikme tasu. 🙂 Aga noh kellel on midagi kurta kui ise kohale ei läinud?

Kusjuures huvitav on see, et hoolimata sellest et ma maksan haldustasu ja juhatuse liikme tasu (ning remondifond on täiesti eraldi) on meil ikkagi trepikoja koristamise graafik ja hoovikoristuse graafik. Ehk siis kojamehe ja muid taolisi töid see haldustasu ei kata.

Juhatuse liikme tasu ongi vist selle eest, et siis juhatuse liige käib ja koputab uste peal ja ütleb kelle kord on hoovi koristada.

Näiteks minu korter on hoovikoristuse graafikusse pandud juuni öõpuks aga eelmine nädal kui mina tööl olin käis auväärt juhatuse liige meie ukse taga koputamas ja ütles mu emale, et praegu peaks nr 8korter hoovi koristama aga kuna nr 8 korter ei korista siis nihkus järjekord meie korterile ja et noh muru oleks vaja ära niita.

Kusjuures mina ei oska muru niita. Või noh pole veel jõudnud proovida. Et kuidas seda muruniidukit käima saab jne. Hekikääride kasutamisest ma ka miskit ei tea, aga mingi hetk oleks vaja hekki ka pügada. Trepikoja koristamisega saan hakkama 🙂

Aga tegelt ka…ma varem üldse ei mõelnud selle peale, mida kõike väikses majas elamine kaasa toob. Ise otsisin just privaatse hooviga korterit, et lastel oleks koht kus mängida ja 5 kordsesse paneelikasse ei kippunud (kuigi neil on ju ka suures osas mänguväljakud läheduses). Et nagu jah, ma selle peale ei osanud üldse mõelda, et oma hooviga maja tähendab muruniitmist ja heki pügamist. ups 🙂

Ma mõtlesin automaatselt, et selleks ongi haldustasud jne.

Aga eks jah suurtes majades on ses osas lihtsam – on rohkem kortereid ja koguneb suurem summa haldustasu ja seega saab palgata vastavad inimesed heakorrastus töid tegema.

Aga nüüs ei muud kui vaja ära õppida kuidas muruniiduk hääled sisse saab. Grillida ja lastega korras hoovi nautida tahaks ju ikka 🙂

Võtmed käes!

Minu järgmise 4.5 kuu Pärnu pesa võtmed on emal käes siis. Laupäeva öösel lendame Accrast välja ning alates Pühapäevast peatume Pärnu keskklinnas – just seal kus Jõulude ajal see kuusk ja kõik aastavahetuse möll toimub.

Ema juba vaatas järgi, et korter on nii paigutatud küll, et aknast näeb nii kuuske, ilutulestikku kui purjus inimesi seega ei pea ma lastega hakkama nende vaatamisväärsuste pärast keset külma talve kuskile liikuma.
pärnu keskus, uus kodu,

Port-Artur, Pärnu Keskus, Teater, Kontserdimaja kõik käe-jala juures. Noh Silverile lastemänguväljakust võibolla tunnen ehk puudust, et päris jõe äärde ma teda jooksma ikka ei lase. Selle eest on ümbruses piisavalt kohvikuid ja lastepoode, ning kohvikus neide rajalt maha võtta Silverile meeldib – niiet saab ka ilma mänguväljakuta!

Siinkohal võib mulle saata vihjeid, mis vahvaid tegevusi leiab 1.5 aastasele lapsele Pärnu linnas!

vee tn, pärnu, ety blogi
vee tänav

Aafrika lähedane hetk…

Edit: 13.30 Ghana aja järgi: HOIATUS daamidele –  Postituse lõpu osas on illustreeriv Tarantli pilt.  Kui tunned, et see võib su päeva rikkuda, loe palun nii palju kui brauseri aken esimese avanemise peale lubab ja ära edasi väga hoogsalt scrolli.

Aah õigus, ma elangi ju Aafrikas, niiet iga päev peaks suht Aafrikane tunduma eks 🙂

Aga tegelt on nii, et mis vähemalt neisse kardetud elukatesse ja putukatesse-mutukatesse puutub siis mul selle 4 Ghanas elatud aasta jooksul nendega erilist kokkupuudet ja tunnet “et hull Aafrika elu” ei ole esinenud 🙂 –  No välja arvatud see üks skorpion (aga see oli üldse kuskil Mali kõrbes, mitte siin Ghanas) ja siis see püüton, kes bossi maja ette hommikul tuli ja kes peast ilma jäi. Tikutopsi suurused tarakanid on nii tavalised, et need lihtsalt ei lähe arvesse.

Mõned Eesti tuttavad aga on minu kutse peale vastanud “Oi muidu tuleks küll, aga ma kardan neid igasugu elukaid”.

Ja siis mul on nagu hämming, et mis elukad???? Me elame linnas ju.

Aga eile kukutas Silver luti voodi taha ja kui ma siis üle voodi peatsi kõõludes seda üles korjata püüdsin vaatas mulle vastu pirakas tarantel.

OK, valetasin. Väga väike tarantel oli seal hoopis. Mitte oluliselt suurem kui üks keskmine tarakan ptui see tähendab, et tikutoos.

Vaatasin temaga seal mõnda aega tõtt ja mõtlesin, mis tegema peaks.  Ta ei liigutanud üldse ja kange tahtmiine tekkis teda mingi toikaga torkida, ja proovida kas ta üldse elus on. Mingi aeg mõtlesin, et Trantel see küll ei ole, lihtsalt hiiglaslik karvane tolmurull, mis meenutab ämblikku. No vaat tal ei olnud seda seksikat ümarat vormi, nagu loodusfilmides neil tavaliselt on. Jalad olid külgedel suht üksteise lähedal, mitte niimoodi harali ja siis nende koos jalgadega ta tundus liiga laperkune, et üks õige tarantel olla 🙂

Lõpuks ma siiski otsustasin, et ma ei oota kuniabikaasa dushi  võtmise lõpetab, et talle siis näidata. Ta nimelt kipub teinekord tund aega seal ligunema ja ma kartsin, et selle ajaga elukas voodi tagant kuskile mujale liigub. Ja hilisem info, et meil tolmurull siiski osutus tarantliks aga nüüd ma ei tea kus see on, ei oleks meeldinud teps mitte.

Niiet Silver kaenlasse ja abikaasat dushi alt välja peksma.

“Ma tahaksin, et sa kohe praegu minuga magamistuppa tuleksid”

“??? kohe praegu???”

“Jah, sest mulle tundub, et meil on voodi taga miski, mis võib olla suur mürgine ämblik, vist…”

“…aah… ok  10 minutit”

“EI! KOHE! Kui ma ütlen, suur mürgine siis ma pean silmas, et karvane ja näeb välja nagu Tarantel, mitte need *Jeffrey-tyypi, keda me varem näinud oleme…. aga eksisteerib muidugi võimalus, et on tolmurull”

“Ok 2 min. Oota siinsamas”

Toas korra voodi taha kiiganud haarab Ibrahim minu kinga ja kukub materdama.

“Selge, ongi suur ämblik jah..?”

“Aaah  ole mingi ämbilk”

“Aga keda sa siis minu kingaga tapad, kui seal  Tarantlit ei ole?”

“Nojah,  tegelt oli jah Tarantel, aga sa tavaliselt ei luba mul süütuid ämblikke ja gekosid tappa”

“Daaaaah välja arvatud siis kui nad on Tarantlid!!!!!!”

Nii, ebaõiglane kui see karvajalale endale ka ei tunduks ta ei ole süütu ämblik. Ta võib olla süütu kuskil metsas. OK. Aga sa ei saa olla korraga Tarantel ja viibida minu magamistoas.  Sorry!

tarantula

Ma voodi taga olnud tegelasest ei saanud pilti – Enne kui ta Ibrahimiga kohtus ma ei julgenud talle kaameraga läheneda ja pärast, seda jäänud löga polnud enam mõtet pildistada.  Aga muidu suht samane selle ülal tooduga ta nägi välja. Need Oranzid kohad ei olnud minu külalisel mitte sellised rõõmsad oranzid vaid hõbehallikad. Ilus loom ju tegelt….

Soolaleiva BBQ

Pikka aega toimis meie elutuba laoruumina kus merekonteineritäis keraamilisi põrandaplaate ja üks vakstuga kaetud lauake kontorinurgaks ja asjatamiseks.  Aga nüüd on see jama läbi!!!!!! Põrandaplaadid leidsind endale uue omaniku. Mis siin ikka aega raista – kiirelt mööbilt shoppama, värv seina ja Grillipeo kutsed teele.

Ahjaa konditsioneer pidi ka üles saama külaliste tulekuks. Aga sellega läks nagu läks. Kuidagi õnnestus Konditsioneeri paigaldaja kutsuda peopäeva hommikuks, et see 1.5 tunnine töö enne külaliste laekumist ära teha aga oh üllatust – enne konditsioneeri paigaldaja laekumist suutis vool ära minna ja sinna paika see tolleks korraks jäigi. Vool tuli õnneks külaliste saabumise ajaks tagasi niiet konditsioneeri asemel jahutasid meid hoopis laepropellerid.

BBQ külalisteks oli kamp Rumeenia tüdrukuid minu poolt ja kamp Araabia noormehi abikaasa poolt. Kokkamise võtsid mehed enda peale. Jah kogu kokkamise –  st ka salati hakseldamise kõrvaltoitude valmistamise mitte ainult selle mehise grilli ääres istumise osa.

Mulle igal juhul meeldib kui kogu see võõrustamise stress minu õlult ära võetakse ja mind elutuppa naistega pläkutama saadetakse sellal kui mehed köögitoimkonnas on 🙂

Pilte siis uuest ja peaagu möbleeritud kodust ka:

Grillinurk:

Sellest saab söögituba – konditsioneer ootamas nurgas oma järge:

Ja hetkel veel tühjavõitu elutuba:

 

 

Väike koridor kust saab kõikidesse tubadesse – ah need kaks naljakat musta kaussi? See on veevaru tualeti tarbeks ja kätepesu tarbeks sest, see et meil näiteks kraanist vett ei tule pole üldse haruldus. Niiet ühes Ghana majapidamises on sellised kausikesed ja konteinerid suht tavaline nähtus.

Pilk söögitoast kööki – rohkem ei saa näidata, segamini on:

Minu kaunitar:

Ja siis maja ette ehitame ehitusmaterjalide poodi – edaspidi ei mingit plaatide elutoas majutamist:

Abikaasa laekus:

Ja pildirea lõpuks varem Gortini tellitud ümbruskonna pildid: (Vaade väravast vasakule, otse vasakule kaldu, täitsa  otse ja paremale)

Meie majal veel ei ole sellist ilusat aeda ja uhekt iluhaljastust nagu ületee naabritel aga tuleb – millalgi.

Home sweet home

 Selle  pildi-postituse sihtgrupp on eelk6ige minu sugulased ja s6brad. Ehk yhes6naga see kamp, kes ikka kipub muretsema ja m6tlema, et kuidas mul k6ik siin Aafrikas see elamine-olemine on.

Et yhesonaga pilitdel on kujutad minu uus Ghana kodu, mis asub Accra äärelinnas New Achimota’s. Väga ilus kant on. Ja siin ymbruses on palju poode kuhu saab sisse minna. 🙂

Ise ronisin piltidele puhtast edevusest aga seda v6ib v6tta kui t6estust selle kohta, et k6ik ihuliikmed veel kyljes ning tuju chill on.

Ja verandal on t6esti pliit – meile lihtsalt meeldib aeg-ajalt 6ues kokata 🙂