Elukoha registreerimine – millised võimalused on üürnikul?

Ma olen varsti juba nädal aega Eestis tagasi aga pole saanud mahti blogisse miskit märkida.

Elukoha ja korralduse sisse seadmisega on olnud oma jagu tegemist ja loomulikult jäime me kogu perega pläraki haigeks ka.

Täna on põhimõtteliselt esimene õhtu kus mu enda enesetunne nii hea, et jaksan peale laste magama panemist pisut üleval istuda ja kirja panna mis osas ma vahepeal targemaks saanud olen.

Selleks, et lastele linna lasteaiakohad saada, pean ma perele kõigepealt Pärnusse sissekirjutuse saama.

Tegelikult ongi ju rahvastiku registrile elukoha tegeliku teatamine kohustuslik. Jah paljudele rendile andjatele see miskipärast ei meeldi. Kardetakse puuküürnike või ma ei tea mida.

Minul seda probleemi ei ole – mul on palju suurem probleem 🙂

Tegelt on nii, et kui sul on üürileping ja üürilepingule allakirjutanud on kinnisturaamatu järgi korteri omanik siis polegi muud kui leping linnavalitsusse ja oledki elukohta sissekirjutanud.

Korteri omaniku käest otseselt keegi  miskit küsima ei hakkagi.

Siiski on variante kus korteriomanik on kategooriliselt selle vastu, et üürnik ennast tema pinnale sisse kirjutab. Ka sellisel juhul on olemas tore “kirik keset küla lahendus”

Ehk siis  – ütleme, et sina tahad linna sissekirjutust aga korteriomanik ei taha?

Kui rendileandja ei ole sissekirjutusega nõus – küsi keeldumist!

Siis saab korteriomanik teha sulle nn Keeldumise  ehk siis kirjutab, et luban sellel ja sellel elada minu korteris sellel ja sellel aadressil aga sissekirutust teha ei luba.

See paber on tegelt hea ja kasulik paber!!! Nimelt saab sellise keeldumise alusel teha sulle sissekirjutuse PIIRKONNA TäPSUSEGA! St elukohaks märgitakse lihtsalt linn kus elad aga mitte aadressi.

Lasteaiakohta ja muid elukoha linnaga seotud hüvesid selline sissekirjutus sulle annab, ning korteriomanik saab ka rahulikult hingata, sest tema korteriga ei seosta sind miski.

Ehk siis – kõik kes te jagelete oma sissekirjutuse probleemidega siis vut vut vut – rendileandjalt “keeldumist” küsima!!!

Oh oleks mul ka see nii lihtne!

Kui mina oma rendilepinguga linnavalitsusse jalutasin, tuli välja, et mu korteromanik on hoopis surnud. Ja pärandi-asjad pooleli, seega minu rendilepingu allkirjastaja ei ole kinnisturaamatujärgne omanik.

Tal kusjuures polekski miskit selle vastu kui ma sissekirjutuse teeks – aint, et linnavalitsus hetkel tema luba ei aksepteeri. Keeldumist ka ei saa teha, et piirkonna täpsusega see sissekirjutus teha – selle peaks tegema see surnud omanik. Vot nok kinni, saba lahti situatsioon. Lasteaiakohta paistab, et niipea ei saa….

Kui just keegi hea inimene mind ei taha aidata ühe väikese keeldumisega ???

Tule appi!

Ehk siis kui sul on Pärnus elamispind – siis väike üleskutse/palve. Ehk oled nõus kirjutama mulle sellise paberi, mis ütleb, et lubad mul ja mu lastel enda korteris elada aga ei luba sisse kirjutada? See annaks mulle sissekirjutuse Pärnusse piirkonna täpsusega ja natukenegi suurema lootuse lasteaia kohtade osas. (Kuigi jah nn elukoha järgsesse saamine pole siis vast nii lihtne kui oma aadressile sissekirjutusega oleks) aga siiski palju palju suurem lootus seda kohta saada nii oleks. Linnavalitsuses oeldi ka, et enam ei ole need järjekorrad nii hirmus pikad, et see piirkonnapõhine sissekirjutus oleks kindlasti koha saamisel abiks.

Teie aga mingeid minule tulevaid kirju või ma ei tea mis asju kartma ei pea, sest piirkonnapõhise sissekirjutusega ei seosta minu peret teie korteriga tegelikult mitte miskit…

Aaa ja elama ma teile ka ei kipu – ma olen renditud korteriga väga väga rahul!

Seega…

 

umm vabatahtlike???? 🙂 🙂 🙂

3 thoughts on “Elukoha registreerimine – millised võimalused on üürnikul?

  1. Siit tuleb jälle maaklerite kirumise kommentaar.
    Sellest, et korteri juriidiline omanik on surnud ja pärandiasjad pooleli, oleks pidanud sulle ju maakler esimeses järjekorras ütlema. See on tema otsene kohustus. Sõlmitud üürileping on Sul praegu täiesti õigustühine. Loodetavasti on ainult üks pärija ja mingiks vaidluseks ei lähe, mitme omaniku korral võivad teised tahta korteri müüki või ise oma kaasomandisse sisse kolida vms. Ei taha sind ära hirmutada aga see on asi, millega peaksid tegelema enne kui ootamatult “hapuks läheb”
    Ma olin kunagi ammu ka ise üürnik, peale korteriomaniku ootamatut surma marssis nädala pärast mulle koju sisse vaevaliselt eesti keelt rääkiv noormees, kes teatas et on perenaise mehe esimesest abielust poeg ja temal on korterile täielik õigus ning et korteris hakkab kohe kapremont.

    Kui maakler väidab, et tema ei olnud kursis siis see on küll loll jutt, professionaalne maakler teeb enne igasugust tegevust kõigepealt kinnistusameti väljavõtte, veendumaks, kas inimene, kes seda üürile anda tahab ( või müüa tahab )on ka päriselt omanik.
    Sul oleks minu meelest õigus maaklerilt raha tagasi küsida, lepingut sul ju praegu ei ole.

  2. Ma loodan ka, et kadunukese sugulased ei hakka korterit müüa tahtma. Meil juhtus ühes üürikas nii, et pärija tahtis oma pärandust realiseerida ning meil oli võimalus kas välja kolida või korter ära osta. Kuna kolida ei viitsinud ja hind oli soodne siis ostsime ära.
    Kui pole vahepeal seda üürilepingust keeldumise paberit kelleltki saanud siis kirjuta mulle.
    Kesklinna ja Kastani lasteaias ilmselt pole lootust kohta saada aga Ülejõel või Vana-Sauga tänaval kuuldavasti leidub kohti.

    1. Onneks vist ei ole neid pärijaid üle ühe, lihtsalt paberimajandust lubatakse alles suveks korda saada, aga lasteaia kohta loodaks ikka enne seda. Mul lapsed järjekorras kesklinnas, Tammsaares ja ülejõel. Kui korteri sissekirjutus toimiks siis oleks kesklinna oma elukoha järgne aga tegelt olen õnnelik kui nad ükskõik millisesse neist kolmest saaks. Selle üle, mis sellest masklerist saab alles otsustan – et kui paberid lõpuks ikka korda saab siis ei hakka ma teda kimbutama aga kui ei….. Mhmmm. Nele, tahtsin kirjutada aga ei näe aadressi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *