Parnu postimehe kommentaariumis jaid kolama motted, et Aafrika on yks kuri koht kuhu kindlasti ei tohiks tulla ning et koik normaalsed inimesed reisivad lennukiga.
Mittem et ma ennast vaga oigustama kipuks aga toon siinkohal paar naidet, toestmaks et omas kategoorias olen suht ok.
23 aastane Austraalia kutt, kes joudis minu juurde parast oma kolme aastast rannkut, Aafrika jupi labis ta 4 kuuga kasutades yhistrantsporti ning poidlakyyti.
Ytleb enda kohta nii: Im at uni studying german, chemistry, psychology. Actually my head is a bit round and round at the moment. I recently got back from a 3.5 year trip and I’d really love to keep travelling but I suppose its time to settle down and study for a while
Daniela Shmidt ja Toby Saksamaalt – Randuritest paar liikumisvahend jalgratas.
Daniela kirjutab enda kohta nii: In November 2008 my boyfriend and I started a cycling trip. Originally we wanted to travel to China, now we changed plans. From Pakistan we want to go to Tanzania?Africa (Oct. 2009) and basically cycle back to Europe from there.
Autoga ja kahe sobraga Senegalim edasi randas yksi ja kasutades erinevat ettejuhtuvat maismaatransporti.
Iseloomustab ennast nii: looking for an efficient treatment for an unbearable travel addiction..
Parast kolme paeva bussis, mis soitis Mauritaaniast Malisse otsustas osta mootorratta ja jatkas reisi sellega. Ghanasse joudmise hetkeks oli mootorrattal soitimise kogemust juba 2 kuu jagu.
Ytleb enda kohta nii: Indecisive because I don’t know what to write. Impulsive because I headed to Africa without any planning. I like the simple things in life and for life to be simple (it never is though!).
Ja need on vaid yksikud naited. Nii see aastake on siin veerend, et hommikul saadad reisi jatkava prantslase bussile ja ohtul korjad samas kohas autole varskelt laekunud Itaallase. Lennujaama randuritele vastu minna on tulnud ikka marksa vahem kui bussijaama voi mine linna viiva maantee aarde.