Kuidas ma kartsin, et mu abikaasa on terrorismis kahtlustatavana kinni peetud

Sõjapõgenikuga abielus olles peab arvestama igasuguste sekeldustega.

Näiteks ei saa kerged olema ühised ringreisid Euroopas sest abikaasa passi nähes teeb enamik ametkondi suured silmad.

Kui Ibrahimi viisataotlust Ghanas Saksa saatkonnas isegi menetlemiseks ei võetud siis tõstsin ma päris suurt kisa.

Kirjutasin erinevatele ministeeriumitele,  mitmesse Eesti Saatkonda, Kaljurannale ja Politseisse ja päris mitmele põgenikega tegelevale organisatsioonile.

Kõige abivalmivaks osutus Eesti Saatkond Ankaras, kes selgitas olukorda, andis head nõu ja oli valmis ka erandkorras Ibrahimi viisataotlust aksepteerima.

Ka Kaljuranna büroost tuli vastus,  et Türgis ollakse teemaga juba tuttav ning soovitus Ibrahimil just sinna viisat taotlema minna.

Nii tegimegi internetis eeltaotluse ja leppisime kokku kohtumise Ankaras.

Kohtumise tähtaega tõstsin ma kolm korda ümber sest alguses küsis Türgi Saatkond rohkem aega Ibrahimi Türgi viisa menetlemiseks (selle info peale tõstsin Ibrahimi kohtumise Ankaras 9dale juunile.  Siis sai Ibrahim Türgi viisa kätte aga see anti vaid 5eks päevaks.

Kuna 09.06 aga on neljapäev asusin ma jälle kuupäevi muutma,  et lähenev nädalavahetus ei hakkas Eesti viisa menetlemist pikemaks venitama.

Tõstsin Ibrahimi kohtumise Ankaras eilseks ja Eesti pileti Neljapäevaks (ta jõudis Türki pühapäeval, seega Neljap oleks olnud viimane lubatud päev riigis viibida)

Türgis oldi Ibrahimi viisataotlust juba menetlema hakatud – nad võtsid minuga eraldi ühendust,  et me eeltaotluse pdf.-i neile saadaks ja politseist helistati juba 2 nädalat tagasi, et kontrollida mu küllakutset Ibrahimile.

Ehk siis kui Ibrahim eile hommikul Ankaras Eesti Saatkonda külastas, seal pikka juttu ei olnudki vaid talle öeldi,  et juba sama päeva õhtul võib viisastatud passi järele tulla!!!

Kiire arvutus näitas,  et Ibrahimi pileti tänaseks tõstmine läheb umbes sama palju maksma kui elu neljapäevani Türgis,  niiet sai jälle üks muudatus tehtud!

Täna hommikul lendas Ibrahim siis Ankarast Istanbuli, et siis seal kohe Eesti lennu peale ümber istuda.

Umbes 9 ajal suhtlesime whatsappis ja siis ta kinnitas,  et on taksos ja teel Ankara lennujaama.

Kuskil peale kümmet nägin Türgis resideeeuva eestlanna Facebooki seinal infot, et Istanbulis mingi pomm plahvatanud ja mingi tulistamine ka olnud.  Surnuid õnneks ei olnud,  vigastatuid aga küll.

Esimese hooga mõtlesin,  et täitsa pekkis, et kui see jama seal suureks peaks kasvama siis äkki sulgevad lennujaama ja Ibrahim ei saa jälle Eestisse.

Mõned tunnid hiljem avastasin,  et Ibrahim pole mu viimase sõnumeid whatsappis kätte saanud ja oli viimati online kell 10.36

Kuskil kella 13 paiku ma teadsin,  et ta peab juba ammu olema Istanbulis maandunud ja olema isegi Eesti lennukile pääsemiseks juba turvakontrolli läbinud aga whatsapp näitas ikka offline.

Järgmisena kangastus kujutluspilt kuidas Ibrahim oma Palestiina Sõjapõgeniku passi ning läbi häda välja võideldud viisaga püüab kaks tundi peale Istanbuli pommiplahvatust sealt Euroopasse suunduvale lennukile pääseda.

No loomulikult peeti kinni eks?  Nüüd küsitlevad kuskil teda ja ta peab tõestama ette ja taha,  et oli plahvatuse ajal hoopis Ankaras ja ootas pääsu Istanbuli lennukile.

Mina ja mu kujutlusvõime 😀 Tegelikult ta ei olnud lihtsalt peale Ankara lennult tulemist veel telefoni sisse lülitanud vaid oli suht hõivatud pagasiga.

Ta nimelt reisib kahe suure kohvriga äraantavas pagasis ja telekaga käsipagasis.  😀

Pisut peale kella kahte piiksatas mu telefon,  et ta on Eesti lennukile jõudnud.  Eks ta kadus kohe uuesti offlinesse,  sest enne õhkutõusu lülitatakse telefonid välja.

Mina aga olen bussis teel Tallinna,  et abikaasa mõne tunni pärast lennujaamast üles korjata!

image

Suured suured tänud Leemet Paulsonile ja Eesti Saatkonnale Ankaras!!!

Ahjaaa,  kes Ankara odavat ööbimist otsib siis 15 dollarit öö maksvas Asmin Hotellis jäi minu suhteliselt pirts abikaasa täitsa ellu ja ei tormanud peale tubade nägemist ööbimiskohta vahetama isegi siis kui ta veel arvas,  et peab seal 4 ööd magama.

Siiski Inglise keelt seal keegi ei räägi ja telekas näitab vaid Türgi kanaleid.

Asub lennujaamast 20 ja Eesti Saatkonnast 6,5 kilomeetri kaugusel.

Broneerida saab läbi Booking.com keskonna.

image

image

image

Kontinentide vaheline lennureis kahe väikelapsega.

HOIATUS: ärge seda omal käel järgi proovige. Ise ma ka ilmselt lendan järgmine kord kui lapsed ülikoolis.

10 päeva tagasi , mina Ghanast siis ära tulin. Abikaasata, 5 kohvri ja 2 väikelapsega.

Mul oli äraantavat pagasit 4 suurt kotti ja siis veel üks Cabin Size käsipagas. Algselt plaanisin käsipagasi seljakotti tekitada aga hiljem panustasin sellele, et peaaegu kolme aastane Salam-Silver on dzentelman ja pakub ratastel käsipagasi vedamisel abi.

Mitte, et ma nahhaalselt laps-tööjõudu tahtsin kasutada. 🙂 Ma hoopis lootsin sellele, et kui Silver saab kohvrit nn “juhtida” siis on ka teda ennast kergem kontrolli all hoida.

Mõne võrra vist oligi. Vähemealt reisi Ghana poolses otsas.

Aga tegelikkuses, see et ma lastega suuremate vigastusteta Ghanast läbi Türgi Eestisse jõudsin sai juhtuma suurelt tänu kaasreisijatele.

Silver oli reisi päeval väga põnevil – muudkui seletas “plane up!” ja ei maganud lõunaund. Seega oli ta õhtul kell 7 lennujaamas juba päris väsinud. Ja meie lend startis alles 21.35 JAIII!!!

Immigratsiooniväravatest ja tollist aitas meid läbi üks Ghana noormees. Lihtsalt haaras Silveri kaenlasse ja mina sibasin talle Marie ja käsipagasiga järele. Kahjuks läks see noormees teisele lennule, niiet peale tolli tuli mul jätkata omal käel.

Lapsed olid sel hetkel juba suht ülemeelikud ja jooksid ees – mina kohvriga järel. Hirmsasti meeldis neile teha, kus vähegi võimalik seda trikki, et läksid mingi lindi või piirdetoru alt läbi ja nende kätte saamiseks pidin ma oma käsipagasiga pidevalt nende lintide ja torude alt läbi ukerdama.

Ooteväravas võtsid ühed Araabia noormehed Silveri enda hoole alla – näitasid talle oma telefonist pilte ja videoid ja selgitasid, et veel läheb aega enne kui saab minna “plane up”. Nagu tellitud hilines lend 20 minutit – seega “tore” ooteaeg venis veelgi pikemaks.

Lennukile aitas mul laste ja pagasiga ronida juba järgmine Araabia seltskond. Niikui Silver toolil oma koha sisse võttis surus ta oma armsa kaisukala nägupidi vastu akent ja seletas “LOOK NEMO, WOOW! PLANE!” 🙂 🙂 🙂

Ma olin valmistunud selleks, et äkki Turkish Airlinesi lennukites pole seljatugede sees video ekraane ja kopeerinud abikaasa vanasse nutitelefoni 2 tundi Donald Ducki maratoni, mida Silver lennukis vaadata saaks. Telefoni jätsin aga kenasti Accrasse maha – loodetavasti on abikaasal kodus Donald Duckiga lõbus. 🙂

Lennukis olid ekraanid kenasti olemas. Lisaks jagati kõigile lastega reisijatele personali poolt kaisukarusid (ja Istambul-Tallinn otsas käekelli ning mängulennukeid).  Kaisukaru soojendas Marie südant kes kohe suure häälega kiitma hakkas et “Mõmmu ja Mõmmu!”

Lennureis Istanbuli möödus vahejuhtumiteta. Mina loomulikult ei maganud silmatäitki, aga Silver sättis end mingi hetk tukkuma põrandale, nii et pea oli istmel – ma ei kujuta ette, kuidas keegi nii magada saab aga Silver norskas sellises asendis umbes tunnike.

Istanbulis lennuki bussilt maha minnes kargasid bussi ustel vastu vormis mehed, kes käratasid “Seis Politsei, Kõik näitavad dokumente” Wow! Ma sellises punktis küll polnud passikontrolliks valmis. Ma olin kõik dokumendid turvaliselt kotti ära pakkinud ja teadsin, et neid läheb vaja alles Transfer väravates.

Seega pidin mitte piisavalt soojalt riietatud lastega hakkama kohmitsema passide järele super ebamugavas kohas – tuulises lennujaama tagaõues (noh see kust meid buss välja lasi). Nõme! Loomulikult selle ajaga, mil ma oma dokumendid üles leidsin ja lennujaama sisse pääsesin oli kogu ülejäänud lennukitäis rahvast tuisanud järjekordadesse.

Transfer värava järjekord oli ikka jeerikumi pikk. Aga jälle oli platsis mingi suurem seltskond, kes tundis muuhulgas lennujaama väga hästi ning teadis , et läheduses on veel üks transfer värav ja soovitas mul lastega järgneda, et kõik koos hoopis sealt kaudu meie tsooni siseneda. Kuna nad haarasid ka mu käsipagasi kaasa siis mul pikalt mõtlemiseks aega ei jäänud ja tuiskasin neile järgi (peas vasardsumas – “tuttuus läptop on kohvris juuuu”).

Selle seltskonna tuules liikusin ma päris pikalt – läbi transfer väravate ja läbi tolli ja põhimõtteliselt olid nad valmis minuga mu Eesti lendu ootama ka jääma kuna nende enda vahemaandumine kestis 8 tundi.

Kust nad pärit on ma ei saanud teada, aga oma vahel rääkisid nad araabia keelt ning see, kes mu kohvrit tassis ütles, et on ise 5 lapse isa. Toredad tegelased igatahes.

Ma neid siiski oma Eesti lennuni kinni ei hoidud. See on otsus, mida ma suht kiirelt kahetsesin sest järgmine hetk otsustasid lapsed end mu käe otsast lahti tõmmata ja jooksu pista- korraga, ning eri suundades.

Ümberkaudsed inimesed lapsi kinni pidada ei aidanud – pigem astusid neil viisakalt eest ära! SIC! Nii ma siis jätsin Marie omaette lippama ja kihutasin Silverile järele (sest tema on juba peaaegu kolmene ja seega kiirem), seejärel tormasin Silver süles Mariele järgi – ning naasesin kaks väga lõbusas tujus last kaenlas oma käsipagasi juurde, mis keset lennujaama põrandat ootas.

Hetk hiljem hakkas mulle silma lennujaama käru – Jeeeeee! Tasuta käru! Kuigi ma oleks ilmselt olnud valmis hingehinda selle käru rendiks maksma tol hetkel.

Käsipagas käru alumisele korrusele. Marie ülemisele ning Silver kärumeheks – sellise kooslusega kruiisisime järgmised kolm tundi lennujaamas. Eesti lennule pääsemise väravasse liikumise ajaks oli aga Silveril kärumeheks olemisest kopp ees ning ta sai endale Marie koha. Marie aga kobis minu õlale magama. Niimoodi me tigusammul õigesse väravasse lendu ootama liikusime.

Eesti lennule pääsemise ootamine oli kõige jubedam aeg kogu selle lennureisi jooksul. Silver oli totaalselt väsinud ja keeldus igasugusest viisakast käitumisest. Minul olid ka ideed otsas mida vahvat lastega ette võtta, et neile see ootamine vähem piinarikas tunduks.

Mingi hetk otsustas Silver lennujaama põrandale pikali visata. Marie oli ka selleks ajaks mu õla peal üles ärganud ja torises. Ma ilmselt oleks Silveri sinna põrandala pikutama jätnud, kui see poleks olnud keset kõige käidavamat kohta.

Panin Marie maha , et Silverit üles tõsta aga Marie keeldus seismast – ta tahtis sülle. Seega asetasin Marie vasaku käe peale, käänasin parema käe Silveri alt läbi ja proovisin tõusta – ei suutnud. Vahetasin Marie paremale õlale ja proovisin Silverit vasaku käega maast lahti saada – ka ei suutnud. Ma olen varem niimoodi maast kahe lapsega koos üles tõusnud küll aga pärast pikka Accra-Istanbul lendu ja 4 tunnist lendude vahet Istanbulis mul ei olnud enam jõudu, et kaks last korraga üles tõsta.

Kuna nüüd olin ma ootamas Eesti lendu ning ümbritsetud seega eestlastest siis appi ei tõtanud mulle keegi. Kaalusin juba Silveri pingireani lohistamist kui üks lennujaama koristajatest mu lõpuks ikka püsti aitas.

Kaasmaalased aga vaatasid lihtsalt hukkamõistva pilguga, et nii kasvatamatud lapsed…… või jah , ma ei tea tegelt mis nad mõtlesid aga piidlevaid/põrnitsevaid pilke nägin mitmelt poolt.

Mis ma siin nüüd siis öelda tahan? Jah, seda, et võõramaalased tulid mulle erinevatel lennuettapppidel appi. Aga meie oma inimesed hädas olevat kaasmaalast aitama ei kipu! Isegi Tallinnas kui oma hiigelkohvred pagasilindilt maha vinnasin ulatas abikäe hoopis inglisekeelt kõnelev härrasmees.

Ma ei eeldagi, et kõik mind igal sammul aitama peavad, aga ei saa jätta märkimata, et seal kus just vähem abi lootsin, ehk siis võõraste keskel – seal oli aitajaid rohkem. Need hirmsad araablased, keda siin hoolega kardetakse aitasid mind nii Accras kui Türgis. Eestlased aga ei kuskil pool.

Aga noh, oli mis oli. Nüüd me Pärnus kohal oleme! Järgmised sammud on registreerida elukoht Pärnu linna, saada lapsed lasteaeda ning asuda ise kibekiirelt tööd otsima!

Ja siis see, et suve oleks kiiresti vaja!

Läbi agentide lennupileti broneerimine

Kui ma eile olin eestlaste portaali Lendama.ee valmis taevani kiitma  – et nii mõistlikud vahendustasud ja head diilid ja super mugav otsingu süsteem ja mis kõik veel siis täna ei saa ma neist enam üldse aru.

No vaadake seda, ma panin otsingusse 1 täiskasvanu, 1 laps ja 1 imik ja sain sellise tulemuse:

Accra-Tallinn

No mina muidugi arvasin, et see tähendab et 1070 eurot ja kõik kolm saame Tallinnasse. Sest ma eeldasin, et see summa antakse mulle arvestades minu otsingu parameetreid.

Eip. tegelikult näitab leht vaid hinda ühe täiskasvanu kohta ja kui pileti ostukorvi lisad vaatab sulle vastu kaks korda suurem summa.

Selleks, et ostukorvi sisu vaadates mitte ehmatada teeb klõksab ettevaatlik inimene peene kirjaga lingil : “Hinnad reisijate lõikes” ja näeb seal järgmist pilti:

reisijate lõikes

No hallo??

Keeruline kuvatavate pakkumiste hulgas välja tuua reaalselt otsingu tingimustele vastavat kogusummat?

Või olen ma reaalselt mingi lendamise võhik ja kõik ülejäänud teavad, et see seal nimekirjas on ühe reisija hind ja tegeliku kulu teada saamiseks tuleb pilet kas ostukorvi lisada ja sealt hinda vaadata või klikata “Hinnad reisijate lõikes” ja siis tulemus ise kokku arvutada???

 

 

Seljakotirandur.com nädala lugemissoovitus

Ohhoo Ohhooo selleks on ei miski muu kui “Minu Ghana – Majanduspõgenik Mustal Mandril”

Tegelikult on Seljakotirändur üks väga vahva reisiportaal, mida olen juba pikemat aega jälginud. Ja mis on minu blogisse varemgi viidanu (selle üle on siiralt hea meel).

Nad ise tutvustavad ennast nii:

Veebiportaali Seljakotirändur eesmärgiks on julgustada inimesi iseseisvalt reisima. Portaali on koondatud üle 18 000 välisesinduste, turismi- ja ühistranspordi lingi, et aidata seljakotiränduritel reise planeerida. 8100 linki tutvustavad Euroopat, 5850 Ameerikat, 3050 Aasiat, 900 Austraaliat ja Okeaaniat, 400 Aafrikat ja 100 Lähis-Ida.

Avades rubriigi “Reisimine riigiti”, leiate maailmajagude kaupa grupeeritud riigid. Iga riigi juures on toodud riiki pääsemise tingimused, välisesinduste kontaktid, riiki ja suuremaid linnu tutvustavad veebiküljed, välisministeeriumi soovitused ning selle riigi kohta kirjutatud eestikeelsete reisiraamatute loetelu, reisiblogide, eestikeelsete tele- ja raadiosaadete lingid. Võimalusel on lisatud suuremate linnade ühistranspordi ja riigi raudtee- ja bussiliikluse koduleheküljed.

Rubriigis “Lendamine” on odavate lennupiletite hankimise võimalused ning ülevaade sagedamini kasutatavatest lennufirmadest ja lennujaamadest. Lennujaamade ülevaatest leiate ka linna sõitva ühistranspordi.

Rubriik “Öömaja” pakub hotellide, hostelite ja kämpingute linke ning tasuta öömajade keskkondi. Rubriik “Reisivarustus” sisaldab soovitusi, mida teele kaasa võtta.

Esileheküljel vasakul on avaldatud uudised, teised eesti- ja ingliskeelsed reisiportaalid, hääletajate, autoturistide ja ilmaportaalid, kohaliku aja ja valuutakalkulaatorid, suuremate religioonide usupühad, maailma tähtsamad festivalid, 170 reisiteadmisi proovile panevat mängu ning soovitused, kuidas 10 maailma kõige tähtsama vaatamisväärsuse juurde jõuda.

Seljakotirändur koostab tellija soovide järgi reisikavasid, millest “Nädal Kreekas” näidisena üleval ripub. Samuti on portaali lisatud ingliskeelseid dokumentaalfilme ja reisisaated.

Seljakotirändur ootab kõikvõimalikku infot, et selles portaalis olevaid lehekülgi parandada ja täiustada. Kindlasti on teile meelde jäänud mõni kasulik link, reisiblogi, raamat või muud, mis aitaks teistel ränduritel reise paremini planeerida. Asjakohased on ka märkused, kui mõni info on aegunud, mõni link ei tööta või soovite portaalist Seljakotirändur midagi muud leida.

Igal juhul Aitähh Aitähh, tegite meele kohe eriti heaks 🙂

Viimased kiired päevad tööl

Natukene imelik on niimoodi neljaks kuuks Ghanast ära tulla ja jätta firma sisuliselt müügijuhi juhtida. Ma olin siiamaani kõik IT ja LED tehnikaga seotud probleemid ise korda ajanud. Nüüd enne äratulekut värbasin enda asemele noore IT pea.
Mis LED tehnikasse puutub siis kulubki antud nädal tõsise treeningu peale, et kõik enda teadmised edasi anda. Aga ta saab hakkama! Ma usun…. Igal juhul eraldi LED spetsialisti värbamiseks ei ole meil ressursse aga vähegi nupukam tehnikast ja arvutist jagav inimene peaks olema suuteline peale sisekoolitust LED ekraani tarkvaras orienteeruma.

Mina ju ka ennem siia tööle tulekut ei teadnud midagi LED-st ja mind ei koolitanud ka keegi – avastasin ühel hetkel kui kogu ülejäänud kamp koos minu tollase ülemusega ettevõttest kinga sai üksi 15 ruutmeetrise ekraani ja selle manuaaliga. Seega on minu uus tööjõud täna märksa paremas seisus kui mina 7 kuud tagasi 🙂

Naiivitarina lootsin, et see nädal saan töö juurest ära hiilida ostutuurile soetamaks kõike vajalikku Eestse tulekuks.

Ostunimekiri enne reisi:
*Arvuti kott
*Kinnised jalatsid endale ja lapsele – talvekraami saab jah juba Eestist aga päris plätuga ei tahaks lennukist maha astuda.
*Malaaria tabletid rasedale – noh igaks juhuks. 5 aastat pole see haigus mind kimbutanud aga kindlam on siiski ravim kaas võtta.
*Malaaria tabletid väikelapsele – sama teema. Parem kõigeks valmis olla. Malaaria võib ennast peale hammustust organismis peita 6 kuud.
*Miskit jakki endale ja poisile
*Miski uus mänguasi lapsele lennukisse (kerge ja väike)
*Valmis kujul lapse toitu.
*Kõrrejooki lapsele lennukisse
*Tore oleks mõni kingitus ka kaasa krabada aga järjest kahtlasem tundub, et selleks aega jääb.

Praegu tundub, et ostutuuriks ei jää ennem aega kui väljalennu päeval. Heal juhul saan minna poode kammima laupäeva hommikul. Halvemal juhul tuleb laupäeval veel korra tööle tulla ja poodidesse siis pärast seda ja kõige lõpuks lennujaama…. Nojah vähemalt on lennujaam ja Accra üks paremini varustatud ostukeskusi ühes linnajaos 🙂

malol, supermarket, accra mall, pood, accra, shoprite, ostukeskus ghanas

Varsti Eestis! /// About to travel!

Varsti Eestis! About to travel!
Nii, reisibüroost tagasi ja piletid näppus. Kojulendu alustan 06.09.2014 kell 22.10 Ghana aja järgi ning Tallinnas maandun 07.09.2014 kell 12.30 Eesti aja järgi. Mina, Silver, Nemo ja kõhubeebi. Vedajaks KLM. Nüüd ei ole muud kui Mutukamoosi blogi ette ja reisiks valmistuma – st lapsele lennukisse loovaid mänguasju meisterdama.

Kahe lennu vaheline aeg hollandis on küll imelühike – 2 tundi 15 minutit. Ja Eelmisest koduskäigust mäletan, et see värav kus mind KLM Amsterdamis maha paneb ja see värav kust siis Estonian Air (KLM teenistuses) mind peale võtab asuvad täpselt lennujaama eriotstes. Niiet üks korralik Spurt tuleb meil Silveriga ette võtta jõudmaks õigeks ajaks uuele lennule. Teiselt poolt on muidugi tore, et ei pea pool päeva lapsega lennujaamas ringi marrsima ja tegevust otsima.

Niiet varsti näeme!

Just secured my flight tickets at the Travel Agency. Departureing for Estonia on 06.09.2014 at 22.10 Ghana time. And arriving to Tallinn 07.09.2014 at 12.30 in Estonian time. Me, Silver, Nemo and little Sahar (who will show her face in November). Carrier KLM. Now there is not much left to do but to prepare creative toys for the little traveler.

I am small worried ‘cos of the small transit time in between two flights – just 2 hours 15 minutes. Considering that I am travelling with toddler the time cap seems bit to short – just have to hope that Silver will be in good mood and that there will be straight a baby-carrier available for some speed-race . In the other hand of course is good that I don’t need to wait half a day in airport with tired toddler and invent activities to keep him happy!

nemo, nonno, silver, sahar, silver audi, ethel, mina ethelkxxk, ethel aoude, meie, reisiseltskong, travelers, klm, see ya soon, etyblogi

Imikuga lendamisest

Vaat ma sain vahepeal Eestis lapse ja lendasin temaga pärast Ghanasse tagasi….

Ma olin ikka suht pabinas enne ja uurisin netist lisainfot ja asju ning sain teada, et ikka jube jube see beebiga reisimine on – karjuvad ja siis maandumisel ja õhku tõusul kõrvadega häda jne.

Palju ülespuhutud juttu, aga tegelt pole hullu midagi.

Esiteks mul üks sõbrants pidevalt siiberdab beebiga Eesti ja Norra vahet (no aastas mitu korda ikka).  Saab hakkama ja ei kurda. Ta ütles, et osad lennnufirmad lasevad vankri lisapagasisse tasuta kui vankril kohver on. Vot nii.

Mul oli küll vahemaandumisega reis aga ka ei miskit hullu. Kõik, mis kaasa vaja võtta, läks sinna ära antavasse pagasisse.

Käsipagasisse sai vaid 1.5kuune laps, laptop, natuke mähkmeid, rinnapiima asendaja nii pulbri kui vedeliku kujul, vahetusriided lapsele ja rinnapump juhuks kui piim enne pardale minekut konfiskeeritakse.

  • * Kuigi vedelikud ju muidu lennukis keelatud on ei hakanud keegi lapse piima konfiskeerima – ei Estonian Airis ega hiljem KLMis.

 

  • * Mul oli käsipagasis ka piimapulber (juhuks kui vedelik ära võetakse) – sellegi vastu ei tuntud huvi. Ei pidanud seda isegi kellegi nähes maitsma tõestamaks, et kokaiini ei vea või midagi. Nimelt sellise hoiatuse olin varem lennujaama infost kaasa saanud, et ole valmis lapse piimaprodukte maistma.

 

Internetis õpetati veel, et maandumisel ja õhku tõusmisel lähevad beebidel kõrvad lukku ja nad ei tea veel, et neelatamisega saab kõrvad lukust lahti ja see olevatki peamine põhjus miks lapsed lennukis nutavad.

Selle eest hoidmiseks soovitati lapsi sööta maandumisel ja õhku tõusul sest siis nad neelatavad ju söömise pärast niikuinii ja kõrvad lukku ei jää.

Mõeldud tehtud – või noh, enam vähem tehtud. Poisil oli lennukis nii palju  vaatamist, uurimist ja kommenteerimist, et Tallinnas õhku tõusmisel ta piimast suurt välja ei viitsinud teha. Korra viskas kulmu kortsu, et mis värk nüüd aga nutma ei hakanud. Pärast kui see suurem “Kus ma nüüd olen” põnevus üle läks sõi ja kõik sai chill.

Amsterdamis maandumisel ma sain piloodist ja süttinud tulukestest valesti aru ja surusin poisile lutipudeli suhu 20 minutit enne tegelikku laskumist ja loomulikult selleks ajaks kui päris maandumiseks läks oli pudel tühi. Sellest hoolimata   – probleemi polnud, poiss ei teinud piuksugi. Amsterdam-Accra lennul olin selle õhkutõusu ja maandumise rütmiga paremini kursis.

Beebi Lounge Lennujaamas mugavaks vahemaandumiseks

Kuuetunnine kahe lennu vahe Hollandis tõotas tulla täielik piin aga tutkitki – Suuremates lennujaamades on mugavad beebi-lounged kuhu mind kohe lahkelt suunati. Seal on lapsele vastav voodi. Emal mugav puhkenurk. mähkimisalus ja piimasoojendaja. Et nagu mida veel tahta?

Raamat oli kaasas, igavaks ei läinud, poiss oli igati rahul sest beebi-lounges oli veel teisigi emasid ning erinevad neiud vanuses ca 6-16 kuud käisid Silveriga tutvust tegemas, üks ilusam kui teine. Kui poiss naiste tähelepanust ära väsis sai ta beebivoodisse magama panna ja see andis mulle võimaluse ilma lisaraskuseta selga sirutada.

 

Amsterdam Accra lend imikuga

Amsterdam-Accra lend oli pikem  (ligi 7 tundi) aga minu kõrval istus noor naisterahvas, kellega Silver kohe õhus sundimatut vestlust alustas. Tihti öeldakse ju, et lennukis on kõige parem tutvusi sõlmida 🙂 Niiet see sõit läks ka päris kiirelt. Mina nende vestluse sisust muidugi aru ei saanud, sest Silver rääkis omas keeles ja naisterahvas meie kõrval omas keeles.

Tallinn- Amsterdam lennul Sillu tutvusi ei sõlminud, sest siis istus meie kõrval meesterahvas ning üldiselt lähevad talle võõrad naised palju paremini peale kui võõrad mehed….

Kogu selle ligi ca 16 tunnise reisi vältel oli ainsaks ebamugavuseks kingade eemaldamine läbi selle metallivärgi minnes (laps kõhukotis ju).

Ja siis see, et Amsterdam-Accra lennul oleks kangesti tahtnud vetsu minna aga ma ei kujutanud hästi, ette kuidas ma beebiga niigi pisikesse lennuki vetsu asjatama mahun ja võõra inimese kätte ei tahtnud teda ka seniks hoida jätta.

Niiet ma siis vältisin hoolega vedelike tarbimist sellel lennul. Ses mõttes läks väga hästi, et abikaasa oli suutnud ennast Accra lennujaamas rääkida mööda igasugustest passi- ning pilteikontrollidest ja ootas mind kohe selle ukse ees, kust ma lennukist tulles lennujaama sisenen. Seega laps jooksu pealt abikaasale ja ise vetsu. 🙂

Nüüd Salam-Silver mõnnatab Aafrikas ja varsti lähme vist jälle lendu – tahab ju Liibanoni suguvõsa ka meid üle vaadata.

Nii me lähme.
Nii me lähme.
Kõhukotis
Kõhukotis
Beebi Lounge Amsterdami Lennujaamas
Beebi Lounge Amsterdami Lennujaamas
Lennukis - siis kui jutud räägitud.
Lennukis – siis kui jutud räägitud.
õnnelikult kohal ja ilma nautimas
õnnelikult kohal ja ilma nautimas
Basseini Chill
Basseini Chill
Veidi hiljem :) Kruiisime.....
Veidi hiljem 🙂 Kruiisime…..