Nüüd tuleb lastest kiiresti inimesed kasvatada!

Ma läksin Suhkrumari kõrvalt Ghanas tagasi tööle kui ta oli vaid 2kuune, endaarust esialgu küll osakoormusega aga sellest osakoormusest sai märkamatult täiskoormus ja paar kuud hiljem lausa kaks ametiposti.

Silveri kõrvalt sain Ghanas põneva tööpakkumise (animaatori koht selles firmas kus ma lõpuks tegevjuht olin)  siis kui ta oli 10 kuune, ning enne seda käisin Ülikooli juures 2D/3D animatsiooni kursustel. Tolle tööpakkumise võtsingi siis vastu,  et see tundus ideaalse võimalusena äsjaõpitule praktikat saada.

Kogu selle pika sissejuhatuse idee oli selles,  et selgitada miks mu lapsed on palju lapsehoidjaga kasvanud.

Muide – Ghanas saab lapse lasteaeda panna juba kolmekuuselt.

Suhkrumari on hetkel aasta ja kolme kuune ning Silver kolme aastane. Me elame nüüd Pärnus ja mina otsin siin tööd.

See tähendab,  et lapsed peavad varsti lasteaeda minema või hoidja hoolde jääma,  eeldusel et mind vähemalt tööintervjuudele ühel hetkel kutsutakse.

Lasteaeda ei taha luti ja lutipudeliga lapsi.

Lutist tegelikult ei olegi kumbki laps eriti huvitatud olnudki. aga Suhkrumari on hetkel küll täielik lutipiima sõltlane – ei ühtegi magamaminekut ilma pudelist piima imemata.

Kusjuures Ghanas oli selle asjaga paremini – päevauned sai ikka pudelita hakkama ja piima kulus vaid öösel. Nüüd aga ei tule kõne allagi,  et päeval piimata magama jääks,  ning öösel ärkab peale õhtust piima veel kaks korda et ennast tankida – ükskõik kui palju siis ta ka õhtul enne magama minekut sööks!

Teine asi on potitamine,  Marie ei taha üldse potil istuda ja Silver käib potil vaid siis kui seda meelde tuletada ja teda ka pükste pusimisel aidata.
🙁

Olgugi, et enne tööle minekut Ghanas Nannyle alati meelde tuletasin, et ta potitreeningut ei unustaks.

Silveri puhul tõi ta tihti vabanduseks, et juba jäimegi hiljaks (mille peale ma alati uurisin,  et mis siis nüüd teeme saadame kooli ka mähkmetes või?) ja noh Marie oli kogu aeg veel liiga noor ja siis umbes üleöö sai liiga vanaks.

Nüüd on tagumine aeg kõik puudujäägid tasa teha – seega Silver käib täna keerdus pükstega ringi.  Marie mähkmevaba olemise tulemus on 6 paari ahjunajal kuivavaid alukaid (seisuga kell 14.00) ja päevaunne jäi Suhkrumari ka alles kell 13.40 kui ma piimapudeli osas lõpuks alla andsin. Näis,  kaua ma temaga õhtul jaurata jaksan.

Ma lihtsalt ei taha,  et neil lasteaias probleeme tuleks või palgatav lapsehoidja esimese nädalaga kohast üles ütleks.

Kolmas probleem on käitumine – nad on hüperaktiivsed ja loomulikult on nad veel ka IT spetsialistid.

Mul on nii palju asju vaja ettevalmistada – kirjutada korralikud kaaskirjad, tuunida CV-d, koostada MTÜ põhikiri teha Swedbankile ETY Agentuuri majandusdeklaratsioon jne – aga kui ma laste ees arvuti välja tõmban ei toimu mingit töötegemist – It spetsialistid asuvad abistama. 

Ma ikka loen blogidest kodus töötavatest emadest ja no ei saa aru,  kuidas nad seda teevad. Et mismõttes lapsed mängivad ja sa saad rahulikult arvutis asju ajada.

Ma katsun omad tegemised öösel tehtud saada ( ja blogin hetkel salaja telefonis)  aga selle õhtul tegutsemisega on ka see jama,  et ma kipun ise suht vara magama jääma.

Näiteks Silver ei jää üksi magama – ma pean teda kaisutama kuni ta magama jääb

ja

siis vaikselt ära hiilima.  Aga selle kaisutamisega mul tuleb endal ka siuke uni,  et parema meelega kobiks ma tema kõrvalt lihtsalt oma voodisse ning arvuti välja võtmine ja tööle asumine on paras enesesundimine.

Aga noh see eest võin rõõmustada,  et aasta ja kolmekuune Marie sööb kõik toidukorrad oma käega (Ok,  seda küll suurt kadudega laup alla aga siiski täitsa ise)

Siiski ideed kuidas lapsed kiirkorras ümber kasvatada oleks igati teretulnud.  😉

Sahar-Marie täna 8kuune!

Täna sai Suhkrumari 8 kuuseks. Tähistame seda ilma venna ja issita sest need chillivad hetkel hoopis Liibanonis – aga Suhkrumarile paistabki nii rohkem meelt mööda, sest suure venna mänguasjadega on väga vahva mängida kui venda ennast silma piiril vägesid juhatamas pole.

Marie on muidugi veendunud, et tema juba oskab kõndida või vähemalt seista – kogu aeg ajab end diivani najal püsti, laseb käed lahti ja siis potsatab maha ja ei saa aru, mis nüüd siis jälle valesti läks.

Väga jutukas on neiu ka: Sõnavaras on olemasa Dada, Mama ja amma (emme, issi ja söök). Aeg ajalt hüüab ta ka Aata kuid selle tähenduses ma pole väga kindel – võimalik, et see sõna on suure venna käest õpitud Auto samas võib see olla hoopis meie majaabilise nimi Marta. Muu jutt kulgeb aga siiski babababaabababababaa 🙂

——-
Mõned inimesed arvavad, et kui eelmine päev väljas käia siis ei tasu järmisel hommikul lapsest fotosid ja videosid teha ning kuskile postitada https://karmensamuel.wordpress.com/2015/07/16/lohakad/ Aga noh ma ikka tegin kuigi eile sai sõpradega ka klubitiirul käidud 🙂

Suhkrumari

Toiduained ja metallid ehk Sahar-Marie nimelugu

Minu abikaasa peres on nimede edasi kandmise traditsioon. Seega sai meie esimene poeg vanaisa järgi üheks nimeks Salam, millele liitsin mina juurde Eesti poisi nime Silver – kokku siis Salam-Silver.

Nüüd sündis meie perre tütreke, kellele esimese hooga tahtis abikaasa edasi kanda oma ema nime CHACHINAZ (ei ma ei ole kirjapildis 100% kindel ) ja noh ja C-d ning Z said ikka minu poolt väga tugeva vastuseisu. Alternatiiviks pakuti välja õe nimi Sahar. See mulle sobis ja pikka aega mul ei olnudki tuju sinna midagi juurde liita. Nimelt eelistan ma alati lühikesi ja lihtsaid nimesid – liitnimed on pigem tabu.

Lõpuks hakkas mind aga häirima, et siis saab minu lapsel olema tädiga täpselt sama nimi. Mõlemad oleks Sahar Aoude!

“Ei, ta peab saama ikkagi päris enda nime!” sündis otsus liitnime kasuks.

Tingimuseks aga, et lisanimi peab olema lühike ja lihtne.

Tulid kõne alla Tiina ja Tina. Pikk versioon ei sobinud abikaasale ja lühike mulle. Selgitasin, et Tina on eestikeeles ka metalli nimi ja kuna meil on juba poeg Silver (ik. Hõbe) läheb asi ikka liiga metalseks.

Seega järgmised variandid olid Etty, Mari, Marie, Mary. Mulle ei sobinud Y, välja arvatud juhul kui nimeks oleks saand Etty, mis aga ei olnud abikaasa lemmik. Tavaline i sõna või nime lõpus on jälle inglise keele (meie keele keskkond) hääldusreeglite järgi suht olematu asi. Ja nii saigi Sahar-Marie. /häälda Marii/

Seda metalli teooriat emale rääkides seostus talle Sahar suhkruga ja ta leidis, et nüüd on meil käsile võetud hoopis toiduained kuna Salam kõlab ka kahtlaselt Salaami vorsti moodi :). Nojah, eks ta ole 🙂 Kuid kuna Sahar osas oli otsus olemas siis toiduaineid menüüst päris välja jätta ei saanud! Seda parem meel, et ei otsustanud Tina kasuks. Muidu olekski esimene laps Toiduaine+metall ja ka teine laps toiduaine+metall 🙂 Hahhaa kolmandaks lapseks sobiks siis siia komplekti hästi neiu nimega Banana-Alumina 🙂 või midagi taolist 🙂