Kuidas me Ghanasse kolisime – pildireportaazh vol. 2

Pildimaterjal Mauritaaniast ja Malist!

Mauritaanias
Mauritaanias
Mauritaania
Mauritaania
lahemale ei lastud
Lähemale ei lastud

Kaamlitega on nagu miraazhiga — sina lähed lähemale, aga tema liigub eest ära. Kaamlid ja miraazhid ei ole eriti seltskondlikud ning mingil momendil nad lasevad sootuks varvast. Kuni viimase hetkeni üritavad nad sind vastu vaadata stiilis “mis jõllad, paks” või midagi sellist.

Maantee kaamleid ei sega. Keegi on keset kõrbe musta triibu vedanud — no ja mis siis. Liiva on ju piisavalt. Ja kõrbetarna. Tahan, näsin tarna; tahan, lähen üle musta triibu; tahan, jõllitan vastu. Aega on mitte nagu muda, vaid nagu liiva.

Temal kiiret ei olnud
Temal kiiret ei olnud
 Nouakchott`i eeslinn
Nouakchotti eeslinn
Nouakchott
Nouakchott
njah
njah
prygariga
Pärastlõunased harrastused

Päris nii ei olnud, et “kargan vabal ajal prügikasti”, aga kõrval asuvasse, marokaanide peetavasse söögikohta see loom ka einestama ei tulnud. Meie läksime. Muuhulgas sõitis hetk hiljem meist mööda KuduExpeditions ja paar tsiklivenda ei pidanud isegi paljuks käppa visata.

Jarjekordne ebaonnestunud katse aafrika teedekaarti soetada
Jarjekordne ebaõnnestunud katse Afrika teedekaarti soetada
varemed Mali lahistel
Varemed
Mali
Mali

Kes on Aafrikasse eesliks sattunud, peab teatud asjadega arvestama. Näiteks sellega, et ta ei saa kunagi teada, miks talle kaigast antakse. Ei loe, kui kiiresti või aeglaselt ta enda koormat veab, üks on kindel: kaigast ta saab. See on nagu mingi rutiin eeslimehele: tõsta kaigas ja äsada. Ilma mõtlemata, ilma mingi põhjuseta. Tõstad lihtsalt käe ja udjad. Kes liiga palju mõtleb, see eeslimeheks ei saa — kindel värk.

Eeslile gaasi
Eeslile gaasi
Siis kui me telgi alt skorpioni leidsime
Siis, kui me telgi alt skorpioni leidsime

Enne seda, kui me skorpioni leidsime, leidsid külaelanikud meid. Tulid paari kaupa uudistama ja kaduud küsima. Me tavaliselt ei kaduutanud, st ei jaganud kingitusi. Näiteks põhjusel, et kui sa ühele annad, pead teisele ka andma, aga neid teisi on enamasti 10…20, mis teeb asja keeruliseks. Seekord me neile lõpuks midagi andsime. Aga suhteliselt täbar on autosse pakkida kogu oma matkavarustust, samal ajal kui mingi kamp pealt vaatab ja silmadega seda kõike sööb. Sa oled valge, sulle on PANK otsaesisele kirjutatud ja sul tekib asju iseenesest juurde, liiatigi sul ei ole kõiki su asju niikuinii vaja — niimoodi paistad sa aafriklaste poole pealt vaadates. Piinlik lugu, mida kuidagi ära seletada ei anna.

Tegelikult me ei tahtnud üldse külade läheduses ööbida, aga ükskõik kui tühja koha peale me öösel oma telki üles ei pannud, hommikul leidsime ikkagi ennast küla külje alt.

Tankimispeatus
Tankimispeatus

Tegime stopi. Enne pimedat ja pärast tolmu. Kallasime kanistrid paaki ja asi tahe.  Läksime öiste sõitude graafikusse tagasi, sest me arvasime, et meil on kiire. Mauritaania ja Mali maastikud on ilusad. Punased. Kiltmaadega, kohati poolkõrbelised, kohati savannidega. Kui ise sinna satute, katsuge nii ilusaid kohti ikka päevasel ajal läbida.

Mali - teel Bamakosse
Mali – teel Bamakosse
Mali
Mali
Korbe tee
Tee kõrbes, kõrb tee ääres

Kuidas me Ghanasse kolisime – pildireportaazh vol. 1

Laane-Sahaaras
Lääne-Sahaaras

 

Asjad saavad teinekord otsa. Mingitel põhjustel juhtus, et Eesti Asi sai meie jaoks otsa ja oli vaja ära tulla. Ghanasse. Autoga. Kolme nädalaga. 

Euroopa me läbisime mõnes mõttes Aafrikast ekstreemsemalt, sest noh… Euroopa kliima on ka ekstreemsem – eriti idas ja eriti märtsis. Aga Sahaara oli chill. Pärast kõigutavat laevasõitu Tarifast Tangeri. Pärast Maroko täistuubitud linnu ja ööd roolis. Ja pärast hommikust kohvi mingi bensiinijaama teemajas selgus, et Sahaara on jahe. Päike justkui kütab, aga efekt on näiline. Või siis sõnaselgelt: kui sa ennast korralikult riidesse ei pane, saad kopsupõletiku. Kopsti.

Me olime teinud kodutööd küll, aga mingeid asju sa kas ei pane õigel ajal tähele või siis keegi ei kirjuta ega räägi neist. Me ei teadnud, et pidevad politsei check-pointid loendamatute variatsioonidega meilt midagi välja pressida muutuvad lõpuks rutiiniks. Või et miks on öised sõidud ohtlikud – mitte maanteeröövlite pärast, vaid sellepärast, millises olukorras on teed ja nendel liikuvad ollustised. Lääne-Aafrika ei ole klassikalises mõttes ohtlik. Nii me ööbisime bensiinijaama garaazhi pandud telgis ja saime kohalike jopedega sõbraks – moslemitega niimoodi lambist suhtlema hakata on hoopis teine tera kui Aafrika kristliku osa esindajatega.

Meil ei olnud aega – sellest on kõige rohkem kahju. Me kiirustasime kohta, kuhu me ei jõudnud. Kokkasime tossaval priimusel enda veidraid Euroopa sööke ja uskusime liiga palju seda kräppi, mida suvalised inimesed meile rääkisid. Mõnes mõttes võiks Hispaaniast Ghanasse sõita veel ühe korra, lihtsalt selle vahega, et ei allu väljapressimistele ega provokatsioonidele – lihtsalt teed vaikselt enda asja, sõidad vaikselt enda teed. Ja kui keegi käib pinda, siis ootad, kuni ta ära läheb. See oleks selline fokusseeritud enesekindlus.

 

kamp
Hispaanlased ja meie — spontaanne sõpruskond
telklaager Laane-Sahaaras
Telklaager Lääne-Sahaaras
telklaager Mauritaanias
Telklaager Mauritaanias
Andres baarmani rollis
Andres baarmani rollis
pubi Laane-Sahaaras
Pubi Lääne-Sahaaras

Pubisse me sattusime täiesti süütute plaanidega – osta Coca Colat ja midagi hamba alla. Pubisid oli selles õhtuses ja sõdureid täis külas tegelikult rohkemgi, aga ühega neist oli näiteks selline lugu, et kui parasjagu jalkat vaadatakse, siis teenindamist ei toimu. Novott. Võtsime siis kõrvalasuva. Krabasime autost enda joogi ja noad-kahvlid kaasa ja asi tahe. Tegime taadile korraliku käibe. Kui me valmis saime, oli jalka lõppenud ja sõdurid kadunud. Nii et külaelanikud said rahulikult meid jõllitada – kuidas me asju pakime, autot tangime, jälle autot tangime ja ära sõidame. Kusjuures väga ära me ei sõitnud. 5 km pärast küla keerasime kõrbe vahele ja panime laagri üles.  Kuud ei olnud.

liivaluites
Liivaluites
Andres
Andres — konkistadoor
*
Selline serv on Aafrikal
*
Andres pildistab miniatuurset kõrbetaimestikku
*
Ettevaatust — kaameldamise oht

Tegelt on hoiatava märgi sisu “kaameldamise oht jaheda ilmaga”. Keskmisele Eesti suvele teeb Lääne-Sahaara vilu olek küll ära, aga nagu pildi pealt ka näha, ei olegi mul ju jopet ja salli.

Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Lääne-Sahaara / Mauritaania piiriala
Kohalik Mersu, mis meid Mauritaaniani juhatas
Kohalik Mersu, mis meid Mauritaaniani juhatas
KuduExpeditions teel UK-st Senegali
KuduExpeditions teel UK-st Senegali

KuduExpeditionsi tüüpidega me jooksime sama päeva jooksul mitu korda kokku. Kõigepealt tilkusid nad ükshaaval ühte Lääne-Sahaara bensiinijaama, milles oli kohvik. Tulid kohale, ütlesid, tere, rääkisid british`it, fikseerisid silmanurgast meie autonumbri ja tegid omad järeldused. Nad olid rentinud tsiklid, et läbi kiivrivisiiri oma silmaga Aafrikat vaadata. Varuosi vedav kamba peamehaanik soovitas meil Accrast kindlasti Milly`s Backjard üles otsida, mida meil – kahju küll – ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul teha. Viimane kohtumine kudukatega toimus juba Mauritaanias, Nouadhibou ühes tsiviliseeritud tagahoovis. Majutust pakkuv kindlustuskompanii oli nii hästi paigutatud, et linna sisenenud välismaalased jooksid selle väravast üksteise järel lupsti sisse. Nägime seal shveitsi sakslasi ka, kes kohalikega prantsuse ja brittidega inglise keelt rääkisid. Nende enda dialekt kõlas nii jaburalt, et äratuntav oli ainult germaani keeltele omane struktuur.

Nouadhibou: tee autokindlustus meil ja jää ööseks. Vot selline koht.
Nouadhibou: tee autokindlustus meil ja jää ööseks. Vot selline koht.
Külaidüll ilma kaamliteta
Külaidüll ilma kaamliteta
Kõrbekruiiser omas elemendis
Kõrbekruiiser omas elemendis
Hommikused külalised
Hommikused külalised
Keegi tõmbas liivale asfalditriibu
Keegi tõmbas liivale asfalditriibu

Toimetamised Ghanas

Praeguseks oleme oma Eesti numbrimärke kandva subaruga Ghanas ringi vuranud  ligi 3 kuud  ning käesoleva nädala lõpuks tuleb midagi ära otsustada. Nimelt  aeguvad siis nii meie viisad kui luba EU numbrimärke kandva autoga siin ringi sõita. Auto ümberregistreerimine isegi läbi tutvuste  läheks maksma 1000 dollarit, mis on ilmselgelt liiga palju.

Teel Ghanasse
Teel Ghanasse

Võimalik oleks ka masinaga justkui uuesti kolmeks kuuks riiki siseneda ja maksta selle eest ca 800 krooni.

Praeguseks ka enamus Accra patrullivaid politseinike teab meid kui ülbeid valgeid ihnureid, kellelt midagi saada ei ole ning valmistavad seega ka vähem peavalu.

Varem peatati meid politseipatrulli poolt kinni keskmiselt kaks korda päevas ja üritati selgeks teha, et me ei tohi selle autoga ringi sõita, peame vahetama numbrimärgid  järgmisel paeval peale riiki sisenemist, et Ghanas  ei ole lubatud Subarus viibida rohkem kui kahel sõitjal jne. Aga peale banaanilaastude mingit muud altkäemaksu ei ole neil valja pressida õnnestunud.

Esimesed kolm kuud ei hakanud Ghanas kuidagi vedama. Pangad ei kiirustanudki mulle üksteise võidu tööpakkumisi tegema ja kohalikud telekanalid ei saanud kohe aru, miks oleks vaja kvaliteeti tõsta.

reklaamivottel
Reklaamivõttel line-producerina

Nüüd on aga omajagu kontakte sõlmitud ja vaikselt projekte hakanud sisse tiksuma. Martin sai esimesena käe valgeks ning tegi aprillis oma esimese siinse reklaamisalvestuse. Viimase kuu jooksul on ta hõivatud olnud ka jalgpalli otseülekannetega.

Minul aga õnnestus viimase nädala jooksul kasulik olla TV-kanalile toodetava reklaami produktsiooni juures.  Esimestest edumärkidest hoolimata mõlgutame mõtteid edasi/tagasi näiteks Liibüasse, Kamerooni või LAV-i sõita. Variant on ka auto siin maha müüa ja Ladina-Ameerikas õnne proovida.

Auto müümine ilmselt kasumiprojekt ei oleks, aga paistab, et kohutavalt raskeks see ka ei osutuks.  Jaapani autod kohalikele meeldivad ja teinekord tuleb ikka ette, kui meid liikluses kinni peetakse ja autot müüma keelitatakse.

vote ananassifarmis
Võte ananassifarmis
Salvestus Aburys (Ghana)
Salvestus Abury`s (Ghana)

Tervitused kaamel Abdul Nasserile

Kuulsuste nimed tänavatel on üpris tavaline asi, eksole?  Accras aga on üks vahva kaamel endale omanimelise tanava saanud.  Igatahes Camel Abdul Nasser Avenue’d pidi on siin juba omajagu sõita saanud. Vaga ilus kant. Tervitused siinkohal kaamel Abdul Nasserile!

Teil küpsist on või?

Just sellistele küsimusele vastamiseks võiks vaim valmis olla kui Ghanas politsei teie auto peatab.
Et meiega täpselt nii läks. Sõidame pärast vintsutusi piiripunktis rõõmsalt Ghanas kui auto kinni peatatakse:

„Aiku..!“
„Where are you driving?“
„To Cape Coast!“
„Cape Coast? OK. Any biscuits?“
„What?!? No biscuits!“
Pistab pea aknast sisse „But what these are?“
„OH? Mmmm fried bananas. Have some!“
„Mmm bananachips! Very nice! You may go now, have a nice trip!“

No arvata võib, et nalja jätkus pärast seda juhtumit kauemaks.
Läbi Aafrika sõites oleme piiriametnikele ja liikluspolitseinikele lisaks peotäiele banaanilaastudele „kinkinud“ veel:
10 eurot – Maroko piiripunkt (vaesekesed töötavad seal ilma palgata)
Merci shokolaade , 3 x 1 pastakat, ühe katkise automaki – Lääne-Sahaara/Mauritaania piiripunkt.
Tunti huvi ka telefonide, T-särkide ja ajakirjade vastu. Järgmine kord sellist trippi tehes võtan kindlasti vanu ajakirju kaasa. Noh mingeid pildikaid – mõni Maaja või autoajakiri näiteks.

Mañana

5. märtsil j6udsime Hispaaniasse aga kuna siin on 365 manjaanat aastas siis ei ole meil ikka veel 6nnestunud praamiga Aafrika mandrile j6uda. Nimelt ootame, millal saabub Granadasse Ausburgis tellitud fototehnika. Mitte, et L6una-Hispaanias kuidagi ebahuvitav oleks,  aga aeg pressib peale – nimelt oli esialgne plaan j6uda Ghanasse hiljemalt 16  m2rts. K6ige tagumisem aeg vol.2 sinna j6udmiseks oleks 20. m2rts sest siis toimub yks kohalik pulm, kuhu reisikaaslane Andres kutsutud on.

Ylekoormuse t6ttu autos on hakanud veidraid h22li tegema ka tagaratta laager, mida subaru keskusesse 6nnestub n2itama minna homme. K2isime ka t2na seal kuid hoolimata asjaolust, et tood just liiga palju ei paistnud olevat, pakuti l2himaks v6imalikuks ajaks homset p2eva. Ja siis nad alles vaatavad, kas saavad aidata 🙂 Ilmselt siin ei tunta v2iksemat ajayhikut kui mañana.

T2na katsume t2iendada oma varustust veel Aafrika kaardi ning kompassi osas.

Kuna praeguseks on teada, et meie tellitud fototehnika  seikleb ringi juba Hispaanias siis on lootust, et hea 6nne korral saame Gibraltarist Marokosse ylehomme 6htul.

T2iendus @ 14:55 – Fototehnika 6nnelikult kohal!!!

Ostut6rked teel Ghanasse

Reedel algas siis minu ootamatu autoreis Ghanasse. Praeguseks oleme j6udnud Augsburgi.  Plaanisime siitkandist kiirelt osta flöödi ning paar softboxi fotostuudio jaoks,  mida Ghanas käivitada püüame. Eelnevalt olid sobivad tooted internetivahendusel välja vaadatud.  Täna siis otsustasime poed läbi s6ita – flöödid ja softboxid üle vaadata ning autosse laadida. Aga v6ta näpust – ilmnes asjaolu, millele ei taibanud Eestis tähelepanu pöörata – tegemist vaid online-poodidega! V6tame poega ühendust ja saame teada, et tehnilistel p6hjustel ei saa nemad ka parima tahtmise juures kohapeal toodet müüa. Ok, softboxid softboxideks – need tellisime Hispaaniasse oma järgmisesse kindlasse peatuspunkti. Aga kuidas sa ostad netipoest flööti?!?