Kodu: Kui ruutmeetreid on liiga vähe ehk 4 soovitust kuidas hakkama saada väikses kodus!

No pole salata, et  minu uues kodus ruutmeetritega just priisata ei ole. Neid on täpselt 44. Hetkel on kõik üks suur ruum aga tulevikus plaanin elamise ikkagi ära jagada kaheks magamistoaks ja avatud köögiga elutoaks.

Kuigi hetkel mulle selline avatud variant isegi meeldib  – lapsed on väikesed ja privaatsust nad ei vaja. Vastupidi neile meeldibki kui magama minnes emme justkui samas toas toimetab – vaatab telerit, peseb nõusid jms…

Aga no plaanid on mul selle elamisega ikka pikaajalised. Tulevikus peaks siia mahtuma ära kaks teismelist, abikaasa, mina ja kass. Kolmandat last vist väga enam ei mahuta….

Continue reading “Kodu: Kui ruutmeetreid on liiga vähe ehk 4 soovitust kuidas hakkama saada väikses kodus!”

Voodi vs diivanvoodi?

Nii korteriga hakkab vaikselt ühele poole saama. (Notar on 19.04) 

Nüüd käib hoogne mööbli valimine. Mitte, et mul pärast sissemakse tegemist raha või midagi sellist järel oleks aga mõnest asjast ei saa üle ega ümber. Eriti kui suveperioodil korterit välja rentida tahan.

Külmkapi olen juba välja valinud. Ootab mind seal Euronicsis ja maksab 250 oeh… Muideks – käisin kasutatud kodumasinate poes ka ja seal nagu alla 300 euroseid külmikuid ei hakanudki silma. Niiet jah, külmiku osas – uus tuleb odavam.

Alguses ma olin kindel, et magamisasemeks saab diivanvoodi ja elutoa ning magamistoa eraldan liugustega- et siis vajadusel teha kahest väiksemast toast üks suur tuba ja noh siis on ju hea kui voodi saab diivaniks kokku teha.

See liuguste paigaldamine toimub kunagi hiljem. Noh, millalgi siis kui mul need korteristuga seotud kulutuste esimesed haavad lakutud saavad.

Siis hakkasin mõtlema, et äkki diivanvoodi on püsiva magamisasemena ebamugav ja vaja ikka päris voodit. Kuna korter väike ja panipaiku vähe, siis päris voodi peab kindlasti olema sahtlite või voodipesukastiga.

See tähendab et 200+ Eurot voodiraamile, mis ei sisalda isegi voodipõhja. Sinna osta siis veel juurde need põhja lipid ja madrats ja noh lai madrats (140-160cm) on ka üle 200 euro. Ja noh eeldame, et ma tahaks midagi kobedamat kui katmata vedrudega või ainult vahuga madratsit, siis oleks tulemuseks üks täitsa korralik pankrot.

Niiet hakkasin uuesti vaatama diianvoodite poole. Neile pole ju eraldi madratsit ega voodilippe vaja osta, ning voodipesukastid on ka suuremal osal olemas. Magamismugavuse tõstmiseks saab ju alati lisada kattemadratsi – seda siis kunagi hiljem, kui ma rikkam olen. Nii kaua ehk kannatab vedrude peal ära?

Sest noh diuvanvoodi saaks kätte nii 400 euro eest. Mõne eksenplari lausa 300ga – jah ODAVAMALT KUI VOODI! Ning tegemist oleks ju ka multifunktsionaalsema tootega.

Kellel on kogemusi diivanvoodiga püsiva magamisasemena? Kiitke ja laitke!

Hansamööblis hakkas silma päris vahvaid valikuif:

Selle värv diivanina pole mu lemmik. (Liiga tume) Samas voodina on suht vähe vahet mis värvi kattega see on sest voodipesu on ju niikuinii olemas. Tollel tootel on magamisaseme laius 145cm ja bonnel vedrustus+ vaht. Ei kõla halvasti ju mitte. Voodipesukast olemas ja dekoratiivpadjad kuuluvad komplekti!

See on lihtsalt nii ilus. Aga jah pisut kallis. Et voodi + madrats tuleks odavam. Aga miskit siukest otsiks ma kunagi rikkamas tulevikus siis hoopis sinna elutoa poolele.

ODAV! Noortepärane ja lõbus! Kasutusele võtaks ta voodina aga no diivanina näeb ta ka ju ikka väga seff välja? Magamisaseme laius 155 cm ( Voodi puhul oleksingi sihtinud laiust 160, niiet väga ideaali lähedane). Bonell vedrustus. Vahtu pole aga no selle lisapehmuse saab siis tekitada hiljem (kui rohkem raha on) kattemadratsiga. Sinnamaani ajaks asja ära nii diivani kui voodina. Odavamalt saaks ta kätte igaljuhul kui voodi+madratsi. Voodipesukast ja värgid särgid komplektis.

Kui paindumatu võib üks ettevõte olla….

Nii taotlesin mina siin vahepeal eluaseme laenu ja sain teada, et kui ma oma telefoni järelmaksu kinni panen siis saaksin soovitud summa laenu küll. Telefon on järelmaksuga siis ostetud Tele2st.

Ja ok, tegelikult ma mäletasin sellist naljakat seika telefoniostust küll, et teenindaja ütles et kui võtan näidistingimustel intressita järelmaksu, siis seda ei saa varem ära lõpetada.

Aga no jah, loll ma olin, ja mõtlesin  “mis mõttes ei saa varem täissummat ära maksta” ja kirjutasin alla. Ma tegelt tookord siiralt usukusin, et see teenindaja märge, et varem ei saa järelmaksulepingut ära lõpetada, tähendas pigem midagi sellist, et ma pean ikka maksma kõik osamaksed või midagi taolist.

Nii võtsin siis eelmine nädal Tele2ga ühendust ja seletasin neile, et taotlen eluasemelaenu ja pakkusin, et maksan neile kõik järelmaksu osamaksed 2018 juunini, mis siis oleks olnud tolle järelmaksu lepingu lõppkuupäev.

Sain vastuseks, et nii lihtsalt ikka ei saa. Lisaks järelmaksu jäägile peaksin maksma veel ka 146 Eurot, mis on siis minu telefonipaketi osamaksed kuni juunini 2018.

Ok, ma mõtlesin, et seda ju täitsa võib – et arusaadav kui nad andsid mulle telefoni 0-intressiga järelmaksu peale kaheks aastaks, et siis selle NULL intressi eest nad tahavad, et ma nii kaua nende paketti kasutaks. Täitsa mõistlik. No ma mõtlesin et kui ma need paketitasud ära maksan, et mul on siis ettemaks järgmise aasta juuni kuuni paketitasude osas. TÜNG! Ei ole!

Leppetrahv

See 146 eurot ehk paketitasud järmise aasta juunini on LEPPETRAHV! Selle eest, et ma neile telefoni eest varem maksta tahan!

Ja vot sellest äriloogikast ma ei saa aru.

Ma saan aru, et nende tähtajaliste lepingute mõte on selles, et firma tahab saada oma kasumit ja niimoodi teatud perioodiks minu ära sidumine garanteerib selle, et ta saab igal juhul selle summa kätte, mis nad on arvestanud, et minu kui kliendi pealt peaks teenima….

Aga antud juhul nad ei kaotaks sellest väljaarvestatud summast ju sentigi…. nad saaks kõik selle raha ainult et varem.

Ma olen reaalselt valmis maksma oma paketitasud aasta jagu ette, et neil oleks nii öelda rahu majas sellega, et ma ei lõpeta teenuselepingut varem jne. Aga noh ma tahaks siis selle ettemaksu eest teenust ka ikka siis veel aasta jagu saada…..

Ma üritan neile seda selgitada aga vastuseks saan viited lepingu punktidele:

“Lepingu tingimustest punktis 7.4. on kirjas, et tähtajalise lepingu ülesütlemisel, lõpetamisel või soodsama paketi vastu vahetamisel on klient kohustatud Tele2 esimesel nõudmisel tasuma leppetrahvi vastavalt hinnakirjale ning hüvitama kliendile antud teenuse hinna soodustuse ja soodushinnaga või paketis sisaldunud terminalseadme maksumuse vastavalt tähtajalise lepingu tingimustele”

Ühesõnaga mina pakun neile osamaksete jääk pluss 14 x 10.49 ettemaksuna. Aga neile ei sobi. Nemad eelistavad täpselt seda sama raha saada mitte kohe vaid neljateistkümnes osas.

Ehk siis palun selgitage rumalale nüüd kuidas ma kahjustan sellega, et neile varem tasuda tahan Tele2 huve? Et ma ju enda arust üritangi hüvitada teenuse soodustust sellega, et ma ei lõpeta seda ära vaid tasun ette, et pank rahul oleks….brrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr….

Pigem mulle jääb mulje, et nad tahavad minust ise varem lahti saada. Noh selle leppetrahvi (ettemaksu asemel) nõudmisega. Sest peale leppetrahvi tasumist olen ma ju neist ja igasugustest tähtajalistest kohustustest vaba ja vot täpselt nii “heas tujus” et tõesti läheks liituks näiteks Elisaga.

On kummaline, et ajastul mil enamus suuri ettevõtteid panustavad kliendi hoidmisele ja klienditeeninduse kvaliteedi tõstmisele, jääb Tele2 nii vankumatult jäigaks, lihtsalt selle pärast, et lepingu punkt 7.4 lubab seda.

Mitte, selle pärast, et talle nii tulusam on (sest noh sellest ma saaks ju aru), vaid lihtsalt selle pärast, et tal ON VÕIMALIK NII KÄITUDA ja oma tugevust demonstreerida. Sest, ma TÕESTI püüan avatult mõelda ja nende ärimudelist aru saada. Aga ma lihtsalt ei näe, mis kahju saab üks ettevõtte selle eest, kui maksan neile täna ühes osas TÄPSELT sama summa, mis nad järgmise aasta juuniks osamaksetena minu käest saaks.

 

Praegu jääb see leppetrahv siiski neile maksmata. Ei mitte sellepärast, et Tele2 mõistuse pähe võttis vaid hoopis sellepärast, et pank hindas minu ihaldatavat korterit ülehinnatuks.

Ma peaksin kas ise rohkem omafinantseeringuga juurde maksma või teist korterit vaatama.  Ja kuivõrd ma ju ka ei tahaks osta kinnisvara kallimalt kui see väärt on, siis vaatan veel natukene ringi. Küll ma miskit ikka leian.

Oma pakkumise ma ihaldatava objekti osas maaklerile muidugi tegin. Esialgu sai see küll tagasi lükatud aga küll ma proovin mõne aja pärast uuesti, kui sobivamat korterit ei leia. Sest huvi konkreetse objekti osas on ikkagi alles, kui selle vaid õiglase hinna eest saaks!

Kas korter puumajas on turvaline investeering?

Täna suhtlesin uuesti Citadele panga esindajaga korteri laenu osas. Ta uuris, kas võib taotluse krediidikomisjoni edasi saata ning loobus mõningatest tingimustest. Näiteks, ei nõua nad enam laenu taotluse juurde käendust. Nimelt neil oli alguses see käenduse nõude, kuna mul on olnud varem makseraskusi ja seda just panganduse sektoriga. Nüüd nad aga leidsid, et mu makseraskused olid piisavalt hästi põhjendatud (noh mu see Ghanas passi röövimise ja illegaaliks olemise jama) ning loobusid käenduse nõudest – jipikajeeeee!!!!!

Siiski jäid nad selle juurde kindlaks, et 30 aasta asemel, peaksin laenu taotlema hoopis 25ks aastaks. Kui ma alguses arvasin, et see nõue on kuidagi mu vanusega seotud siis nüüd selgus, et see on hoopis vara põhine nõue.  Ma küsisin siis otse, et oot kas te arvate, et mu ostetav korter ei pea 30 aastat vastu? Sest noh, ega ma ei tahaks küll osta eluaset, mille kohta pank hästi ei usu, et laenuperioodi lõpuni vastu peab. Või ega see pole ju ka teab mis lohutus, et maksan 25 aastat laenu ja saan laenu ilusasti kustutatud ja siis 26ndal aastal vajab maja kokku või midagi…. Mul selle korteriga ikka see plaan, et oleks vähemalt koht, kus ilma renti maksmata pensionipõlve pidada ja midagi lastele pärandada. Ja loomulikult ei taha ma lastele pärandada mingit risu.

Panga esindaja aga seletas kenasti, et konkreetselt sellist asja ta mu välja valitud korteri kohta ei oota vaid nii pikaks ajaks kui 30 aastat annavad nad laenu vaid väga uutes ehitustes või hiljuti täielikult renoveeritud majades asuvatele objektidele.

Muidu saaks ju eluaseme laenu isegi veel pikemaks ajaks taodelda kui 30 aastat. Ja seega siis veel väiksemat igakuist laenumakset maksta. Aga kuna ma kasutan ka Kredexi noore pere käendust siis selle 30 sinna laenutaotlusesse võtsingi nende kodulehelt. Ja neil on seal vot selline punkt:

  • pikema kui 30-aastase laenu tagasimaksmise graafiku tingimused: laenusaajate vanus laenu lõpptähtajal ei ole üle 70 aasta ning tagatisvara on valminud või täielikult renoveeritud viimase 10 aasta jooksul

 

No mitte, et ma ise arvaks, et pikem kui 30 aastane laenuperiood kuidagi mõistlik oleks. Ma ei arva, et olen suuteline näiteks pensonist laenu maksma. Ja 30 aasta pärast olen ma ju 64! Seega, ka ilma Kredexi tingimuseta on 30 aastat minu jaoks tagumine mõistlik piir.

Aga vot mõtlema pani see kõne mind küll. Eile just rääkisin pankade usaldamisest. Äkki peaksin ma siinkohal usaldama panka, kes peab riskantseks anda laenu 30 aastaks korterile mis asub vanemas majas. Ja mitte lihtsalt vanemas majas vaid ka PUUMAJAS. See puumaja faktor on mind korteri pikaaelisuse osas mõtlema pannud varem ka. Aga iga kord kui ma oma puumaja kõhkulustega lähen kinnisvara portaali uurima mida kivimajades pakutakse, jõuan ma ikka esialgse valiku juurde puumajas tagasi.

  • No ma ei taha igavasse panellikasse.
  • No ma ei taha 3ndale, 4ndale või 5ndale korrusele!
  • No ma ei taha, et välisukse ees oleks kohe sõidutee.

 

Ma tahan elada väiksemas jamas. Koos kõigi nende jamade ja kallimate haldus- ning renoveerimise tasudega, mis väiksemad majad endaga kaasa toovad…

Ma tahan, et lastel oleks hoov kus ringi joosta ning minul oleks koht kus grillida.

 

Puumaja annab ju ka renoveerida ning värskendada. Selle majaga on seda ka korra (või paar) juba ka tehtud ning hetkel näeb maja täitsa kobe välja. Kuigi ehitusaasta on 1970. Ehk siis kui ta on seal 47 aastat täitsa sirgelt seisnud – ehk seisab järgmised 47 ja rohkemgi veel?

Puumajaga on muidugi see tuleoht suurem – aga noh ilma kindlustuseta ma ei kujutaks laenuga ostetud kodu ettegi. Või üldse kindlustuseta korterit puumajas ei kujuta ma hästi ette. Kinnisvara portaali lehel oli ka kuulutuse juures kindlustuse kalkulaator ja no seda näppides ma ei saa üldse aru, millised koduomanikud jätavad oma kinnisvara kindlustamata? Suht väike kuumakse ikka ühe väga suure murekoorma ära võtmise eest…

Igaljuhul on nüüd nii, et Krediipiank ei ole veel minu laenutähtaega lühemaks tõmmanud ja seega läheb minu taotlus nende krediidikomisjoni neljapäeval. Kui sealt peaks tulema negatiivne otsus  – siis osaleb mu taotlus järgmine teisipäev Citadele panga krediidikomisjonis. Kui ka sealt peaks negatiivne tulema siis ma usaldan neid panku oma maksevõime hindamisel ja EI LÄHE taotlema kuskile BIGBANKI või ma ei tea mis liigkasu võtja juurde veel. Vaid projekt “korteri ost” liigub edasi raha kogumise ja sissetuleku kasvatamise faasi.

Igal juhul  – pöidlad pihku!